omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja soogitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks magu toidu mahuti. Maon6re soolhappe toimel havib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jamesoolde kogunevad seedumatud toidujaagid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.
Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss)Kopsud(kiritigu,ämblik,skorpion,toakärbes)Trahheed(rohutirts). Millega toimub suguline ja mittesuguline paljunemine? suguline paljunemine toimub sugurakkude
Suureneb südame koormus, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. 5. Söömishaigused Buliimia – söömine, oksendamine. Anoreksia – enesenäljutamine. Ortoreksia – toidu valimine, süüakse üksikuid toiduaineid. 6. Miks peab maos olema happeline keskkond? Et toit seediks paremini, 7. Mis toimub peensooles ja jämesooles? P: põhiline osa seedimisest, selles jõuab ka seedimine lõpule. Imenduvad lõhustumissaadused J: Sinna kogunevad seedumatud jäägid. 8. Kuidas eemaldatakse kehast liigsed ained? Neerude, kopsude, naha ja soolestiku kaudu. (PILT) 9. Millest sõltub uriini hulk? Sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast. Moodustub rohkem siis kui inimene on rohkem vedelikku tarbinud aga ka jahedamate ilmadega kui inimene higistab vähem. Seda reguleerivad hormoonid. 10. Miks peab inimene pidevalt hingama? Inimene vajab energiat, selleks on vaja toitu ja hapnikku. Rakuhingamine-veri kannab hapnikku
Sisepind on sellel aketud soolehattudega. Suurendab soole pindala. Igas soolehatus on verekapilaarid ja lümfisoon. Ülesanne: vees lahustunud toitainete seedimissaadused imenduvad läbi soolehatuude seinte. -Glükoos ja aminohappe imendub verre. -Rasvhapped ja glütsorool imenduvad lümfisoontesse ja siis hiljem verre. 6 JÄMESOOLE ÜLESANDED 1 jämesooles imendub vesi läbi sooleseina vereringesse. 2 jämesoolde kogunevad seedumatud jäägid. 3 jämesooles on ka bakterid, mis varustavad meie organismi möningate vitamiinidega ja aitavad vältida tövestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele. 7 MAKSA ÜLESANDED 1 toodab sappi, see on rasvade seedimiseks vajalik 2 puhastab verd mittevajalikest ainetest nt. mürgised ühendid, alkohol 3 varub toitaineid nt. glükogeen 4 lagundab vananenud punaseid vererakke 8 IMENDUNUD TOITAINETE KASUTAMINE I GLÜKOOS
· Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult. · Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud. Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist. · Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. · Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab amülaas, valkude lõhustamiseks on vaja pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde.
elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine.
mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi · Peensoole esimest , Soolestik umbes 25 cm pikkust osa nimetatakse kaksteistsõrmikuks. · Soolestiku kogupikkus on 8 ... 9 m. · Peensoolest liiguvad seedumatud jäägid jämesoolde, kus toimub liigse vee emaldamine. · Seedeelundkond lõpeb pärakuga, mille kaudu väljutatakse kõik üleliigne organismist. Peensool Peensoole sisepind on kurrustunud ja kaetud hattudega. Selline siseehitus tagab maksimaalse toitainete
glükoos- 6-fosfotaas (maksas, neerudes, enterotsüütides Glc Skeem Glc-6-P ainevahetuse kohta NB! Kas fruktoos on parem suhkur kui sahharoos? Kas sorbitool annab energiat? Glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil vabanev energia on 2847 kJ/mol, 38 mol ATP Anaeroobsel 210 kJ/mol, 2 mol ATP Erütrotsüütides on glükolüüs ainus, sest mitokondrid puuduvad. 6.1.5. Miks on vajalikud seedumatud sahhariidid, kiudained. Lahustumatud kiudained: tselluloos ja temaga kaasnevad hemitselluloosid, pentosaanid ei seo sapipigmente, seovad Ca, Mg ja Fe imendumist. Peamised kiudained nisukliides. Mittepolüoossed kiudained ligniin, seostub sapphapetega. Lahustuvad kiudained pektiinained ja gummi, inuliin langetavad kolesteroolitaset, esinevad õuntes, kaerahelvestes. Kiudaineid võivad lõhustada jämesooles elunevas mikroorganismid, tekivad happed (võihape, äädikhape) ja gaasid
Energiakulu Energia saamine Toitu vajab inimene energia saamiseks ja keha ülesehitamiseks. Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid: aminohappeid, süsivesikuid, lipiide, mineraalaineid, vitamiine. Seedimise käigus lõhustatakse toit molekulideks, mida rakud kasutada saavad. Lõhustumisprotsessides vabaneb energia, mida saab kasutada organismi energiavajaduse rahuldamiseks. Inimene ei suuda omastada kogu toidus sisalduvat energiat. Toidus on alati ka seedumatud komponendid, mis väljaheidetega väljutatakse. 1 g rasva sisaldab 9 kcal. 1 g valku sisaldab 4 kcal. 1 g süsivesikuid sisaldab 4 kcal. 1 g alkoholi sisaldab 7 kcal. Ülekaalulisus Põhjusteks on liigne söömine, vähene kehaline aktiivsus, geneetiline eelsoodumus. Ülekaalulisus on maailmas üha enam leviv ja võib põhjustada paljusid haigusi, näiteks diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi, vähki ja kõrgvererõhktõbe. Alakaalulisus
.. 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? · Denatureeritakse mao soolhappe poolt ja lagundatakse edasi oligopeptiidideks pepsiinide( seedeensüümid) poolt. · Peensooles imenduvad aminohapped läbi sooleseina ja kantakse edasi maksa, · Maksas toimub aminohapete aminorühma eraldamine, vere kaudu liiguvad valkude ehituslikud komponendid edasi kudedesse, · rakkude ribosoomides toimub kehale vajalike valkude süntees. · Seedumatud valgud liiguvad läbi peensoole jämesoolde, kust edasi erituvad organismist väljaheite koostises. 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? ·Ensümaatiline e. biokatalüütiline roll · Regulatoorses protsessis osalevad valgulised hormoonid · Retseptorite koostises · Struktuurne roll: biomembraanid, tsütoskeleti tubuliin, keratiin küüntes ja juustes, kollageen kõõlustes, histoonid kromosoomides.
Miksisegu kvaliteet ja osakeste suurus, segamine jne. Söötmise korraldus ehk üleminekud. Mäletsemine, roe, piim, jalad jt. kliinika( maksaabtsessid, ninaverejooksud). Kuldstandard diagnoosiks on vatsa pH alanemine Rooja konsistents. Normaalse konsistentsiga roe. Vesine roe- vähe kiudu, palju jõusööta, palju rasva, liiga kiire soolestiku läbimine. Tihke roe- palju kiudu, vähe vett. Seedumatud söödaosised. Roojakoguse vähenemine ja rooja välimuse(värvuse) muutus 19. Vasta tümpaania Söötade fermentatsioonil tekkiv gaaside liig vatsas, mida ei saa välja röhitseda. Eluohtlik, areneb kiiresti. Primaarne tümpaania e vahutav puhitus: karjamaatümpaania (kastemärg või külmunud rohi; lutsern, kaleega, ristik, viki-teravilja, juurdviljapealsed, kartul; mürgised taimed) , laudatümpaania (riknenud sööt,
Söödaratsiooni silode koostis, ratsiooni kuivaine, konsentraatide suhe koresöödasse, NDF. Miksisegu kvaliteet ja osakeste suurus, segamine jne. Söötmise korraldus ehk üleminekud. Mäletsemine, roe, piim, jalad jt. kliinika( maksaabtsessid, ninaverejooksud). Kuldstandard diagnoosiks on vatsa pH alanemine Rooja konsistents. Normaalse konsistentsiga roe. Vesine roe- vähe kiudu, palju jõusööta, palju rasva, liiga kiire soolestiku läbimine. Tihke roe- palju kiudu, vähe vett. Seedumatud söödaosised. Roojakoguse vähenemine ja rooja välimuse(värvuse) muutus 20. Vasta tümpaania Söötade fermentatsioonil tekkiv gaaside liig vatsas, mida ei saa välja röhitseda. Eluohtlik, areneb kiiresti. Primaarne tümpaania e vahutav puhitus: karjamaatümpaania (kastemärg või külmunud rohi; lutsern, kaleega, ristik, viki-teravilja, juurdviljapealsed, kartul; mürgised taimed) , laudatümpaania (riknenud sööt,
lõuad, putukatel haukamissuised. Pilt ja alltekst: Vähk haarab saagi sõrgadega ja peenestab selle lõugadega. * Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel? --- 46 Kuidas toimub seedimine? Ükskõik mil viisil loom sööb, tuleb toit seedida, st lõhustada väikesteks molekulideks. Seejärel imenduvad need vereringesse ja jõuavad rakkudesse, kus nendest moodustatakse uusi vajalikke aineid ning saadakse energiat kasvamiseks ja elus püsimiseks. Seedumatud toiduosad eritatakse. Seedimine raku sees Kõige algelisem on rakusisene seedimine. Käsnad on ainsad loomad, kellel toimub kogu seedimine spetsiaalsetes rakkudes. Seetõttu saavad nad süüa vaid väga väikseid toiduosakesi. Lõhustumissaadused imenduvad neist rakkudest teistesse rakkudesse. Jääkained heidetakse rakust välja ning need liiguvad läbi suure ava kehast välja. Joonis: Käsna rakusisene seedimine. Selgitus: 1
jääkainene Väljahingatava õhuga süsihappegaas, mis eritavad kopsud vett verega veeauruna transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. Soolestik Seedimata toiduosad Eemaldab kogunevad organismist jämesoolde. seedumatud Väljaheide koosneb toidujäägid. põhiliselt seedimata Väljaheitega koos todiujääkidest, eemaldub meie bakteritest ja veest. kehast ka väheses koguses vett. Suguelundkond Meessugurakkude arenemine Naissugrakkude arenemine
aktiivne ja reaktsioonivõimeline, veres 0,75g 1,05g /liitris veres). Ligimeelitav e atraktsiivne funktsioon. Õistaimedes nektar (paarikümne protsendine suhkrute vesilahus). Viljade magus maitse nende levitamiseks. Ka inimese jaoks on magus atraktiivne. Toiteline. Taimedes idanemisel tärklise hüdrolüüs. Loomadel, imetajate piimas leiduv piimasuhkur, lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2. Loomades on süsivesikud lähteühenditeks paljude teiste ühendite 8 sünteesile (AH, teised süsivesikud). Pidev liialdamine suhkrutega soosib rasvumist (eriti just keskealistel inimestel). Lipiidid. Jaotus: lihtlipiidid (õlid, rasvad, vahad). Liitlipiidid (fosfolipiidid- letsitiin).
annaabi.ee 
