kopsupõletik (antibiootikumid), kopsuvähk (operatiivne, keemiaravi), kopsutuberkuloos (kemoteraapia, kirurgiline ravi, sümptomaatiline ravi). Kopsupõletikku ravitakse antibiootikumidega. Kõri ülesanne. Takistab võõrkehade sisenemist. Sisaldab häälepaelu, hääle tekitamine Hingetoru algab kõrist 6. - 7. kaelalüli kõrguselt. Kopsu osad on: peabronh, mis jaguneb puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kaheks kopsusagaraks. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0.2 0.3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Alveoolide ülesanne on tagada efektiivne gaasivahetus . Sissehingatud õhust liigub hapnik kapillaaride kaudu verre, verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas.
Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna
kopsusomb, mis teostab kopsu peamist ülesannet gaasivahetust. Pleura Kopsukelme, millega on kops kaetud. See moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Pleuraõõs Kopsukelme lestade vaheline ruum Pleuraõõnes a. on õhku b. ei ole õhku Mediastiinum ehk kahe pneumaõõne vahele jääv ruum Bronhiaalpuu Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 9. Selgitage, mis on inspiirium ehk korduv rütmiline sissehingamine 10. Selgitage, mis on ekspiirium ehk korduv rütmiline väljahingamine 11. Selgitage mõisted: Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis
Kopsujuur lad. k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised lihased, rind tõuseb ülespoole,diafragma kontraheerub, rindkere õõs suureneb rõhk on kopsudes negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid
Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid). Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool.
bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh 2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid
gaasivahetus Kuseelundkonda kuuluvad elundid Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus Neeru asend, ümbritsevad kihnud bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarbronhiks, mis jaguneb segmendibronhideks, siis Neeru värat, seda läbivad elundid sagarikubronhid, mis omakorda bronhioolideks. Neeru siseehitus Serooskelme, mis jaguneb kopsupleuraks ja seinapleuraks. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinapleura katab rindkere Nefroni ehitus, arv siseseinu
Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna
närvid ja lümfisooned. Kops jaguneb sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks 92. Rinnakelme e pleura Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud, seinmine kelme katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Mõlema pleura vahele jääb pilujas suletus ruum pleuraõõs. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga, kelmed moodustavad vähesel määral seroosset
iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. -sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet - gaasivahetust. TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemaid bronhe kopsusagarikes (alla 1 mm) nim. bronhioolideks. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega. Bronhioolid jagunevad alveolaar- e. sombujuhadeks ja -kotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistised - kopsusombud e. kopsualveoolid. Bronhioolide jagunemine
segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid ehk sombud, kus toimub gaasivahetus. 90. Bronhiaalpuu ehitus. · Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. · Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal 3ks ja vasakul 2ks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid. Viimased omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis- ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid
Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. 23. . 24. . 25. . 26. Bronhiaalpuu ehitus. Peabronhid algavad hingeotoru hargnemise kohal. Nende seinu testavad kõhrerõngad. Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Segmendibronhid jagunevad sagarikubronhideks, mis omakorda jagunevad bronhioolideks. Bronhioolid lõppevad kopsualveoolidega. Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid 27. Kopsu asend rindkeres. Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. 28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid).
Puu ,,tüvi" on hingetoru, harud bronhid, oksad bronhioolid. Bronhide kõige väiksemad harud (läbimõõt 0,3 0,4 mm) on bronhioolid. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega (nagu bronhidki). Parem bronh on laiem ja lühem kui vasak. Vasak peabronh jaguneb kaheks ja parem kolmeks sagarbronhiks, millest igaüks viib ühte kopsusagarasse. Sagarabronhid jagunevad segmendibronhideks, mis varustavad õhuga vastavaid kopsusegmente. Kopsud. 3 Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks.
TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST. PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD. KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD 2) SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD 1) VÄIKE VERERINGE KOOSNEB KOPSUARTERITEST JA KOPSUVEENIDEST NING NENDE HARUDEST, KOPSU ARTERITEST TULEB VENOOSNE VERI, MIS RINGLEB KOPSUALVEOOLIDE ÜMBER ANDES ÄRA SÜSIHAPPEGAASI JA KÜLLASTUB HAPNIKUGA. KOPSUVEENIDE KAUDU VOOLAB ARTERIAALNE
sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist
sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist
Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 92) Bronhiaalpuu ehitus Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda 23 hargnevad bronhioolideks. Bronhioolid, mille seintes on alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienditena – alveolaarkotikestena. 93) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit
kahjustust ja vajadust ravimite järele. rema osa rindkere õõnest. Kopsude sees - Spordiga tegelemisel on kaebused kõige olevad bronhid hargnevad ja moodustavad mõlemas kopsus bronhiaalpuu. Peabronh suuremad õues külma ja tuulise ilmaga jaguneb paremal kolmeks ja vasakul ka- või allergeenidest saastatud keskkonnas heks sagarabronhiks, need omakorda jagu- harjutades. nevad segmendibronhideks ja sagarikub- ronhideks. Viimased jagunevad omakorda - Hästi kontrollitud astma puhul on luba- bronhioolideks ja edasi alveoolideks. tud piiranguteta sport. - Kaebusi esineb vähem, kui enne pingutust tehakse korralik soojendus ja koor- mused vahelduvad puhkepausidega. Astmahaiguse
annaabi.ee 
