tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid - osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi.
Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster Millal kloostrid Eestis kinni pandi? Miks? Eestis pandi kloostrid kinni peamiselt Liivisõja ning usulise reformatsiooni tagajärjel. U 1520
osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi. 17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele anti maausundi jumaluste omadusi, sest ka neilt oodati abi. Seega, usundid segunesid. 18.Millal ja miks puhkes reformatsioon? Sai alguse 1517.a
· dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes
(Meie Isa palve, 10 käsku ja "Ave Maria") Erinevate mungaordude kloostrid Eestis keskajal Tsistertslased-- liikmete sihiks tegeleda üksinduses põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega (Kärkna ja Padise kloostrid) Dominiiklased-- põhitööks ringi rändamine ja jumalasõna kuulutamine. Oluline oli osata kohaliku rahva keelt. (kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas) Frantsisklased-- samad tegevuseesmärgid, mis dominiiklastelgi (kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres) Augustiinlased-- segaklooster Pirital (püha Birgittale pühendatud) Kloostrid oli kui kollektiivsed mõisnikud, kes nõudsid samuti eestlastelt makse ja tegu oma majapidamises. Rahvas soosis mungaordude tegevust siiski rohkem kui ametliku kiriku tegevust, sest munkade jumalateenistused olid sageli eesti keeles, munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise, käsitööd, Eestisse jõudsid munkade kaudu mitmed viljapuusordid. Katoliku hariduselu Keskaegse kooli peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Sellega tegelesid
Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad kohaliku rahva keelt (dominiiklaste ordul oli see üks elukorralduse nõuetest). Nii muutusid nad omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostreis pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. 1407.a. hakati ehitama augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Maarahvas XIV XVI sajandil Veel 13.-14. saj. loeti eestlasi vabadeks, neid nimetati eestlasteks või vastristituteks. Tunnistati ka eestlaste õigust märilikule maakasutusele. Pärast Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva karistamine ja taupoegade õigustega arvestatakse üha vähem. Pärast ülestõusu Harju ja Viru tühi kaob 18 mõisat, mis oli olnud enne 1343.a. Mõisate rajamine aga jätkub, üha
õigust ainult endalekuuluvaks. Maskeeritud preestrid tungisid ühe piduliku jumalateenistuse ajal kloostrisse, soovitades pilkelaulus pererahval kirik sealaudaks ja hobusetalliks muuta. Mungad tasusid sama mõõgaga, tungides suure rahvahulga saatel küünlapäeva missa ja Niguliste kirikusse. 1407. aastal hakati ehitama ainsat augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster oli Vadstena klooster Rootsis. Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudes languse teed, tekkis lihtsurelike seas rõhutavad püüd tõsikristluse poole. Nii suurenes XVI sajandi alguses ka Eestis kloostrielanike arv. Suurenes austus pühasäilmete vastu. Mitmed kloostrid ja kirikud kuulutasid, et neis hoitakse kas pühakute esemeid või luid. Populaarsemateks palverännakutekohtadeks olid Eestis Vastseliini linnuse
karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. *Dominiiklased – kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid asusid linnades. *Frantsisklased – kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid asusid linnades. *Augustiinlased – tegutsesid alates 15.saj algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. *Keskaja lõpul oli Eestis kokku 12 kloostrit ja kerjusordude konventi *Kloostrid olid ka palverändurite sihtkohaks ja nendes paiknesid ka ravitsejad katkude ja haiguste ajal. *Maal püsisid paganlikud kombed nagu mittekiriklikud abielud ja matused ning loodusobjektide austamine kogu keskaja vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need tavad tugevasti põimunud katoliiklusega. USUPUHASTUS *16.sajandi alguses puhkes Euroopas vastasseisust Rooma paavsti poolt juhitud katoliku
Kihelkonna kaugemates osades asus kabel. KLOOSTRID Tsiterlaste ordu: Tegevusala: põlluharimine, aiandus, karjakasvatamine. Loodi 11. sajandil Prantsusmaal. Kloostrid Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Naistekloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Valged munga/nunnarüüd. Dominiiklaste kerjamisordu: jutlustajavennad pidid oskama kohaliku keelt. Kloostid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Tallinnas tegutses kloostri juures kool. HARIDUSE PROPAGEERIMINE! Mustad rüüd. Augustiinlaste ordu: segaklooster Pirital (1407) pühendatud Pühale Birgitale ja Neitsi Maarjale. Tolleaegne keskus asus Rootsis. Must rüü valgega. Tegutseb tänapäeval: 11 nunna, neist 1 Pärnu päritoluga. Omavahel suheldakse ladina ja itaalia keeles. Frantsisklaste ordu: hallid vennad. Kloostrid asusid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Rüüd hallist või pruunist kotiriidest. Püüdlesid suuremale avatusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.
pühitsemine, laulatamine. Tsistertslaste ordu vanim Eestis asunud mungaordu. Üksinduses põlluharimine, aiandus, karjakasvatus. +naisharu. Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskondlikus elus aktiivsemad, ,,jutlustajad vennad." Frantsisklaste kerjusmungaordu ühiskondlikus elus aktiivsem, ,,Hallid vennad" riietuse järgi. Dominiiiklased ja frantsisklased rändasid ja kuulutasid jumalasõna. Rahvaõpetajad, oskasid paljusid keeli. Augustiinlaste ordu Püha Birgittale, Pirital. Segaklooster. 16. sajandi alguses tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis kiriku keskvalitsusele. Poliitiline opositsioon tahtis kiriku maid, varasid, kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon tahtis sügavaid vaimulikke muudatusi. 1523. aastal jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Riia kaudu ka Tallinnasse.1524. pildirüüsted. Toomkoolid ja kloostrikoolid. 1525. Lübeckis trükiti jumalateenistse käsiraamat ka eesti-, läti-, ja liivikeelse selgitava tekstiga
altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega. Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster. Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus. Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata. 1522 jõudis siia uudne jutlustamine:
Frantsisklastel kloostrid Tartus Augustiinlased 1244.aastal. Jagunesid kaheks põhiliseks haruks: Püha Augustuse reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, ks kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim munk Martin Luther. Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. Hilary Karu 21 D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523
Nad panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjusmungarännakutega. Rännates oli vaja osata aga teise rahva keelt mis oli nende elukorralduse üks põimõte. o Kuna munkadel oli rahva märgatav poolehoid siis see ei meeldinudd ametliku võimuherarhia liikmetele sest dominiiklased said koolipidamise õiguse, mis pidavat kuuluma ainult toomkapiitilitele. o Augustiinlaste ordu- eesti ainus ordu mida hakati ehitama 1407aastal. See oli segaklooster. o Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudest languse poole, tekkis lihtsurelike seas rõhutatud püüd kristluse poole. o Kollekriivsed mõisnikud- olid kloostrid oma suurte maavaldustega. Nad nõudsis eestlastelt makse ja tegu majapidamisel. Samas aga tõid mugad eestisse viljapuu sorte, õpetasid paremini maad harima ja mitmesugust käsitööd. Naised tegelesid ka epiteemiate ravimisega. Usupuhastus Eestis (83-85)
a. Augustiinlased jagunesid kaheks põhiliseks haruks: augustiinlaste reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, kes püüdsid ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, kes kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim augustiinlasest munk oli Martin Luther. Ainsaks augustiinlaste kloostriks Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, mil hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. 16.saj algul jõudis kirik jõuliste uuenduste ajajärku. 1517.a algatas Martin Luther usupuhastuse e reformatsiooni. Liikumise eesmärgiks oli kiriku ilmalike õiguste vähendamine, tagasipöördumine
annaabi.ee 
