munandid- mehe munandid ei paikne oma loomulikus asendis. · Radioaktiivne kiirgus- Vähendab mehe viljakust. · Teatud ravimid /kemikaalid- mõjutavad mehe viljakust.atud ravimid mõjutavad mehe viljakust.65 SEEMNERAKKUDE TRANSPORDITAKISTUS · Infektsioon- Takistab seemnerakkude liikumist väljapoole. · Eesnäärmepõletik- Seemnepurse on valulik · Vasektoomia- Operatsioon, milles lõigatakse läbi seemnejuhad ja spermal ei ole võimalik edasi liikuda. SEKSUAALPROBLEEMID · Ejakulatsiooni puudumine-Mees ei ole võimeline saada orgasmi. · Seljaaju trauma- Ei pruugi tulla seemnepurset. · Ravimid- Mõndade ravimite kõrvalmõju võib olla erektsioonihäire. HORMONAALSED PROBLEEMID · Kasvaja ajuripatsis toob esile Hüpogonadismi ehk sugunäärmete funktsionaalse aktiivsuse vähenemine. · Kaasasündinud LH/FSH defitsiit tähendab seda, et LH ja FSH-i ei toodeta enam nii palju. LH aga reguleerib testosterooni tootmist munandi tasemel. Aitäh Kuulamast!
Mis võib põhjustada tööstressi? Tööstressi võivad põhjustada psühholoogilised ohutegurid (vaata eespoolt) ja füüsikalised ohutegurid nagu müra halb valgustus kõrge õhutemperatuur Stressi sümptomid on Väsimus Peavalu Lihaspinged Seedimisprotsessid Unehäired Suitsetamine või alkoholi tarbimine Muudatused toitumisharjumustes Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks masendus ärevus ülemäärane muretsemine ärrituvus tähelepanu halvenemine ükskõiksus keskendumisvõime halvenemine madal enesehinnang suutmatus teha tulevikuplaane Tööstressist võivad tekkida järgmised haigused südame ja veresoonkonnahaigused ainevahetushäired luu ja lihaskonnavaevused depressioon
•narkootikumide tarbimine; •vähene liikumine ja istuv eluviis; •ebatervislik toitumine. Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele. Käitumises võib stress väljenduda järgnevas: •unehäired; •suitsetamine või alkoholi tarbimine; •muudatused toitumisharjumustes; •pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes; •seksuaalprobleemid; •äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud; Esmased füüsilised sümptomid võivad olla: •väsimus; •peavalu; •lihaspinged; •seedimisprobleemid. Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks: •masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; •nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; •mäluhäired ja keskendumisprobleemid;
suhted( hõlmab kõiki, kellega tööalaselt suheldakse). Millised võivad olla stressi tagajärjed? Esineda võivad individuaalsed tagajärjed, tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises. Näiteks inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi, võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, võib ka kujuneda õpitud abitus. Siis ta tajub, et olukord pole tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda silmis mingi muu põhjenduse: tema psüühika ei talu suuri koormusi; teised inimesed ei lase tal ennast teostada; probleeme ei saa lahendada, sest sellega kaasneb väga palju teisi probleeme. Negatiivse stressi individuaalsete tagajärgede hulka kuuluvad ka psühhosomaatilised haigused. Nende haiguste
-i; selgita pt.-le ja tema lähedastele haigusega seotud võimalike suhtlemiskonfliktide tekkepõhjuseid; õpeta lähedasi mõistma pt.-i emotsionaalset. 8. Seksuaalprobleemid, mis on Patsient ja tema partner on Selgita pt.-le ja tema partnerile tingitud valust, eritisest rinnanibust, teadlikud probleemi muutunud suhete, enesehinnangu ja rinna kuju muutumisest ning haigusest põhjusest. kehapildi põhjuseid (Haagedoorn jt tingitud psüühilisest kriisist 1996:345).; julgusta pt.-i oma (Haagedoorn jt 1996:345)
· Kehalised sümptomid · Käitumuslikud sümptomid Valud Söömisharjumuste muutumine Kõhulahtisus või kõhukinnisus Unehäired Iiveldus, peapööritus Ise tekitatud isoleeritus Valu rinnus, südamepekslemine Kohustuste unarusse jätmine Sugutungi kadumine Võimetus lõõgastuda Sagedane nohu Stressi tagajärjed Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu depressioon, seksuaalprobleemid, õpitud abitus, masendus, kõrge vererõhk, diabeet, haavandid, südametegevuse häired, tunnetushäired, seedehäired, psühhosomaatilised haigused, soodumus toitumishäiretele, unetus, läbipõlemissündroom jne. Peale selle jäetakse unarusse oma kohustused ja hetkeliseks lõõgastumiseks hakatakse tarbima alkoholi, sigarette, narkootikume või muutuvad närvisüsteemi harjumused nt hakatakse küüsi närima või närviliselt edasi-tagasi kõndima.
ollakse valmis vaid vahetama ja saama. Kahekesi moodustatakse liit maailma vastu (pakutakse tundeid, mõistmisi ) ja peetakse seda armastuseks ning läheduseks. Seksuaalne õnn armastuse tulemus. Põhjused ei peitu vähese tundmises, vaid pärsingutes, mis muudavad armastuse võimatuks. Juur peitub vastassugupoole pelgamises ei lasta end vabaks, siis järelikult ei usaldata partneri füüsilist lähedust. Kui suudab vabaneda hirmust, vihast ning muutub armastusvõimeliseks, siis on tema seksuaalprobleemid lahendatud. Kui ei õnnestu, siis ei aita ükskõik kui suured teadmised seksuaalvaldkonnast. Neurootiline armastus lapsepõlvehirmud-lootused kantakse täiskasvanuelu armastussuhetesse. Tundeelu poolest jäädakse 2-5 aastaseks, mõistus ja sotsiaalne areng aga on tegeliku vanuse tasemel. Ebaküpsus segab sotsiaalset suhtlust kergematel jääb see konflikt intiimsuspiiridesse. On inimesi, kes emotsionaalses arengus säilitavad lapseliku kiindumuse. Tahavad armastust, aga ise ei anna
võime muuta oma tõlgendust olukorrale ja õppida toime tulema tunnetega. 3. Aktsepteerimisel põhinev: olukorrad, mida me muuta ei saa ja mille üle puudub ka emotsionaalne kontroll ning kus peame keskenduma vaid sellele, et stress lihtsalt üle elada. Stressi Tagajärjed: Individuaalsed tagajärjed. Tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises Psühholoogilised tagajärjed. Sageli on nendeks depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid. Ta tajub, et olukord ei ole tema kontrolli alla ja loobub initsiatiivist. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Õnnetuses minetavad nad sageli igasuguse loogilise mõtlemise võime. Stress mõjutab südame kõrval ka teiste oluliste elundite tööd. Aktiveeritakse aju vanim osa, mis, mis viib kõrgendatud tundlikkuse seisundisse - teravnevad nägemine, kuulmine ja teised sensoorsed
progresseerumisel AUTONOOMNE DÜSFUNKTSIOON- keha automaatsed tahtmatud funktsioonid ● Kõhukinnisus : seedetrakti aeglustumine, väljaheidete vähenemine või raskesti läbitav väljaheide ● Madal vererõhk (ortostaatiline hüpotensioon): vererõhu langus positsiooni muutmisel, näiteks istudes seistes, mis võib põhjustada peapööritust, pearinglust või minestamist 2 ● Seksuaalprobleemid : meestel erektsioonihäired, vähenenud libiido ja valu naistel ● Põieprobleemid : sage urineerimine, tahtmatu uriinileke (uriinipidamatus) või põie tühjendamise raskused (nõrk vool) MEELEOLU JA MÕTLEMINE MUUTUVAD ● Apaatia: motivatsiooni puudumine ja huvi tegevuste vastu ● Mälu või mõtlemise (kognitiivsed) probleemid: varieeruvad suuresti; ulatuvad mitme ülesande täitmisest ja keskendumisraskustest, mis ei sega
Nii suureneb haigestumise ja üleannustamise oht, samuti sõltumus ise. Perekonna lagunemine. Uimastite tarvitaja ei kahjusta mitte ainult ennast, pingeid tekitavad pettused, valed, manipulatsioonid, mis viivad sõpruse ning perekonna lagunemiseni. Sissetulek, mis on vajalik toidu, rõivaste ning peavarju eest maksmiseks, kulub narkootikumidele ja alkoholile. Ka teised kohustused, nagu laste eest hoolitsemine, võivad jääda hooletusse, samuti võivad tekkida seksuaalprobleemid. Mõjud ühiskonnale. Sõltumusainetest põhjustatud hädad võivad esile tõusta ka teisiti. Paljud narkomaanid on eemaldunud tavapärasest elust, nad puutuvad kokku vaid väikese arvu teiste tarvitajatega. Neil on raske hankida tööd ja leida elukohta. Ühiskond tõukab neid üha enam eemale ja põlgab makstes kõrget hinda uimastitest põhjustatud kuritegude eest. Ühiskond kaotab ka narkomaanide töö tootlikkuse vähenemise, töölt puudumise, töötuse
vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. 6 Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele. Käitumises võib stress väljenduda järgnevas: unehäired; suitsetamine või alkoholi tarbimine; muudatused toitumisharjumustes; pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes; seksuaalprobleemid; äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud; Esmased füüsilised sümptomid võivad olla: väsimus; peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks: masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisprobleemid; 7
haigus, kuid statistika näitab selgelt, et inimesed haigestuvad üha nooremas eas. · Umbes pooled abielulahutused on seotud alkoholiprobleemidega perekonnas. Alkohol mängib võtmerolli ka perevägivallas. · Tekib depressioon, mis on otseselt seotud enesetappudega. Siin ei ole riskitegur mitte ainult alkoholisõltuvus, vaid ka lihtsalt purjusolek. Ligikaudu 50% meeste ja 27% naiste enesetappudest on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Napsumeeste seksuaalprobleemid Alkohol suurendab riski nakatuda suguhaigustesse, sest purjuspäi on inimesed hooletumad. Naps suurendab küll iha, kuid kärbib kehalist erutuvust. 1624aastaste noorte seas tehtud uuringu põhjal oli pärast joomist: · iga seitsmes kaitsmata (kondoomita) seksuaalvahekorras; · iga viies seksuaalvahekorras, mida hiljem kahetses; · iga kümnes ei mäletanud, kas ta eelmisel õhtul üldse seksis;
söövad ebaregulaarselt. Nii suureneb haigestumise ja üleannustamise oht, samuti sõltumus ise. Perekonna lagunemine. Uimastite tarvitaja ei kahjusta mitte ainult ennast, pingeid tekitavad pettused, valed, manipulatsioonid, mis viivad sõpruse ning perekonna lagunemiseni. Sissetulek, mis on vajalik toidu, rõivaste ning peavarju eest maksmiseks, kulub narkootikumidele ja alkoholile. Ka teised kohustused, nagu laste eest hoolitsemine, võivad jääda hooletusse, samuti võivad tekkida seksuaalprobleemid. Mõjud ühiskonnale. Sõltumusainetest põhjustatud hädad võivad esile tõusta ka teisiti. Paljud narkomaanid on eemaldunud tavapärasest elust, nad puutuvad kokku vaid väikese arvu teiste tarvitajatega. Neil on raske hankida tööd ja leida elukohta. Ühiskond tõukab neid üha enam eemale ja põlgab makstes kõrget hinda uimastitest põhjustatud kuritegude eest. Ühiskond kaotab ka narkomaanide töö tootlikkuse vähenemise, töölt puudumise, töötuse suurenemise ning
tõe suhtelisus 5) Psühhoseksuaalne küpsus -meestel 20a, naistel 25a, sõltub suhetest partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium 17-40a varajane täisiga 40-60a keskmine täisiga 60-80a hiline täisiga Alates 80a – hilishilis täisiga Fiske – eristas täiskasvanueas 2 erinevat tüüpi sündmusi 20-30ndad – varajane täisiga 40-50ndad – kesmine täisiga 60- … - hiline täisiga
Eustress võib põhjustada energiasööstu ja entusiasmi, tugevdada motivatsiooni. Distressi tagajärjed võivad olla aga rängad ja seda nii individuaalsel tasandil kui ka koolis. Individuaalsed tagajärjed ilmnevad tihti ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi. Ta võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus. Ta tajub, et olukord pole enam tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda silmis mingi muu põhjenduse: tema psüühika ei talu suuri koormus; teised inimesed ei lase tal end teostada; probleeme ei saa lahendada, sest sellega kaasneb väga palju teisi probleeme; vastutagu see, kes käsutab. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega
1) intellektuaalne ja emotsionaalne pilguheit patsiendi käitumuslikele probleemidele; 2) põhjuste täielik avastamine või läbitöötamine; 3) EGO kontrolli tugevdamine IDi ja Superego üle. Psühhoanalüütiline teraapia · Patsient peab aru saama tegelikest, sageli alateadlikest põhjustest, miks ta käitub ebaadekvaatselt. Mõistes neid põhjuseid lakkab käitumine ebasobival viisil. Kasutamisala näited · Obsessiiv-kompulsiivne häire · Foobiad · Seksuaalprobleemid A.Adler Individuaalpsühholoogia 1912 ,,Society of Individual Psychology" Inimest ei saa uurida isolatsioonis, vaid üksnes tema sotsiaalses kontekstis. ,, inimene annab elule ise tähenduse" Individuaalpsühholoogia aspekte · Vaatleb persooni terviklikuna. · Psühhopatoloogia seisukohalt vaadeldakse inimest kui indiviidi, kes on kaotanud julguse. · Terapeutiline ülesanne on julgustada inimest näitama üles sotsiaalset huvi ja
Nad võivad töötada suurema sunnita ja puhata süümepiinadeta Nad mängivad selleks, et lõõgastuda ja et oleks lõbus, mitte selleks, et demostreerida enda paremust 5.6 Stressi tagajärjed Individuaalsed tagajärjed- tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või jooma. Ta võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Negatiivse stressi individuaalsete tagajärgede hulka kuulub ka psühhosomaatilised haigused. Nende haiguste puhul mängib olulist rolli emotsionaalne stress. Stress võib tervist mõjutada otseselt, aga ka seeläbi, et mõjutab haiguse kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus.
annaabi.ee 
