Praeguseks on Indias 80% hindusid, hinduismi peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas. Sikhism, ayyavazhi, budism ja dzainism on Indias tekkinud religioonid, mis on tugevasti mõju avaldanud ka teistele maadele. Kristlus, zoroastrism, judaism ja bahai on väiksemas osakaalus. Hinduism on religioon, mis põhineb veedadel ja teda peetakse ka veeda religiooni otseseks järglaseks, hinduism koosneb mitmetest sektidest. Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks. Enim kummardatakse Sivat ja Visnut. Siva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Visnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krisnat ja Ramat. Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel. Budism levis India kontinendil 5 sajandit peale tema surma ning levis Kesk-,Kagu-
Ta hakkas mööda Venemaa pühapaiku ringi rändama ning palvetas mitu korda päevas. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse (näiteks olevat ta ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid. Rasputin saabus St. Peterburgi munga riietuses, ja kuulutas ennast kui pühameest. Ta mainest oli kuulda et ta on rahulolematu joodik, ravitseja, ja naistemees. Ta oli loonud oma usuteaduse erinevatest kultustest ja sektidest ja uskus et selleks et pühaks saada peab inimene pattu tegema. Ta sai nime Rasputin hüüdnimena ,see tähendab kombelõtv,liiderik vene keeles.Ta elas kindlasti oma nime vääriliselt. Lisaks oli tal märkimisväärne käitumine: ta oli samuti must ja ebakorralik. Ta ei pesnud end kunagi ega vahetanud riideid ja tema rasvased juuksed ja katkised riided lõid välimuse mis aitasid veenda tema jälgijaid et ta oli jumala mees ja püha
aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate vigade põhjused on sellegipoolest peaaegu ühised. Jällegi, me ei pea seda silmas ainult universaalsete filosoofiate puhul, vaid ka teaduste paljude printsiipide ja aksioomide puhul, mis on ülekaalu saavutanud traditsiooni ja usu ja ükskõiksuse tõttu.Aga nendest üksikutest iidolisugudest tuleb rääkida pikemalt ja selgemalt ning täpsemalt, et inimaru oleks ettevaatlik.
ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · Pühakoja sintoism, jinja sintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine. Shinto üks rituaale on pesemine o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus
Igaühe tegudel ja valikutel on paratamatult mõju tervele universumile. Religioon Hinduismi filosoofia peamine eesmärk on müstilise reaalsuse tajumine ja kuna see tegevus on loomult religioosne, siis on siin side filosoofia ja religiooni vahel eriti tugev. Hinduismi ei saa pidada filosoofiaks ega ka kindlalt piiritletud religiooniks. Pigem on see väga laiahaardeline sotsiaal-religioosne kompleks, mis koosneb lugematutest sektidest, kultustest ja filosoofilistest süsteemidest ning nendega põimuvatest mitmesugustest rituaalidest, tseremooniatest ja vaimsetest distsipliinidest. Selle taustal toimub lugematu jumalate, jumalannade kummardamine. Kaks tähtsamat jumalat, keda hinduistid kummardavad on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega. Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna
Opositsioon Rooma ametlikele jumalatele on olemas enne kristluse tekkimist. Olümpost ja sealseid jumalaid ei ole eriti tõsiselt kunagi usutud, kuid kombeid on täidetud. · Uus religioon on müstiline ja paelub roomlasi. · Kristlus õpetab inimeste võrdsust jumala ees on kõik võrdsed. · Kristlus on ka õpetus headusest ja armastusest asjad, mida roomlased on juba kaua igatsenud. See teeb kristluse mõjukamaks teistest sektidest, mida Roomas on väga palju. Kristlus oli seniste uskudega võrreldes eksootiline. · Kristlust tugevdas ka kristlaste komme kokku hoida ja üksteist aidata. Kristlased üldiselt tunnistavad riiki. Kui riik ei ole saatanast, siis las ta olla kristlased ei ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga
isik, kes sündis 563. aasta paiku e.m.a. Siddhartha Gautamana. Gautama varasemast elust teadaolev põhineb suuresti müütidel, kuid 35-aastaselt jõudis ta põhjaliku valgustatuseni, istudes bodhipuu all Bodh Gaya's, Ida-Indias. Ta istus puu all üksikmeditatsioonis 49 päeva, kuni jõudis nirvaana-seisundisse. Buddha kirgastumise lugu on budismis keskseim sündmus, ning ta õpetas oma järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus. Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda-olemus valgustunud teadvus on meis kõigis juba olemas ning selleni võime jõuda isikliku vaimupingutusega. Siiski võetakse mahajaanas (üks budismi 5 põhilahkudest) õigeks, et bodhisattvad ja Taevased Budad saavad inimesi aidata. Kõige väljapaistvama sellekohase näite võib leida Puhta Maa budismivoolust, milles on kristlaste ja Kristuse suhteid kirjeldavale sarnaseid õpetuse
aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · pühamu sinto (jinja shinto) - See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · sekti sinto (kyha shint) - Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · rahvasinto (minkan shint) - levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. - riigishinto (Meiji ajal, 1868-1946). Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti, on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht sintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast
surmale vaenlase kätes või karistusena millegi eest. Uued ilmingud kultuurielus Õukonnas oma senise mõju kaotanud otsisid uusi võimalusi läbi jaapanlikkuse rõhutamise, sintoistide parema läbisaamisega. Munk Nichiren (1222-1282) püüdis kombineerida shinoto ja budismi ideaale. Kõrgelt haritud mõtteteadlane ja poeet Kaneyoshi (1402-1481) tegi katset harmoniseerida budisltlikku filosoofiat, konfutiaanlikku eetikat ning shinoto rahvuslikke traditsioone. Osa zen-budismi sektidest järgis sama eesmärki. Tekkis rahvuslik luuleteooria ning ajalooteadus. Ajaloolisi sündmusi hakati käsitlema kriitiliselt, ühe või teise idoloogia seisukohalt. 13. sajandil pandi alus shinoto teoreetilisele käsitlusele sintoismi keskuse Ise mungad kirjutasid raamatu ,,Shinto viis osa". 14. sajandi keksel tekkis Kyoto ümbruses klassikaline teater no-teater, kus maskidega näitlejad esitasid muusikalist tantsudraamat. No-trupid tegid turneesid mööda maad.
harmooniani jõuda ja surematus saavutada • Surematus - püsiva substiilse keha omamine või vaimse vabaduse ja pingutuseru spontaalsuse saavuatmine • Religioossne taoism (daojiao) • Surematuse otsing • Surematus ei ole saavutatav oma ühe osa (nt. hinge) vabastamisega vaid kehaliste jõudude õige juhtimisega • Koosneb paljudest liikumistest ja sektidest • Ulatuslik kaanon ehk tekstide autoriteersete tekstide ametlik kogu • Budism • Pakub hiinlastele käsitluse kõige mööduvusest ja kannatuse osast elus, näidates kätte tee vabanemisele, kuid osutab ka võimaluele, et esivanematele said osaks põrgupiinad • Rahvausund • Igapäeva tegevustes abiks • Tähtsal kohal geomantia (feng shui)
Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate vigade põhjused on sellegipoolest peaaegu ühised. Jällegi, me ei pea seda silmas ainult universaalsete filosoofiate puhul, vaid ka teaduste paljude printsiipide ja aksioomide puhul, mis on ülekaalu saavutanud traditsiooni ja usu ja ükskõiksuse tõttu. Aga nendest üksikutest iidolisugudest tuleb rääkida pikemalt ja selgemalt ning täpsemalt, et inimaru oleks ettevaatlik. XLV
esimestest viljadest ohvri jumalatele. · Pühakoja sintoism, jinja sintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Peaaegu kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937 asutati Soka Gakkai, väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget
sidemetele kõiksuguste maagiatoimingutega, millest õhkuks rohkem esoteerilisust ja vähem pealetükkivust." On rohkem kui üks põhjus, miks humanism religiooniks ei sobi. See oleks lihtsalt elutee ilma tseremooniate ja dogmadeta. Satanism sisaldab nii tseremooniaid kui ka dogmasid. Dogma, nagu hiljem selgitan on vältimatu. Satanism erineb kardinaalselt teistest tänapäevastest niinimetatud valgustusreligioonidest ning nõiakunsti ja valge maagia sektidest. Need oma vooruse üle uhked ja kõrgid religioonid väidavad, et nende liikmed kasutavad väge ja maagiat vaid ligimesearmastuse eesmärkidel. Satanistid suhtuvad neisse nõiakunsti gruppidesse aga põlgusega, kuna leiavad, et ligimesearmastus on patt nende teel. On ebaloomulik, kui kellelgi pole soovi saavutada kõike esmalt iseenda hüvanguks. Satanism esindab nimelt teadliku egoismi üht vormi. See ei tähenda, et satanist ei tee eales midagi teiste heaks
annaabi.ee 
