Tolmukaniidist: lihtne, enamasti harunemata steriilne tolmuka osa tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14. Missugused on kaks kõige tähtsamad tolmuterade ülekandumise meediumi risttolmlemisel? Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks? Dihhogaamia - tolmukate ja emakate eriaegne valmimine Heterostüülia - osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili?
a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumireegel 5. Kas väide on tõene või väär? "Kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima
Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev.
6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev.
Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet. 35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid kinnitust, et Eestist kogutud seemnest kasvanud männid on oma kasvuomadustelt parimad. Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust. Metsaseemneid kasutavad metskonnad ja erametsaomanikud. RMK taimlad säilitavad oma külmlaos Eesti metsade uuendamiseks vajalikku seemnevaru, mis normi kohaselt on kuuseseemneid seitsme aasta varu, männiseemneid nelja aasta varu ja kaseseemneid kahe aasta varu. Kullengas asuv käbikuivati kuulub sada protsenti RMK-le ja Kilingi-Nõmme lähedal Maranas asuv kuulub ASile Eesti Metsataim, mille suurosanik (60%) on keskkonnaministeerium ja ülejäänud aktsiate omanik on Soome firma Forelia Oy. Keskmiselt töötlevad taimlad umbes 15 000 liitrit kuusekäbisid ja 60 000 liitrit männikäbisid, millest
Vanuseline koosseis on oluline seetõttu, et see valgustab populatsiooni kujunemiskäiku ning võimaldab ennustada selle edasist osatähtsust koosluses. Rabotnovi populatsioonitüübid: Normaalne populatsioon. Väga palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke, see kindlustab liigi säilimise koosluses. Invasiooniline populatsioon. Olemas on ainult seemnevaru või noortaimed. Regressiivne populatsioon. On olemas ainult vanemad arengujärgud, nooremaid pole või neid on nii vähe, et nad ei taga vanema põlvkonna väljavahetamist. Liigi kadumine kooslusest. 4. Seisundiline koosseis Hoolimata sellest, et taim on viljumisealine, võib õitsemise ja viljastumise maha suruda organismi üldseisund (mingite vajalike tingimuste puudumine).
Paljunevad seemnetega peamiselt. 1.1 suviumbrohud- 1.2 talvituvad ja taliumbrohud 2. mitmeaastased 2.1 vähelevivad 2.1.1 sammasjuurelised 2.1.2 narmasjuurelised 2.1.3 puhmikulised/kõrrelised 2.1.4 mugul-sibul umbrohud 2.2 hästi levivad 2.2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65
Pisihiir ehitab oma kõrspesa peaaegu alati maapinast vähemalt meetri kõrgusele. Pesa on kerakujuline ja umbes suure greibi suurune. Pisihiir on levinud Euraasia parasvöötmes. Meil võib seda looma kohata peaaegu kõikjal kultuurmaastikes, niitudel ja rabaservades. Sagedamini esineb teda Lõuna- ja Kagu-Eestis. Pisihiire toit on nii loomne kui ka taimne. Eelkõige siiski taimne, hiir sööb taimeseemneid, pehmeid taimeosi, pungi, õisi ja vilju. Talveks kogub see loom endale soliidse seemnevaru. Oma arvukuse kõrgperioodidel võvad pisihiired oluliselt vähendada põllukultuuride saagikust. Suvel, sigimise ajal, on tarvis energiarikkamat toitu ning sel periodil söövad pisihiired meelsasti ka putukaid, putukate vastseid, vihmausse. Sigimist alustavad pisihiired aprilli keskpaigast alates. Oktoobri lõpuks on ilmale toodud 3...4 pesakonda. Pesakonnas on 5...9, maksimaalselt 12 poega. Tiinus kestab pisihiirel nagu teistelgi hiirtel 21 päeva. Sigimise vaheaegadel
seisundiline kooseis Ise- ja võõrtolmlemise vahekord geneetiline koosseis Vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused geneetiline koosseis Kahjustavate tegurite mõju seisundiline kooseis Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks seisundiline kooseis Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. vanuseline koosseis -"Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Invasiooniline. (regressiivne) -"Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Miinimumreegel -"Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" TÕENE V. Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul? Kuusk - Kõdusoometsad 14,8% Laanemetsad 23,5% Loometsad 2,4% Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad 12,9% Naadi kasvukohatüübi metsad 10,8%
Populatsiooni liikmed on võimelised paljunema ja andma elujõulisi järglasi. Populatsiooni tihedus on isendite arv pinnaühiku (või lehe jne) kohta. Liigid jaotatakse kahte suurde rühma: semelpaarsed paljunevad elu jooksul ühe korra; iteropaarsed paljunevad elu jooksul korduvalt. Semelpaarsetel liikidel on väga suured ressursid paljunemiseks, kuid surevad varsti pärast paljunemist. Iteropaarsetel on aga ressursid kasinad, aga jäävad ellu. Seemnepank e seemnevaru on idanemisvõimeliste seemnete varu mullas., mis võimaldab taimekoosluste uuenemist olemasoleva hävimise või hõrenemise korral. ENERGIA Elton sõnastas: suuri loomi on alati vähem kui väikesi. Termodünaamika esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Termodünaamika teine seadus: energia ülekande tulemusena väheneb süsteemis oleva vabaenergia hulk
-geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord. -sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel -vanuseline koosseis: *normaalses populatsioonis on palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke *invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed *regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe. *seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud:
Kleistogaamia oMõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane, õies olevad tolmukad viljastavad sama õie seemnealgmed oKleistogaamsed õied kannikestel – õied asuvad maa all või mulla kõdukihis. Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed. Selliseid õisi tekib rohkem suve teises pooles, kui maapealseid õisi enam pole. Tagab suure ja stabiilse seemnevaru. Iseviljastumise vältimiseks Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isendil isasõied Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine, tolmukaniitide ja sigimiku erinev ehitus Keemilised retseptorid emakasuudmel: ◦ Spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja kas aktiveerivad nende idanemise või takistavad seda ◦ Tunnevad ära teiselt liigilt pärit tolmuterad, inhibeerivad need ◦ Tunnevad ära samalt õielt pärit tolmuterad, inhibeerivad need
paljunemiseks antud momendil ja näitab ka seda, mida võib oodata tulevikus. Vanuselise koosseisu järgi võib eristada järgmisi populatsiooni tüüpe · Normaalne, väga palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke. · Regressiivne olemas vaid vanemad isendid, nooremaid pole või neid on nii vähe, et nad ei taga vanema põlvkonna väljavahetamist. · Invasiooniline populatsioon on olemas vaid noored isendid (seemnevaru taimedel), seega populatsioon on alles kujunemas. Inimpopulatsioonide puhul antakse rahvastiku püramiid, mis on sooline ja vanuseline püramiid · geneetiline koosseis missuguste pärilike omadustega on populatsiooni isendid · seisundiline e. füsioloogiline struktuur nõudluste ja keskkonna tingimuste koosmõju · etoloogiline struktuur erineva käitumisega loomarühmad antud populatsioonis. Karjaloomade keeruline hierarhia Populatsiooni kasv
Varjutaluvad taimed: kilpjalg, h. naat, harilik maajalg (kassiratas). Kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, vesihein, piimalill. Ajutise liigniiskusega kuni pidevalt märjad mullad: luga, suur kastehein, tarnad. Niisked kuni märjad mullad: põldmünt, harilik angervaks, roomav tulikas, Arctium nemorosum, roomav tulikas, põldosi, harilik varsakabi, soo-seahernes, metsosi, Eelnevast on kirjutatud ka artiklis ,,Umbrohud ja nende seemnevaru" aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS Seoses loomakasvatuse söödavajaduse vähenemise ja turukonjunktuuri muutustega on kasvanud viljavahelduses teravilja osakaal. Probleemiks on halvenev mulla fütosanitaarne seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus. Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad? Mullaväsimuse peamised põhjused on:
annaabi.ee 
