Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seened". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, eose, mükoriisa, rakud, hallikud, seeneniit, ohtlikumad, viljakeha, sitikaseen, mükoos, hulkraksed, seeneniitidest, hüüfidest, seeneniidistik, mütseel, kandseente, puravikud, riisikad, pärmseened, seentele, rakukest, õhem, elastsem, seenerakku, osmoosi, seeneraku, rakutuum, mitokondrid, bakteritega, saprotroofid, hankima, elusatest..................................................................................................................7 4.SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA...............................8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu.
.............................................................................................................7 3.2. Mükoosid......................................................................................................................... 7 3.3. Majavamm....................................................................................................................... 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA.............................................................8 4.1. Mükoriisa......................................................................................................................... 8 4.2. Samblik............................................................................................................................ 8 INTERNETI ALLIKAD...........................................................................................................10
rakkudest. Soodsates kasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. - Kandseente hõimkonda kuuluvad purvaikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid - söögiks. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega
Ainult kandseened. Kiireprotsess. Pehmemädanik - sarnane pruunmädanikule. Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on
· heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on
VÄLISEHITUS Enamik seentest on hulkraksed ja nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes need kasvavad ja arenevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbi põimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. PALJUNEMINE Paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad sugulisel aga ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Suurte mütseelide korral on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. SÖÖGISEENED (KANDSEENED) Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede v torukeste pindadel. HALLITUS Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see
· Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. · Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest.
mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju
Enamik seeni on hulkraksed organismid. Nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid on moodustunud silindri kujulistest rakkudest, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel. Sugulise paljunemisel korral arenevad eosed viljakehades. Kui mütseel on kasvukeskkonnaga läbi põimunud, siis me seda enam ei märka. Viljakeha on aga kergesti eristatav. Mitmed loomad ja seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne). Kandseente peamised osad ja kübar ja jalg, mis on koosnevad tihedalt läbipõimunud hüüfidest. Eosed valmivad neil seentel kübara all paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest
organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu. kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse. plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut
Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane. 2. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud( munarebud). Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mükoplasma. Ta on nii väike et teda valgusmikroskoobis uurida ei õnnestu. 3. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel
Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. ° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga.
loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused)- eluvormi meetod d) 5- loomad, seened, taimed, protistid=ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju- loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... -evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taim-auto troofne eukarüootne organism, kelle ehituses on plastiidid. Loom-kehasisese seedimisega eukarüootne organism, mis ei fotosünteesi. Bakter- kehavälise seedimisega organism-prokarüoot. eluvorm (puit- või rohttaimed) See küsimus tegelikult vastamata!!! 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. EUKARÜOOTSUSE KUJUNEMISE ASTMED:
c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda.Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid(sisemised - lihased - ja välimised mis
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
annaabi.ee 
