UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim
neil peaaegu täielikult taandarenenud lehed ja juured. Eestis on täisparasiitideks võrmid, soomukad ja käopäkk. · Poolparasiidid fotosünteesivõimelised taimeliigid, mis hangivad osa orgaanilisest ainest teistelt, näiteks härgheinad. · Kõdutaimed ehk saprofüüdid - kõrgemad taimed, mis toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest materjalist vôi saavad assimilaate teistel taimedelt (pisikäpp, kõdu-koralljuur, seenlill jne.). Heterotroofia erivormiks on ka putuktoidulisus. Putuktoidulistel taimedel esinevad püünislehed. Maailmas tuntakse ca 600 liiki, nad levivad soodes ja muudel väheviljakatel kasvukohtadel, eriti troopikas ja lähistroopikas. Eestis esineb putuktoidulisust vesihernestel, huulheintel ja võipätakatel. *********************************************************************
Võnk-kastevars http://en.wikipedia.org/wiki/File: Luzula pilosa https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/la Melampyrum_pratense_- ndscape_plants/ornamental_grasses/ornam _3_(2005_07_19).jpg ental_grasses_2009.html – leseleht Maianthemum bifolium – kilpjalg Pteridium aquilinum – harilik mailane Veronica officinalis – seenlill Monotropa hypopitys Kilpjalg http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/kilpjalg.htm Leseleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim /leseleht.htm Samblarinne • hästi arenenud samblarindes on tavalised: – harilik palusammal Lehviksammal
taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa peamiselt kandseened, aga ka mõned kottseened; puittaimed ka seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel taimel on juurekasvud hävinud ning toitu saavad ainult seeneniidistiku abil 3) monotropoidne mükoriisa seen + mittefotosünteestiv taim nt. seenlill taim sõltub kogu oma elu ainult seenest => saab sealt kõik eluks vajalikud ained parasiitlik kooselu 4) orhidoidne mükoriisa seen + orhideeline e. käpaline orhidee ei saa üldse seeneta hakkama parasiitlik kooselu
saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L.
- ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne: -toituvad seene vahendusel -kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid Mükoriisa ehk seenjuur taimejuure ja seene kokkukasvamine, seen annab vett ja mineraalained ja taim orgaanilisi aineid Hüüfniitjas pikk seenerakk Seeneniidistik ehk mütseel, selle moodustavad hargnenud ning pikad seenerakud ehk hüüfid
Orgaaniliste ainete lagundamisel vabanev energia seotakse ATP molekulidesse. Vabanenud H kantakse hapnikule, moodustub H2O. Hingamise ja fotosünteesi vahekord rakkudes sõltub valguse intensiivsusest: *Pimedas neeldub O2 ja eraldub CO2 - toimub hingamine. *Valguses neeldub CO2 ja eraldub O2 fotosüntees. *Teatud valguse intensiivsuse (madal) juures toimuvad mõlemad protsessid võrdse intensiivsusega. Parasiitsetel (käopäkk) ja sümbiontsetel (seenlill) taimedel fotosünteesi ei toimu. Fotosünteesi ja hingamise erinevused: Fotosüntees Hingamine Kloroplastides Mitokondrites Kasutab: valgusenergiat, CO2 ja H2O Kasutab: glükoosi ja O2 Tulemuseks O2 ja tekib glükoos Tulemuseks CO2 ja H2O AINEVAHETUS JA AINETE LIIKUMINE TAIMES lk 32-34 Assimilatsioon kehaainete moodustamine / Ainevahetus
elukeskkonna tingimustega (jõehobu-konn-krokodill jalad kohendunud ujumiseks). Kala-vaal voolujooneline keha, kalade uimed ja vaaladel loivad, mõlemal sabauim liikumiseks. Evolutsiooniline regress organismi taandareng, lihtsustumine ( ei põhjusta väljasuremist). Näiteks parasiitidel mõned elundkonnad taanduvad, pole enam vaja. Paeluss ei vaja seedeelundkonda jm. Parasiit taimedel arenenud õis ja ei vaja lehti (seenlill). Mõnedel lindudel pole vaja kellegi eest põgeneda ja lennata pole vaja, seega lennuvõime kaotanud (jaanalinnud). Väljasuremine pikaajaline progress, teised vormid tõrjutakse kõrvale. Oletatavad põhjused: · kliima muutused · liiga suured kehamõõtmed või üks osa liiga suur · kosmilised tegurid (meteoriidid) · ebasoodsad tingimused ja teiste liikide pealesurumine · toidu nappus · liigne küttimine Inimese põlvnemine Evolutsiooni tegurid:
Seened: kandseened. Taimed: seltskanarbikulaadsed(Ericales). Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), uibuleht (Pyrola). Monotropoidne mükoriisa; Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Seen on ektomükoriisses sümbioosis autotroofsete taimedega, kellelt saab süsinikku, mille transpordib teisele klorofüllita taimele. Seened: kandseened. Taimed: klorofüllita, harilik seenlill Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast – orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivadsümbionti kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Ka puude ektomükoriisa ei ole kaitstud tüssajate eest. Tüssajate näited: 1
Hartigi võrgustik on tavaliselt hästi arenenud, hüüfid sisenevad ka taimerakku. Lisaks mantlile ja Hartigi võrgustikule juurerakusisene kolonisatsioon. Kottseened. Paljaseemnetaimed. Arbutoidne mükoriisa - Seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik. Kandseened. Selts kanarbikulaadsed. Monotropoidne mükoriisa - Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Kandseened. Klorofüllita taimed, harilik seenlill. Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivad sümbionti, kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Endomükoriisa: Orhidoidne mükoriisa - Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega
kuukress. Sk. Kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte. Õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10. Vili: mari v. kupar. Eelistavad happelist pinnast. N: harilik kanarbik, soo-eerika, harilik leesikas, harilik pohl, mustikas, sinikas, jõhvikas, sookail, harilik kukemari, hanevits, küüvits, talvik, kuningakübar, ümaralehine uibuleht, harilik seenlill. Sk. Huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad. Vars neljakandiline, lehed ristvastakud. Sisaldavad eeterlikke õlisid. Õied sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus. Vili: pähklike. N: nõmm-liivatee, rohemünt, piparmünt, põldmünt, vesimünt, valge iminõges, verev iminõges, mets-nõianõges, soo-nõianõges, koldnõges, käbihein, harilik tihashein, harilik pune, lääne-
kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames – juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi
Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust
kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust
Kuna nad on pigem ,,loomsed", hakkavad valgud roiskudes vängelt haisema. Orhidoidne mükoriisa orhideed ehk käpalised ei oma seemnetes varuaineid. Seemne idanemisel tekib seenjuur, kusjuures varuained saadakse seene kaudu mingilt teiselt taimelt (tavaliselt puud). Paljudel orhideedel arenevad seejärel rohelised lehed, kuid esineb ka liike, kes jäävadki toituma vaid seenjuure abil ega oma rohelisi taimeosi (parasiidid, saprotroofid). Muudest perekondadest on seene abil toituv taim seenlill (veidi teist tüüpi mükoriisaga kui orhideedel). Erikoidne mükoriisa esineb kanarbikulaadsetel ja seetõttu saavad need taimed asustada ka väga mineraalainetevaeseid ja kuivi (hapnikuvaeseid) kasvukohti, nagu liiv ja turvas. Seente roll looduses · Orgaanilise aine lagundajad; · Väga kohanemisvõimeline elustikurühm (rohkelt elu- ja paljunemisstrateegiaid, mutatsioonide kontroll, spetsiifiliste keemiliste ainete süntees, hübridiseerumine jmt);
Kloroplastidel on 2 membraani : välimine membraan ja hästi liigendatud sisemembraanistik. Kloroplasti sisemembraanistik on keerulisem kui mitokondril. Ka kloroplastides on 2 ruumi : seest on kloroplast täidetud valgulise vesilahusega, mida nimetatakse STROOMAKS. Kloroplastides on oma DNA(ülesandeks teatud kloroplasti valkude sünteesi määramine. Nagu mitokondriteski on kloroplastides oma ribosoomistik(kindlustab valkude sünteesi). Kloroplastide ülesanded : * fotosüntees(seenlill ei fotosünteesi). jaguneb : a) valgusstaadium - nõuab valgust, toimub sisemembraanistikul( seal on klorofülli molekulid). b) pimedusstaadium - toimub nii valguses, kui ka pimeduses. Pimedusstaadiumi eest vastutavad stroomas leiduvad ensüümid. Kloroplastide jagunemine : 1. arenevad proplastiididest. 2. kujunevad teistest plastiididest välistingimuste mõjul. 3. paljunevad jagunemise teel. Tingimused, mis mõjutavad kloroplastide arvu rakus : *valgustatus
assimilaatidest. Eriti avaldub seene parasitism fosforiga rikkalikult väetatud muldadel, kus seenel puudub vajadus ammutada peremeestaimele toitaineid. Sellistes tingimustes võib mükoriisa põhjustada peremeestaime juurdekasvu langust. Tuntakse ka seeni, mis moodustavad mükoriisat mitme erineva taimega ning võivad seejuures orgaanilisi aineid transportida fotosünteesivalt taimelt (näiteks puu) mittefotosünteesivale taimele (näiteks seenlill, millel puudub klorofüll). Haljastuses kasutatavate kasvupinnaste ja –muldade probleemiks on tänapäeval siiski mükoriisa puudumine või vähesus ja halb seisund, mis tuleneb ühelt poolt pinnasesse sattunud saasteainete mükoriisat pärssivast mõjust ning teiselt poolt nende pinnaste rajamiseks kasutatavate toorainete eripärast. Tavaliselt ei sisalda enamik kasvupinnaste materjale (nt turvas, mineraalsed materjalid jm) mükoriisat
I. autotroofsus. Ainevahetustüüp, kus kehaomased orgaanilised yhendid sünteesitakse lihtsatest mineraalühenditest tavaliselt kehavälise energiaallika baasil. Nt: klorofülliga tiamed, osa baktereid (foto- ja kemosünteesivad bakterid ja osa protiste (vetikad)). II. heterotroofsus. Ainevahetustüüp, mille puhul teatud orgaanilisi ühendeid (asendamatuid amino ja rasvhappeid, vitamiine) vajab organism valmis kujul, kuid ülejäänuid sünteesib ise lähteainetest. Nt: klorofüllita taimed (seenlill), loomad, seened, suurem osa baktereid, suurem osa protiste. III. miksotroofsus. Sega ainevahetustüüp, kus kombineeruvad auto ja heterotroofsus, kas a.) ajaliselt (ööpäevases rütmis- silmviburlased) või b.) ruumiliselt (putuktoiduliste taimede need osad, mis samaaegselt fotosünteesivad ja püüavad saaki. Nt: alpivõipätakas, huulhein. Ainevahetuse teine jaotus: kaks vastastikust protsessi: assimilatsioon (süntees) ja dissimilatsioon (lõhustumine).
annaabi.ee 
