Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba, kabel. Louis XIV magamistuba oli pilkupüüdvalt kaunistatud: kuldsed ilustused valgel tagapõhjal. Peeglisaal on hiigelsuur sädelev galerii 17 aia poole avaneva aknaga. Vastasseinas on 17 valeakent, mis kokku pandud rohkem kui 500 peeglitahvlist.
Meestel pidi juuksed ära ajama, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Naistel oli soeng unikaalsem. Neil oli populaarne juukseid peadligi hoida. Juuksed olid lokkis kas loomulikult või keemilisel viisil. Enamjaolt meeldis naistele lühikene lõige, umbes kõrvadeni. Peakatteid enamjaolt ei kantud, ainult vaaraod kandsid pschent'i, mis oli kõrge ja koosnes Ülem- ja Alam-Egiptust sümboliseerivast kroonist. Seda peakatet oli näha paljudel seinamaalingutel ja reljeefidel. Inimesed käisid enamasti ringi paljajalu, kuid sandaalid olid ka tuntud. Jalatsid olid nende garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Sandaalid olid tehtud kahest rihmast ja tallast. Isegi kullast sandaalid olid vaaraode poolt kasutusel. Neid valmistati puidust, papüürusest, kitsenahast või palmikust. Need aitasid kaitsta jalataldasid kuuma liiva eest. Dagni Kolga 10M
plaatideks ja inkrustatsioonideks, millega kaunistati skulptuure, mööbliesemeid ja nipsasjakesi. Ehiskraed pandi kokku merekarpidest, helmestest, lilledest või kullaga raamitud vääriskividest. Vana riigi ajal kanti selliseid ehteid enamasti kaelakeena või kinnitati nahast või kangast rõiva kaelaväljalõikesse. 18. dünastia päevil muutusid kaelavõrud laiaks, koosnedes kahest kuni neljast reast metallplaatidest- seda võis soodustada metalli endiselt laiem kättesaadavus. Selle ajastu seinamaalingutel kujutatud helmestest käevõrud või nende eeskujud arvatakse pärinevat Lähis- Idast. Ripatsid ja kõrvarõngad olid sageli hiigla suured ning küllap üsnagi rasked kanda. Kuningliku perekonna liikmed kandsid ohtrasti kuldehteid, suurtes kogustes pandi neid neile kaasa ka manalateekonnale. Et see oli hästi teada hauarüüstajatele, on täielikke kuldehete komplekte leitud väga harva. Itaallasel Giuseppe Ferlinil oli 1834. aastal õnne leida üks selline
Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad. Seintel kasutati paneele, mille lemmikmotiiviks said trofeekimbud. Värvid - kadusidpastelsed õrnad toonid. Asemele tulid külmad heledad kollased, rohelised, sinised ja valged toonid. Seinamaalingutel kasutati sgavat pompeiji punast tooni. Taandus kullatise osakaal. Mööbli üldiselooomustus ja missugused esemed olid? Toolid kapid lauad voodid. Louis XVI stiilis mööbel 18 sajandi lõpus kujunes mööbel kultusartikliks. Mööblimeistri elukutse oli mainekas,mööbel kallis. Elenist Rieseneri lemmikmööbel oli kabbinetid ja lauad- Resener mõtles välja kaasaskantava laua.Bürookap iseloomulikuks elemendiks sai silinderkaas, mis oli tema firmamärgiks
Lossiruumid: Külluse salong - kuningate portreede ja filosoofide büstid Venuse salong Marsi salong - kuulati muusikat ja peeti balle Diana salong - jahiteemalised maalid Sõjasalong - asub suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas Rahusalong vastand Sõjasalongile Härjasilmasalongis - asub ovaalne aken Ooperiteater - 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale Lahingute saal - seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal Kellakabinet Keiserlik magamistuba Kabel PEEGLIGALERII 17. sajandi lõpul ehitatud (valmis 1684a) 17 akent, millest igaüks langeb ühele peeglile; loob efektiivse visuaalse efekti Seda kasutati iga päev - läbi selle jalutasid õukondlased igal hommikul missale Louis XIV valitsemise algusajal haaras Prantsusmaa kõrgkihti "peeglihullus" PEEGLIGALERII LOSSIPARK TÄNAPÄEV
Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised ja pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Käsitööliste päralt oli kristlik kunst terviklikult aga kuni neljanda sajandini. Maa-alustesse koobastesse matmise kommete tulemuseks olid Rooma linna ümbrusest avastatud katakombid, mille seintel olevatel maalidel kujutati olukordi Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud freskod on lihtsustatud ja üldjoonelised. Seinamaalingutel kasutati palju ühe olukorra variatsioone. Piiblimotiividest kujutati näiteks Aadamat ja Eevat õunaga (Vanas Testamendis) ning Kristust hällis (Uues Testamendis). Igapäevaelustseenides oli kujutatud näiteks hauakaevajaid, kaupmehi ja müürseppi. Kujutusstiil oli lihtne: selged värvid, liikumine ja meeleolud anti edasi lihtsa joonega, näod olid reeglina ainult visandatud. Veel mõjutas ristiusk sarkofaage, mis kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos
meestele kehtisid kindlad reeglid isegi juustestiili kohta. ( 2. ) Naistel oli soeng natukene vabam ja unikaalsem. Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni. ( 2. ) Peakatteid üldiselt ei kantud. Vaaraode peakate, pschent, oli kõrge, mis koosnes Ülem- ja Alam- Egiptust sümboliseerivast kroonist. Peakatet on näha paljudel seinamaalingutel, relijeefidel ja skulptuuridel Ramses II peas. Vaaraode tseremoniaalses peakattesse sisaldus rohkelt sümboolikat. Selle küljes võib näha nii jaanalinnu sulgi, mis olid pühitsetud Osisrisele, kui ka kuninglikku kobrat või päikeseketast. (Muinas- ja vanaaeg lk. 86-87 , Vana- Egiptus lk.41) Jalanõud Inimesed käisid peamiselt ringi paljajalu, aga sandaalid olid ka tavakasutusel. Üldiselt
portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba, kabel.
portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba, kabel. Louis XIV kordas sageli, et ehitas Versailles` lossi õukonnale, Marly lossi sõpradele ja Trianoni endale. Suur Trianon on niiöelda keraamikaunelm - selle ehitamise juures on kasutatud valgeid ja siniseid kahhelkive. Suur Trianon oli nagu varjupaik, kus kuningas ja kuninganna said vahelduseks õukonnamelust eemal olla.
· Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. · Sõjasalongile vastandub Rahusalong. · Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Pildil: Venuse salong Lossi sisekujundus · Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. · Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. · Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. · Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba, kabel. Pildil: ooperiteater Teadmiseks! · Enne 1789. a revolutsiooni hõlmasid loss ja park koos 8000 hektarit ja see ala oli piiratud 40 km pikkuse müüriga, milles oli 24 sissepääsu.
kalad ning erinevad kompositsioonid muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist. Vaikelu algus · Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. · Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. · Vaikeelu sai eriti populaarseks Madalmaades 17.sajandil. VANA-KREEKA · Muinaskreeka kunstnikud esitasid seinamaalingutel, mosaiikidel ja pannoodel oma igapäevaseid tarbeesemeid. · Nende maalitud kujutised roogadest kandsid nime xenia, mis algselt tähistas kostitaja poolt külalistele pakutavat toitu. · Ükski vanakreeka vaikelu pole küll tänini säilinud, kuid neid on kirjeldanud mitmed antiikautorid, ülistades nende realistlikku loomutruudust, mis võimaldas vaataja silma ära petta. POMPEII JA HERCULANEUM · 50 a. eKr - 79 a. pKr. nendest kahest Vana-Rooma
Meeste soeng muutus ajapikku lühikeseks Meestel tuli juuksed lühikeseks lõigata, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Sarnane juuksestiil kestis niikaua kuni juuksed vanadusest hõrenema hakkasid. Üldiselt võib öelda, et meestele kehtisid kindlad reeglid isegi juustestiili kohta Peakatteid üldiselt ei kantud. Vaaraode peakate, pschent, oli kõrge, juukseid täielikult kattev. See koosnes Ülem- ja Alam- Egiptust sümboliseerivast kroonist. Peakatet on näha paljudel seinamaalingutel, relijeefidel ja skulptuuridel Ramses II peas. Vaaraode tseremoniaalses peakattesse sisaldus rohkelt sümboolikat. Selle küljes võib näha nii jaanalinnu sulgi, mis olid pühitsetud Osisrisele, kui ka kuninglikku kobrat või päikeseketast KOSMEETIKA Meik oli väga oluline. Väga suurt tähelepanu pöörati isiklikule hügieenile ja puhtusele. Rohkesti kasutati kosmeetikat ja lõhnaõlisid. Kasutati juuste kasvu soodustavaid vahendeid. Mitmesuguseid minke, salve, värve ja parfüüme
Soola ja suhkru võrdlus 1. Ajalugu ja jõudmine Euroopasse. 1.1 Suhkur Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko
suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett küpsetamiseks, mõdu valmistamiseks ja haavade puhastamiseks. Esmalt kasutasid meie esivanemad metsmesilaste mett, mida koguti metsmesilaste pesadest. Hiljem hakkasid inimesed mesilasi tarudes pidama, nagu seda tehakse praegugi. Ehkki suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, jõudis see laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina.
suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett küpsetamiseks, mõdu valmistamiseks ja haavade puhastamiseks. Esmalt kasutasid meie esivanemad metsmesilaste mett, mida koguti metsmesilaste pesadest. Hiljem hakkasid inimesed mesilasi tarudes pidama, nagu seda tehakse praegugi. Ehkki suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, jõudis see laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina.
Kreeka muusika tollest ajast pole siiski täiesti kadunud. Kokkuvõttes teame isegi päris palju: · muusika rütmist, mis peegeldub kreeka värsi meetrumis · muusikalisest süsteemist, milline ettekujutus oli heliredelitest, tänu imekombel säilinud kreeka muusikateoreetikute töödele · instrumentidest, võime järeldada palju säilinud instrumentide osadest, vaasi- ning seinamaalingutel kujutatust, kirjalikest ülestähendustest ning kultuuridevahelisest võrdlusest. Üle 30 meloodia on säilinud tänapäevani läbi aja. Mõned läbi keskaegse traditsiooni. Viis näidist on säilinud kivisse raiutuna. Ülejäänud on säilinud papüürosel 7 http://www.greeka.com/greece-music.htm 8 http://en.wikipedia.org/wiki/Prehistoric_music 6
temaga. Iasoni edasisest saatusest on mitu versiooni. Üks neist on selline. Süümepiinu tundes läks Iason oma laeva üle vaatama. Ta jalutas kaua laevatekil, siis lähenes laevaninale, seisis tükk aega ja... kukkus vette. Kas see oli enesetapp või õnnetus, seda ei tea keegi. NB! Suurenda pilti! Medeia kuldvillakuga oma sünnimaal Batumis (linn Gruusias) Iason ja Medeia on sagedased tegelased vanakreeka vaasi- ja seinamaalingutel (Pompeji seinamaalid). Uuema aja kunstnikest saab Louvre'is näha suure prantsuse romantiku Eugène Delacroix' (1798-1863) väga õnnestunud õlimaali "Raevunud Medeia". Kui te aga juhtude Kopenhaagenisse, siis käige ära taani klassitsistliku skulptori Bertel Thorvaldseni (1768-1822) muuseumis, kus võib näha väga ilusat Iasoni marmorskulptuuri. Täispikkuses heeros seisab uhkes poosis, kuldvillak üle ühe käsivarre, teises käes hoiab ta mõõka. Kuju loomisel on skulptor
viljamugulatega tidetud puuviljakorve kujutisi, mille thenduse le vaieldakse, sest helekollased alrauniviljad on tegelikult tuntud kui seksuaalsed ergutid. Egiptusele lhim maa, kus alraun kasvab, on Palestiina. Araablased nimetavad alraunivilja tuffah el-jinniks deemoniunaks. Deemoniunu kasutatakse vikestes annustes erutava vahendina, suuremates kogustes vivad nad inimese viia mratsushoogudeni. Professor Newberry oletas, et leitud ja seinamaalingutel kujutatud alrauniviljad on identsed niinimetatud didiviljadega. Seda heebrea keeles dudaimina tuntud vilja mainitakse just Uue riigi kirjalikes mlestusmrkides sageli. Elephantine saarel Niilusel, tnase Assuani lhedal, on seda kasutatud koguni narkoosivahendina. Tutanhamoni muumia keemilised ja anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud. Teadusele oleks olnud kasulikum, kui Tutanhamon oleks leitud alles selle sajandi viiekmnendatel vi kuuekmnendatel aastatel. Seda
Etruskid 8.saj Etruskid polnud indo-euroopa rahvas, tulid väike-aasiast, siis kui sinna jõudsid hetiidid. Etruskid kasutasid foiniikia tähestikku, neid tuntakse seinamaalingutega hauakambrid, skulptuurid jms. Etruskid langesid 3. Saj ema Rooma võimu alla. Etruskide hauakambrite seinamaalingud sarnanevad Egiptuse omadele. Etruskide templid olid sammastega, templiarhitektuuris domineerib ümmarguse põhiplaaniga arhitektuur (roomlased võtsid üle!) Sõjapidamine või peopidamine seinamaalingutel* Etruskide panteoni tähtsamad jumalad: Tinia äikesejumal Turan elujumalanna Voltumna (kultuse)kaitsejumalanna (küllusesarvega) temast sai Roomas fortuuna õnne jumalanna Nethuns merejumal Maris sõjajumal (roomlaste üks tähtsamaid jumalaid Mars) Turms rändurite, lambakarjuste, maismaarännu jumal Charon paadimees Etruskid võtsid kreeklastelt välkude tõlgendamise???? Roomlased ja Vana-Rooma
Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon. Rikaste aiad Egiptuses, millest pole midagi alles, olid kõrgelt viljeletud geomeetrilised piiratud alad. Need moodustasid ainult väikese osa niisutatud põllumajandusmaastiku lineaarsest mustrist kitsas Niiluse orus. Seal ei olnud naturaalset rohelist maastikku, kõik oli kunstlikult loodud. Aadlike haudasid on seinamaalingutel kujutatud sagedasti aedadena, mida omanik nautis ja mis pidi talle rõõmu pakkuma ka surmajärgses elus. Ühe haua raidkiri räägib: : "Võin ma rännata ümber oma tiigi iga päev igavesti; võib mu hing istuda kalmuaia okstel, mida ma enesele valmis olen teinud; võin ma end värskendada iga päev oma sükomoori all." Need on nn Teeba hauad (1503-1482 e.Kr). Egiptuse õue maketid. Maailma esimesteks säilinud makettideks peetakse 4000 a vanuseid
juurde jõuda. Ba'd ei tohi segada ka'ga. Ba hing, mis võttis omaniku surma järel tavaliselt linnu kuju. Kui matusetseremoonia viidi läbi korralikult, suutis hing võtta mistahes kuju. Päeval ta lahkus hauda ja rändas nii taevas kui ka allmaailmas. Ka on omalaadne kaitsevaim, mis annab inimesele elu, õnne, tervise, rõõmu ja eluea. Selle vasteks on heebrea mõiste "vaim", mis erineb "hingest". Teised uurijad arvavad, et ka on inimese keha teisik. Arvututel seinamaalingutel ja reljeefidel esineb topeltkujutisi, üks täpselt teise taga, ühesuguses poosis, sarnases väljanägemises. Teine kujutis on iga kord ka. Kui inimene suri, lahkus ka tema kehast, kuid ei lakanud selle vastu huvi tundmast. Mõnikord ta isegi äratas keha jälle ellu. Mitte inimese hing (ba), vaid ka oli vastutav surmajärgse elu ees. Keha balsameeriti eelkõige kad silmas pidades, et see oleks igal ajal kasutatav. Just ka
annaabi.ee 
