· jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad: · näidake välja huvi · esitage õigesti sõnastatud küsimusi · ärge kalduge eesmärgist kõrvale · kontrollige oma mõistmisvõimet · talitsege omi tundeid (emotsionaalne intelligentsus) Suhtlemistõkked · pseudokuulamine · situatsiooni valitsemine · selekteeriv kuulamine · tühikute täitmine suva kohaselt · tundetu kuulamine · isoleeritud kuulamine · kaitsev kuulamine · varitsev kuulamine
Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida kasutatakse uste-ja aknaklaasidena. Vooderdusklaasina kasutatakse harilikku akna-ja vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi kasutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Selektiivklaas-klaas võib olla ka valgust selekteeriv, st laseb ühes suunas valgust rohkem läbi. Klaaspaketid koosnevad kahest või kolmest klaasist, millised on hermeetilised ühendatud. Optiline-ja kristallklaas- valmistatakse läätsi, prismasi ja teisi optiliste seadmete osi. Optilised klaasid liigitatakse kroonklaasideks, okdavklaasideks ja flintklaasideks(kallim) mõlemaid kasutatakse optikas. Kristallklaas on koostiselt ja omadustelt optilise klaasi sarnane. Valmistatakse vaase, vaagnaid.
b. Inbriiding, autbriiding inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.[1] Inbriidingu tulemusel tekkiv homosügootsus suurendab võimalust, et järglased on mõjutatud retsessiivsete või vigaste tunnuste avaldumisest, mis viib üldiselt populatsiooni kohastumuse vähenemisele. Arvatakse, et inbriidingu vältimine on põhiline selekteeriv evolutsiooniline suunaja seksuaalse paljunemise tekkel. Sarnaste genotüüpide ühendamisel suureneb järglaste hulgas homosügootide osatähtsus ·Genotüübilt sarnased isendid omavahel geneetilises suguluses olevad loomad ·Laiemas mõttes on omavahel geneetilises suguluses need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast Autbriiding (inglise outbreeding) ehk mittesugulusaretus (ka välisaretus) on taime- ja loomaliikide,
Isikkoosseisu plaanimise kaudu saab vastused küsimustele: – kui palju on tööjõudu vaja org. eesmärkide saavutamiseks; – milliseid teadmisi, oskusi, võimeid ja väärtusi vajatakse, et saavutada org. eesmärke. 30. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Mentor Coach Fookus Indiviidid Tegevus Roll Käivitaja, vaba kava Kindel kava Suhted Vastastikune selekteeriv Tuleneb tööprotsessist suhe Mõjuallikad Tajutavad väärtused Positsioon Personaalne Toetus/õppimine Meeskonnatööd, kasu töösooritused Õppimise Elu Ülesandele keskendunud areen 31. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. 1. Füüsiliste vahendite kontrollseisneb inventari kontrollimises,
Julgustab tegevuse mõistmist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. MENTOR COACH pikaajalaine lühiajaline Fookus Indiviidid Tegevus Roll vaba kava Kindel kava Suhted Vastastikune selekteeriv Tuleneb tööprotsessist suhe Mõjuallikad Tajutavad väärtused Positsioon Personaalne kasu Toetus/õppimine Meeskonnatöö, töösooritused Õppimise areen Elu Ülesandele keskendunud 44. Selgitage coachingu GROW mudelit ja tähtede tähendust. GROW mudelit rakendatakse sageli eesmärkide saavutamiseks ning probleemide
Regionaalne EL Läänemeremaade Nõukogu, Tolliliidud Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: - Tugineb mingisugusele riikidevahelisele lepingule - Vabatahtlikud - Peab kujunema süsteemiks, omab kindlat struktuuri - Autonoomia - tuleneb vabatahtlikkuse põhimõttest Liikmeskond: - Asutajaliikmed - Ühinenud liikmed - Vaatlejad (jälgivad, aga ei võta osa otsustamisest) Liikmeks vastu võtmine: - Riik esitab avalduse - Selekteeriv vastuvõtt (riigile tehakse ettepanek liituda) Piirangud: - Regionaalne piirang - Tegevusvaldkond (OPECisse saavad kuuluda ainult need riigid, kes toodavad naftat) - Ideoloogilis-kultuurilised piirangud (Euroopa Nõukogusse kuuluvad ainult demokraatlikud riigid) - Arengutase (OECD on "rikaste riikide klubi") Lahkumine: - Riik lahkub ise Enamuse liitude pühikirjas pole kirjas, kuidas lahkuda. Ajaline periood, mille lõppedes riik lahkub.
Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coaching on väga konkreetsetele põhimõtetele tuginev tegevus eesmärgiga toetada uue teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine kogemuste jagamise kaudu. Mentor Coach Fookus Indiviid Tegevus Roll Käivitaja, vaba kava Kindel kava Suhted Vastastikune selekteeriv suhe Tuleneb tööprotsessist Mõjuallikad Tajutavad väärtused Positsioon Personaalne kasu Toetus/õppimine Meeskonnatöö, töösooritused Õppimise areen Elu Ülesandele keskendunud 36. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla
executive) Fonoloogilisest ringest (fonological loop) Visuaal-ruumilisest visandsüsteemist (visuo-spatial sketchpad) +Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika, episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud mahuga) info lühiajalise säilitamise ja samal ajal uut infot vastuvõttev ja selekteeriv kontrollsüsteem, mis on seotud peamiselt frontaalkoore aktivatsiooniga ajus. Parameetrid – tunnused/omadused, mille kaudu saab töömälu kirjeldada saab: Kiirus (kodeerimisel või meenutamisel) Tõhusus ,Täpsus (efektiivsus, infotöötluse kvaliteet), Maht (lühiajaline mälu, Kestus. Töömälu efektiivsuses on väga suur variatiivsus indiviidide vahel. See, kui kiiresti keegi infot töötleb ja kui täpselt, sõltub suuresti indiviidi eripäradest.
(Norra, Island, Türgi) o assotsieerunud partnerid – riigid, kes ei kuulunud NATOsse ega Euroopa Liitu, aga tegid koostööd (suur hulk Ida-Euroopa riike) o vaatlejariigid – sellised riigid, kes kuuluvad ELi, aga ei kuulu NATOsse (Soome, Rootsi, Austria) Kuidas liikmeks saadakse? o riigi ettepaneku põhjal – tavapärane variant o riigile tehakse ettepanek (selekteeriv liikmekssaamine) = NATO Terve rida piiranguid: o kas see riik ikkagi asub seal piirkonnas? (Kasahstan nt ELi?) o mingite põhimõtete järgi - teatud toorainete organisatsioonidele omane; religioon või kultuur; demokraatia o mõningatel juhtudel peab olema mõne teise org-i liige – nt UNESCO, mille liikmeskond formuleerub omaette, kuid peab ikkagi ÜRO liige olema Kui piirangud on täidetud, siis on otsustamisküsimus
tähistatav (signified, mentaalne mõiste, idee, kontsept), tähendus keeles on mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. "Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse" (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne [parole] on süntagmaatilisel teljel kulgeva kombineerimise ja paradigmaatilisel teljel kulgeva selekteerimise tulem. Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia
mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. “Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse” (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne [parole] on süntagmaatilisel teljel kulgeva kombineerimise ja paradigmaatilisel teljel kulgeva selekteerimise tulem. Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia
..7OO°C juures ja sellele järgneval järsul jahutamisel õhus. Karastamine suurendab klaasi tugevust ja vastupidavust järskudele temperatuuri-muutustele. Klaas tuleb mõõtu lõigata enne karastamist. Välisõhk Siseõhk Selektiivklaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalli-oksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelise soojuskiirguse (päikese soojuse), kui peegeldab tagasi pikalainelise soojuskiirguse (toast lähtuv soojus). Klaas võib olla ka valgust selekteeriv, st laseb ühes suunas valgust rohkem läbi. Joonis 17.2.1. Soojusenergia jaotumine selektiivklaasi pinnal Klaaspaketid koosnevad kahest (kolmest) klaasist, millised on hermeetiliselt ühendatud. Paketid võivad olla monoliitsed (ainult klaasist) või kokku monteeritud mõne teise materjali abil (metall, plastik, kumm, elastne mastiks jne). Monoliitsed paketid on standardsete mõõtmetega ja valmistatakse klaasi tootmisprotsessis. Monteeritavad paketid tehakse lehtklaasist ja neid saab
psühholoogilise terviku suunas noorukieas. Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega- mina kui sotsiaalne peegel. Mis mina kujunemist mõjutab? Mina kujunemine: 1) sotsiaalne võrdlemine (nt kuidas vanemad lapsest räägivad, hiljem lapse eakaaslased); 2) oma käitumise vaatlemine (õpib enesekontrolli); 3) mõtted ja tunded; 4) teiste reaktsioonid. Mina kontseptsiooni- teed säilitada näide..... Teed saavutada mina teatud aspekt selekteeriv mälu atributsioonid fookus võtmejoont terviklik mina: (pereringis olek (meenutan aegu, (olin kunagi ele: (sõbralikkus aktsepteeritud) kui olin õnnelik/ sõbralik, sest on minu tähtis süüdi) situatsioon nõudis) joon) + kultuuriline mõju Mina tunnusjooned individuaalne kultuur kollektiivne kultuur
jne. 3. Kultuur on dünaamiline ta on jätkuv ja muutustele avatud. Kultuur ei saa olla muutumatu. Ta muutub tänu teistele kultuuridele, kust võetakse üle laene; muutub kuna avastatakse uusi efektiivsemaid toimimisviise. Samas enamus muutused mõjutavad vaid kultuuri pealispinda riietus, toit etc. Väärtused, eetikanormid, religiooniga seotud vaated, samuti suhtumine soorollidesse on suhteliselt püsivad. 4. Kultuur on selekteeriv iga kultuur esindab teatud valikut kõikvõimalikest käitumisvormidest ja võimalustest; s.t. iga kultuur on välja selekteerinud käitumisnormid mis on antud kultuuriruumis aktsepteeritud. 5. Erinevad kultuurikomponendid on omavahel seotud. 6. Kultuur on rahvusekeskne etnotsentriline. Kõikide inimeste jaoks on tavaline see, et nad peavad oma kultuuri ja maad teistest paremaks ja olulisemaks. Etnotsentrism on justkui aken, mille kaudu vaadatakse teisi kultuure.
annaabi.ee 
