Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistada lahutav geel (resolving gel) (10%), mis koosneb järgmistest komponentidest: Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% 3,3 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) 2,5 ml 10% SDS 0,1 ml mQ 4,0 ml APS 70 µl TEMED 7 µl Segasime omavahel antud järjekorras kokku: vesi 4x lahutava geeli puhver SDS-i 10% lahus akrüülamiid/bisakrüülamiidi lahus Viimastena lisasime TEMED tõmbe all (ebameeldiva kalmaitselise lõhna pärast) ja seejärel APSi, mis katalüüsivad polümerisatsioonireaktsiooni. 2. Valasime alumist – lahutavat geeli – kahe klaasplaadi vahele. Geeli lahust plaadidevahelise ruumi täitsime nii, et ülemise ääreni jääks ~2 cm ruumi
spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata. Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani, segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi. Lahuse filtrimisel jälgisime, et sadet ei satuks filtrile. Kordasime protseduuri seni kuni peenestatud proov oli muutunud värvituks. Meie kordasime seda 5 korda. Saadud lahuse üldmaht oli 86 ml. 2. -karoteeni sisalduse kvantitatiivne määramine Töö käik: -karoteeni kvantitatiivseks määramiseks proovis mõõdetakase eelmises punktis saadud lahuse optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 450 nm
Tallinna Kunstigümnaasium Jessica Pentsop ja Cecily Jäetma 8.c klass Laboratoorne töö nr.1 Tallinn 2014 SEGU NR 1 Koostised : 2 spaatlitäis kohvipuru 60 ml kraanivett Mina ja Cecily lisasime plastiktopsi kaks spaatli täis kohvipuru ja 60ml kraanivett. Siis me segasime segu klaaspulgaga kokku ja olime valmis filteerima. Siis me kinnitasime statiivi külge muhvi ja muhvi külge rõnga. Me panime lehtri rõnga sisse, lisasime filtri ja tükk tüki haaval eraldasime ained omavahel läbi filtri. Näidis: NB ! Kui filtreerimine on liiga aeglane, võib klaaspulgaga segu segada, aga olla ettevaatlik et filtrit läbi ei torka. Siis kui segud on jaotatud peaks se välja nägema nagu filtreeritud kohvi : SEGU NR 2 Koostised: 2 spaatlitäit liiva
sama või erineva molekulmassiga. Valkude detekteerimiseks polüakrüülamiidi geelist kasutatakse tavaliselt 0,1 % Coomassie Blue nimelist värvi 50 % metanoolis ja 10 % äädikhappe Lahuses. Happeliseks muudetud metanool sadestab valke. Värvimist teostatakse tavaliselt üleöö. Värv tungib läbi kogu geelist, kuid värvuvad siiski ainult valgud. Figure 1 Foreesiaparaat Praktiline osa. Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistasime lahutava geeli (resolving gel) (10%). Selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 4,0 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) – 2,5 ml SDS-i 10% lahus – 0,1 ml Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% lahus – 3,3 ml Polümerisatsioonireaktsiooni katalüseerimiseks: TEMED – 7 µl tõbmekapi all APS – 70 µl 2. Valasime alumise – lahutava geeli – kahe klaasplaadi vahele nii, et ülemise ääreni jäi ~2 cm ruumi
· Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga. · Süütasime kolbi alla asetatud piirituslambi. · Alguses liigutasime piirituslampi, et kolvis olev segu ühtlasemalt soojeneks. Teinud seda mõnda aega, jätsime piirituslambi paigale. · Kuumutamisprotsess kestis ca 10 minutit. · Seebi lahusest kättesaamiseks valasime kolbi 20ml NaCl lahust, segasime ühtlaselt ja valasime lahuse kiirelt kolvist välja, et see kolbi seintele ei ladestuks. · Saadud lahust aegamööda teise nõusse filtreerima. · Filterpaberi peale jäid seebi tahked tükikesed. · Need tükikesed korjasime filtreerimise lõpuks kokku ja surusime nad omavahel kokku suuremaks tükiks. · Seebiga proovisime pesta ka plekke maha mis oli eelnevalt tehtud, aga seep ei andnud
Antud töös kasutatakse peatatud reaktsiooni meetodit, kus reaktsioon lõpetatakse NaOH lisamise teel. Tekkinud produkti hulga/kontsentratsiooni arvutamiseks määratakse optiline tihedus lainepikkusel 410 nm. 1)ENSÜÜMI KONTSENTRATSIOONI (E) MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE (v) Selles katses varieerisime fosfataasi kontsentratsiooni, teised parameetrid (substraadi kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega 4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05)
Tööks vajalikud vahendid: Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda. Kui proov valmis eemaldasime selle vormist ja hakkasime lihvima. Selleks kasutasime erinevaid lihvpabereid. (Lihvimispaberil olev number näitab abrasiivtera suurust). Lihvime märjalt, sest abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetuse läheduses soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada.
Piima happelisuse määramine 1) Klassi peale tegime 0,1 M NaOH lahuse. Klaasi panime pipetiga 10 ml hästi segatud piima. Lisasime sellele 20 ml destilleeritud vett ning segasime. Lisasime lahusele 8 tilka fenoolftaleiini lahust ja tiitrisime NaOH lahusega. Värvi muutumiseks kulus 1,7 ml. V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid
välismõjud paremini toimida. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse konsentratsiooni määramine Töö käik: Pipeteerisime keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisasime sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Täitsime vesinikkloriidhappe lahusega büreti. Lahus oli indikaatori metüülpunase tõttu kollane. Tiitrisime naatriumhüdroksiidi lahust, lisades vesinikkloriidhapet büretist tilikhaaval tiitrimisnõusse. Segasime tiitritavat lahust tiitrimisnõus ringikujuliselt liigutades ning lõpetasime tiitrimise, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Saime lahuse ruumalaks 34,8 cm 3 . Kordasime katset ning proovisime tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata, tulemuseks saime 33,6 cm3 , millega tegime ka arvutused:
Tasakaalus Mooli lähtelahuses Reageerib ära Tekib moole 0 0 X X Y 0 X X+Y W X 0 X-W Z X 0 X-W Järeldus Antud töös segasime kokku õppejõu poolt antud segu, minu praktikum puhul etanooli ja etüületanaadi segu (koos 5 mL HCl'ga, millel oli katalüsaatori funktsioon) ja lasime segul seista 1 nädal. Seejärel tiitris sinna NaOH lahust ning leidsime ekvivalentpunkti. Reaktsioonis tekkin etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse taustareaktiivide tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv.
2. Katse vahendid Katse vahenditeks oli meile antud: * keeduklaas * paber salvrätik * sool * klaaspulk * lehter *vesi 3.Katse käikKui olime tööülesande kätte saanud alustasime esmalt filtri valmistamisega. Selleks võtsime taskurätiku ja tegime sellest koonusekujulise filtri et panna see lehtri peale et hiljem liiva lahusest eraldada Jätkasime lahuse valmistamisega. Lisasime soolale ja liivale vett ja segasime selle kuni oli ilmaga näha et sool oli lahustunud. Seejärel asetasime lehtri koos taskurätikust valmistatud filtriga tühjale keeduklaasile ja võtsime klaaspulga ja hakkasime nõrutama ehk aeglaselt sette pealt lahust ära valama. Sealt oli näha kuidas vee ja soola lahus oli läinud läbi filtri ja liiv jäänud filtri(taskurätiku) peale. 5. Analüüs Katse ise õnnestus ja liiv sai eraldatud
silomahlast harjaga. Puhastasime samamoodi ka siloplatsi, kuhu sain ise traktoriga kohale sõita ja ka traktoriga puhastada. Noorlauda juures olevale maalapile külvasime muruseemet. Enne muruseemne tasandamist, käis traktorist pinnase aktiivlibistiga üle, et pinnas saaks ühtlasem ja ei jääks lohke. Aktiivlibistiga külvasime ka seemne. Muruseemne segasime Arega kokku – karjamaa raihein ning … . Valasime kotid betoonpõrandale ning labidatega samal ajal tõstsime seemned ühest hunnikust teise. 26.05.17 Käisin sööki Tõrvast toomas. Kolm toidukarpi viisin töötajatele Loosule ning ülejäänud läksid noorlauta, millele tuli laudast töötaja ise järele. Pool 5 võtsin kivikorjajad Põldotsa-Maasika põllu äärest peale ja tõin nad
lahustunud ainele läbimatu, siis lahusti liigub läbi membraani lahusesse. Lahuses on lahustunud aine konsentratsioon kõrgem, kuni osmootsed rõhud mõlemas vedelikuruumis võrdsustuvad: difusioon läbi poolläbilaskva membraani on osmoos. hemolüüs: erütrotsüütide purunemine, mille käigus vabaneb hemoblobiin. 1. Valmistasime kuute katseklaasi meile ette antud lahused, etteantud järjekorras. 2. igasse katseklaasi lisasime paar tilka verd 3. Segasime katseklaase ja kahte 0,9% NaCl lahusega katseklaasi lisasime 5ml etanooli ja teise 2ml eetrit. 4. segasime kõiki katseklaase õrnalt 5. määrasime hemolüüsi toimumise vastavalt lahuse hägususele. Hemolüüsumata veri oli hägune, hemolüüsunud aga läbipaistev. Hemolüüs toimus: destilleeritud vees, 1,8% uurea lahuses, 0,9% NaCl lahuses kuhu oli lisatud 5ml etanooli. Hemolüüs ei toimunud: 0,9% NaCl lahuses, 1,8% uurea lahuses kuhu oli lisatud 0,9% NaCl. 2
Alates 2. punktist tsüklid korduvad veel 21 kord. Sellega DNA ahela paljundamine toimub ekpotentsiaalselt. 2.2 Praktikum – geeli valmimine Esialgu tuleb valida mille kontsentratsiooniga geeli on vaja valmistada. Kuna mul oli tegu lühe DNA lõiguga (335 bp), valisin PCRi produkti detekteerimiseks 1,5% geeli. Geelistavaks aineks on agaroos, mis on pärit vetikatest. Segasime kokku 100 ml 1x TAE puhvrit ja 1,5 g agaroosi. Kuna agaroos ei lahustu hästi, kuumutame segu mikrolaineahis keemiseni (mitte päris keemiseni, et ei keeks üle!) ja vahepael loksutame ringjate liigutusega kuni kõik agaroos on sulanud ja lahus on homogeenne. Pärast jätame segu jahtuma tasakesi 5
Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC Järeldus: Saadud tulemustest võib järeldada et tetroklorometaani keskmine sulamistemperatuur on umbes 42oC. Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine Töö vahendid: Katseklaas, termomeeter Töö reaktivid: HCl ja NaOH Töö kirjeljus: 1) valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust. 2) Valasin kalorimeetrisse 100 cm3 1M NaOH lahust ning panime kirja selle algtemperatuuri T1=21oC 3) Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri 4) T2=27oC t=6oC 5) Kui saadud lahuse tiheduseks võtta 1cm3=1gr ja erisoojuseks 4,187*103(J/(kg*K)), siis võime öelda, et saadud 200ml lahust kaalub umbes 200 grammi( 0,2 kg). Seejärel saame leida saadud soojushulk Valem: qr = c . m . t qr = 4,18 . 200 . 6 = 5016 J
lagundaksid valgud) ning vett. Segasin ning hoidsin puhvrit jääl. b. Sellist valgulüsaati kasutatakse tavaliselt edasi immuunosadestamiseks, Western blotiks või ELISA analüüsiks. Need meetodid võimaldavad uurida rakkude valgulist koostist või eraldada spetsiifilist valku ülejäänud raku komponentidest. 12. a. Kasutasime keemilist meetodit. Selleks lahjendasime DMEM-is eraldi DNA ja PEI ning seejärel segasime lahused kokku. DEI moodustab DNA-ga kompleksid. Pipeteerisime tranfektsioonisegu plaadile ning lisasime rakususpensiooni. DEI soodustab DNA seostumist rakumembraaniga, fagotsütoosi teel sisenevad DNA:DEI kompleksid rakku. b. Tranfektsiooniprotokoll: 1. Rakkude vaatlemine mikroskoobis, rakkude seisukorra ja tiheduse hindamine. 2. Transfektsioonisegu ettevalmistus. Kõigepealt tuleb lahjendada seerumvabas rakusöötmes (DMEM) eraldi epsides DNA ja PEI. Võta kolm 1,5 ml epsi
( näiteks meil oli kõige pikem produkt – 2400 aluspaari). 23.DNA lahutamine agaroosgeelis 24. Eesmärgiks on visualiseerida oma produkti ning hinnata selle suurust. DNA lahutamisel kasutatakse agaroosi (disahhariid, koosneb D-galaktoosist ja 3,6-anhüdro-L-galaktoosist). 1. päev: kasutatava agaroosgeeli kangust arvutatakse võttes arvesse oodatava produkti pikkust. Meie kasutasime 1% geeli. Segasime kokku 100 ml TAE puhvrit, 1 gr agaroosi ning kuumutasime mikholaineahjus sulamiseni. Jahtunud geelisegule lisasime1 μl EtBr, mida kasutatakse DNA visualiseerimiseks. Valasime lahus geelialusele ning jätsime tarduma järgmise praktikumini. 2. päev: lisasin PCR segule 4 μl 6x DNA värvi, et DNA nähtav oleks, ning kandsin kogu segu TAE geelile (hambasse). DNA lahutamine toimub elektrivoolu toimel (100 V 15 min) 25. 26. 27. 28. 29. 30
Tekib methemoglobiin – oksüdeerunud rauda sisaldav hemoglobiin, mittefunktsionaalne vorm (ei suuda siduda ega transportida hapnikku). Lisaks tekib teiste ainete mõjul (nitraadid, nitritid). Vähesel hulgal esinemine on normaalne –1% - sest põhjustab ka ioniseeriv kiirgus. 2.7.5.2. Vere hemoglobiinisisalduse määramine. Määrasime kolorimeetriliselt Sahli hemomeetriga. Lisasime klaasi HCl-i, lisasime verd ja segasime – Hb muutus hematiiniks. Lisasime vett, kuni värvus sobis värvistandardiga ja lugesime gradueeritud katseklaasilt Hb sisalduse. Loomadel 80-150 g/l. Meestel 158, naistel 140. Muutused ja põhjused langevad kokku erütrotsüütide ja hematokriti omadega. Aneemia – vere Hb sisaldus normistväiksem (nt rauavaegusaneemia). Polütsüsteemia – Hb sisaldus kõrgem. Nt füüsilise pingutuse korral. 2.7.6. Erütrotüütide settekiirus ja selle määramine.
460 enam ei teadnud, mitu lina tal on, ja ütles, et ta sellest ei hooligi ega taha end hulluks lugeda; ta ütles, et ei loe neid enam hingehinna eestki, ennemini sureb. Niisiis olid tänu vasikale ja rottidele ja sassiläinud lugemisele me asjad särgi poolest ja lina poolest ja lusika ja küünalde poolest korras; mis puutub küünla-jalasse, siis ei teinud ka see meile muret: arvasime, et see varsti ununeb. Aga pirukaga oli tegemist; sellega nägime otsata palju vaeva. Taigna segasime kaugel metsas valmis ja küpsetasime seda ka metsas. Pikema aja pärast saime sellega hakkama ja isegi päris rahuldavalt. Aga see võttis aega; ja kulus kolm pesukausitäit jahu, enne kui asjast asi sai. Põletasime endid mitmest kohast ja silmad pidid meil suitsust pimedaks jääma. Lugu oli nii, et me vajasime ainult koorikuid, aga taigen ei tahtnud kuidagi kerkida ja vajus alati lössi. Lõpuks muidugi taipasime õigest otsast peale hakata ja panime redeli kohe pirukaga koos küpsema
annaabi.ee 
