Kordamisküsimused Värvitud puitpinnad 1. Loetle materjale, mida kaitstakse värviga. Värvimist kasutatakse puu-, metall-, paber- ja krohvitud pindade kaitsmiseks. Vastavalt kasutamisele vajatakse pindadelt erinevat vastupidamist, mistõttu ka värvid on oma omadustelt erinevad. 2. Loetle värvitud pindade läikivuse liigid. Läikivuselt on värve kolme liiki: läikiv, poolläikiv, matt. 3. Mida tuleb arvestada, puhastades matti värvipinda? Mattvärvi kasutatakse lagede ja seinapindade värvimiseks Tugev hõõrumine põhjustab kulumist, aga ka mati latekspinna läikimist. 4. Selgita, kuidas teed kindlaks värvipinna pesukestvuse? Värvitud pinna vastupidavust puhastamisele võib kontrollida, proovides hõõruda käega või lapiga, kas värv tuleb pinnalt maha. Selle järel valida pinnale sobiv puhastusmeetod. Kui proovitavalt pinnalt jääb värv käekülge, tohib pinda puhastada ainult kuiva või väheniiske meetodiga. Niiskust taluvaid värvitud pindu võib
o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus). Märga tsooni kuuluvad pinnad käsitletakse hüdroisolatsioonimastiksiga ning niiske tsooni pinnad kas samuti hüdroisolatsioonimastiksiga või niiskustõkkega. Siinkohal tasub meeles pidada, et niiskustõke vettpidava hüdroisolatsiooni tegemiseks ei sobi. Niiskustõkke kihipaksus jääb alla 0,1 mm ega kujuta endast lausveele kuigi suurt takistust. Niiskustõkke eesmärgiks on seinapindade kaitsmine õhus leiduva veeauru eest nendes ruumiosades, kus lausvee tekkimise ohtu ei ole. Kui eesmärgiks on täiesti veekindla pinna saamine, tuleb kasutada hüdroisolatsioonimastiksit. Fibergum hüdroisolatsioonimastiks moodustab pinnale 0,8-1 mm paksuse veekindla, elastse, kummitaolise kihi. Fibergumi võib kasutada märgades siseruumides saunad, dushiruumid, pesuruumid. Hüdroisolatsioon kaitseb ehituskonstruktsiooni lausvee kahjuliku mõju eest, juhul kui pinnale koguneb vett
2. 65....100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad. 3. 100....125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökohal peavad olema vaaminevad tööriistad. Tööriistad peavad olema korras ja puhtad. Töövahendid Müürikellu- kasutatakse mördikihi tasandamiseks Müürivasar-kasutatakse telliste parajaks raiumiseks ja tahumiseks Vuukraud-kasutatakse vuukide vormimiseks Nöörlood-kasutatakse seinapindade vertikaalsuse kontrollimiseks Vaaderpass- kasutatakse seinte, nurkade vertikaalsuse ja horisontaalsuse kontrolliks Suundnöör- kasutatakse pika seina ladumisel Nivelliir- kasutatakse kõrgusmärkide andmiseks Mõõtelint- kasutatakse mõõtmete märkimiseks Rihtlatt- kasutatakse sirgjoonelisuse kontrolliks Töövõtted 1.Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk) 4
kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega. Niss - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. Tehniliselt on nissid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster - tema ülesnaded o müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja -fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks. Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega. 2
kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi
aasta. Peale pikka ladustamist segada enne kasutamist. Ülaltoodud andmed on kontrollitud ja õiged, tuginevad laboratoorsetele katsetele ja praktilistele kogemustele. Meie ei vastuta kahjude eest, mis on tingitud toote kasutamisjuhendi eiramisest või toote mitteotstarbelisest kasutamisest. Tehniline konsultatsioon telefonil 6 031 900 KERASTOP Niiskustõke KASUTAMISOBJEKTID Kiilto Niiskustõket kasutatakse poorsete seinapindade käsitlemiseks niisketes ruumides enne plaatimist. Sobib kasutamiseks märgadesse ruumidesse lausvee alla mittejäävatel pindadel ja köögi seinapindadel. Märgade ruumide põrandate ja seinte hüdroisolatsiooniks soovitame Kiilto Fibergum või Kiilto Keramix hüdroisolatsioonimastikseid vastavalt juhendile. NB! Niiskustõke on ette nähtud ruumist ehituskonstruktsiooni tungiva niiskuse tõkestamiseks (seega ei sobi ehitus- ega maaniiskuse tõkestamiseks).
positsiooni, kuid omandas pidevalt uusi jooni, mis muutis range hoone vabamaks. Rakvere linnus: Rekonstrueeriti 14 saj. Ordulinnus. Konvendihoone ja kastelli seostamine üheks kindluseks. Lõunaküljele jäeti avar eeshoov. 4-tahulised tornid, mis paiknesid konvendihoone nurkades, kus nad annavad linnusele tugevamalt kontsentreeritud mulje. Saare-Läänemaal valitses kuni 14 saj kirikuehitus. Hiljem hakati ehitama kindluseid. Saaremaal valitses puhaste seinapindade ja massiivsete hooneplokkide suletus ja lakoonilisus. Suurtest dolomiitplokkidest müüriladu oli selle ehituslaadi oluliseks esteetiliseks mõjuteguriks. Kuressaare: rakendati puhtakujulise konvendihoone põhiskeemi. 4 võrdse suurusega hoonetiiba on kontsentreeritud ühtseks kuubina mõjuvaks tervikuks. Kindluseväravaga fassaaditiiba kaitsevad mõlemal pool nurkadel 4-tahulised tornid. Keldrikorrusel olid avarad ruumid ja 2-löövilised saalid lao- ja majapidamiseks
sellele, et puhastamise käigus ei kanta mikroobe puhtale pinnale (WC loputuskasti nupp, WC poti kaas) Alusta tööd puhtamalt alalt Tööta nii, et seljataha jääb puhas ala Kui võimalik, siis kasuta enne kuivi ja seejärel märgi meetodeid Puhastamist vii läbi ülevalt alla (enne lagi, siis seinad ja seejärel põrand) Seinad Objekt: v Pestakse vett taluvaid pindu, kus on kinnitunud mustust v Pesemislaiuseks korraga on käteulatus, suurte seinapindade puhul võib korraga pesta 2-3m ala v Töötades tuleb jälgida, et lagi ei saaks märjaks Puhastusained ja töövahendid v Neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine v Koristusrätik ja põrandakuivataja v Põrandamopp või pikavarrega aknapesija või hõõrits v Koristurätik seina äärde panemiseks Töö sooritamine 23 v Sein kastetakse märjaks alt üles 2-3m laiuselt
Võimlad, aulad Enam esinev mustus tolm ja ihurasv. Lisaks hoolduskoristusele ka kontrolliv puhastus. Näiteks iga päev: 1. määrdunud kohad seintel, ustel, peeglitel (lapp9 2. puutepindade pühkimine 3. vajadusel pinkide, varbseina jms pühkimine 4. põranda niiske või niisutatud pühkimine Näiteks kontrollival koristamisel - põranda väheniiske pühkimine -3- Näiteks kord nädalas: - uste niiske pühkimine - vabade seinapindade niiske pühkimine - hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel Näiteks koolivaheaegadel: - seinte pesu - varbseinte jms puhastamine - põranda põhjalik puhastus, vajadusel kaitseainetega töötlemine Välistrepikojad, garderoobialad Välistrepikoja ülesanne on peatada õuest tulev mustus enne siseruumidesse minekut. Trepikoja, esiku puhtus annab esmamulje kogu asutuse puhtusest. Iga päev: -vajadusel tühjenda prügikastid
torniosas paiknes väike galeriilaadne ruum, mille akendest avanes maaliline vaade Toomemäele. Hoone välisilmes annab tooni mahtude ekspressiivne dünaamika. Kompositsiooniliseks dominandiks on püramiidja kiivriga massiivne neljatahuline nurgatorn, mis kasvab välja alummise hooneosa tahukalisest põhimahust, andes selleletugeva vertikaalse aktsendi. Hoone põhiline osa on kaetud kõrge plaanikontuure järgiva kelpkatusega. Värvi lisab hoonele mitmekesine materjalikäsitlus: krohvitud seinapindade ja puitosade hele-tumedad kontrastid koos maakivist sokliosa ja punase kivikatusega. Hoonemahtude plastiline liigendus sujuva üleminekuga katuse- ja torniosale ning viimase ekspressiivne dünaamika on omased juugendile, kuid trafaretset juugendornamenti asendavad stiliseeritud konsoolikesed ja kaarjad vahvärkmotiivid. Ka suure saaliakna lainjas kontuuris ilmutab end juugendi dekoratiivne mängulisus.
kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi
infiltratsiooni läbi paneelide vuukide. Halvemas olukorras on 197080-tel aastatel ehitatud tellisseintega hoonete fassaadid, eriti keraamilistest 12 kärgtellistest puhasvuuk-seinad. Mittepiisava külmakindlusega telliste kasutamine, konstruktsioonivead rõdudelt ja lodzadelt sadevete eemalejuhtimisel koos suurte seinapindade avatusega looduslikele mõjuritele on viinud tellis-fassaadipindade tugevate kahjustusteni. Enamikel juhtudel on täheldatud suuremaid kahjustusi lõunapoolsetel fassaadidel, kus kevadeti koguneb külmumise-sulamise tsükleid rohkem kui teistes suundades. Külmakahjustused on seotud välispinna suurenenud niiskusesisaldusega, mida on omakorda soodustanud kärgtelliste suur adsorbtsioonivõime (imamisvõime). Tellispindade purunenud kohtade lappimine uute telliste
Kleebised, kaitsekiht ja –kile on pindadelt eemaldatud b) Esikute ja sissekäikude puhastamine Käsipuudel ja piirdeil ei ole lahtist mustust või plekke. Trepid ja trepi mademed on puhastatud ja kaitstud valmistaja poolse juhendi kohaselt. Pinnal ei esine lahtist mustust ega plekke. c) Liftikabiinide puhastamine Liftikabiinide seinapindadelt on eemaldatud kaitsekile. Seinapinnal ja lülituskilbil ei ole nähtavat lahtist mustust ega plekke. d) Seinapindade puhastus Seinapinnad, seinakontaktid, pistikud kui ka muud seadmed on plekkideta ei esine tolmu. Radiaatorite välis- ja sisepinnal ei ole prahti, lahtist mustust ega plekke. e) Akende ja klaaspindade pesemine Akendel, klaaspindadel, aknaraamidel ja aknalaudadel ei ole plekke, lahtist mustust või plekke (silikoni, mördi, värvi). Ribikardinail ei ole nähtavat mustust. f) Kinnitatud (statsionaarse) mööbli puhastamine
loomingus süvenes dekoratiivsete kaunistuselementide süsteemne kasutamine. Meelismotiivideks kujunesid grotesk, põimornamendid, maskaroonid, kõige rohkem aga kasutati kartusi motiivi. Neid motiive on C. Floris edukalt kasutanud Antverpeni raekoja (1561-65) juures. Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole. Madalmaade põhjapoolsetel aladel kasutati antiigist pärinevaid vorme üsna vabas tõlgenduses. Ehitusmaterjaliks oli põhiliselt tellis, seda täiendati raidkiviridadega. Tuntuimaks ehitusmeistriks oli Lieven de Key (1560-1627), kelle ehitatud on Haarlemi tapamaja (1602- 37) ja Leydeni raekoda Renessanss levis üsna kiiresti. Peaaegu kõikides Euroopa riikides on tähelepanuväärseid
niiskussaneerimise töödest lähtuvalt on järgmine: o keldrikorruse seinad: eemaldada kõikide siseseinte vanad krohvikihid, müüritise vuugid puhastada ca 2 cm sügavuselt. o keldrikorruse põrand: o lammutada vanad põrandakonstruktsioonid, süvendada täitekihid etteantud kõrgusmärgile; o teha vajalikud põrandaaluste kommunikatsioonide paigaldustööd; o teha seinapindade puhastus; o teha seinte alumise osa hüdroisolatsioonikiht veetiheda mördiga; o tihendatud killustiku/kruusaalusele paigaldatud XPS soojustusplaatidele teha põrandate horisontaalne hüdroisolatsioon naatriumbentoniitmatiga. Rullmembraan nakkub valatava põrandaplaadiga, selles olev naatriumbentoniit graanul paisub kokkupuutel veega ja moodustab veetiheda
annaabi.ee 
