iga nähtud reklaami olulisus iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu ühe protsendi võrra. Kui nimetada tuntumaid alkoholreklaami keelamise näiteid teistest Euroopa riikidest, siis nt Norras ja Rootsis on keelustatud kogu alkoholireklaam, Soomes kange alkoholi reklaam, Prantsusmaal on keelustatud alkoholi reklaam televisioonis. Kangema alkoholi keeld kehtib ka Taanis, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Inglismaal jne. Leedu on vastu võtnud seadusemuudatuse, mille kohaselt hakkab 2012. Aasta algusest kehtima täielik alkoholireklaami keeld. Mina arvan, et alkoholi reklaamide keelustamine teeks meie riigile ja inimestele ainult head. Nagu juba öeldud, siis alkoholi reklaami täielik keelustamine võib selle tarbimist vähendada ligi 30%. See vähendaks omakorda kuritegevust, haigusi, vigastusi ja kindlasti ka alaealiste alkoholi tarbimist. Seega ma arvan, et alkoholi reklaamide keelustasmist peaks riigikogus rohkem arutama.
kaupade ning teenuste tarbimise maksustamisele. Teiseks tähtsaks muudatuseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse muudatusi, mis soodustab puuetega inimeste tööhoive suurendamist. Seaduses muudeti uueks toetuseks töötamistoetus, mis aitab puuetega inimestel tööga seotud kulutusi katta (näiteks transport, vajalikud abivahendid). See seadusemuudatus tõstis ka tööealiste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste suurust 30% võrra. Aastal 2008 kiitis Vabariigi Valitsus selle seadusemuudatuse heaks. Antud otsus on samuti fiskaalpoliitiline, sest riigile on kasulik kui on rohkem töövõimelisi inimesi, kes maksavad makse ja seeläbi tõstavad riigi eelarvet. Selline otsus on väga positiivne, sest ühest küljest aitab see puuetega inimestel kindlasti olla iseseisvam ja ka enesekindlus tõuseib neil seeläbi rohkem ja teisalt on ta vägagi kasulik riigile endale. Aastad 2007-2011 on nüüdseks jäänud juba kaugele seljataha ning praeguseks on
arutatakse ja hääletatakse. Parlament võib aga teha eelnõusse muudatusi, parandusi ja täiendusi ning eelnõu ka hoopis tagasi lükata. Arutelu kulg sõltub suurel määral valitsusparteide ja opositsiooni jõudude vahekorrast. Parlament on võimeline nullima vähemusvalitsuse seaduseelnõusid ja parlamendi valitsusenamus võib nullida kõik opositsiooni eelnõud. Riigipeal on samuti seadusloomes oma kindel roll: tema peab parlamendi heakskiidu leidnud seaduse või seadusemuudatuse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu. Kui riigipea leiab, et seadus ohustab ühiskonna stabiilsust või on vastuolus põhiseadusega, saadab ta seaduse parlamenti tagasi. Kui parlamendi ja riigipea erimeelsus jääb püsima, lahendab olukorra sõltumatu õigusinstants.
Juridica Nr 4 2010. 6 Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eusk.tai.ee/?id=547 tegevusi, mis hoiaksid ära noorte narkootikumide kasutamist (nt meediakampaaniad, kooli 7 haridusalased programmid jne). 17. detsembri 2003. aasta seadusemuudatusega korrigeeriti olulisel narkootikumidega seotud kuritegude eest määratavaid sanktsioonimäärasid. Eelkõige toob seadusemuudatuse eelnõu karistusmäärade karmistamise põhjusena välja vastavate kuritegude kasvu eelnõule eelnevate aastate jooksul. Kavandatud muudatused olid tingitud vajadusest oluliselt karmistada narkokuritegude eest mõistetavaid karistusi, millega oleks võimalik tagada rahva õigustundele vastava karmima karistuspoliitika rakendamise. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus on lähtutud põhimõttest, et vastavate süütegude toimepanijad jagunevad kahte gruppi. Esiteks
Edaspidiseks, et vältida selliseid juhtumeid ei oleks õige neid maha vaikida. Oleks see juhtum tulnud 8 kuud varem välja siis ehk oleks ka politsei kahju väiksem olnud. SÜÜDIMATUKS TUNNISTATUD TAPJA KÕNNIB TAAS KODUKOHAS RINGI 28.11.2012 Aasta ja kaks kuud tagasi tappis Sindis kohalik pereisa ja ettevõtja Valdek 21-aastase Karmo, nüüd aga on kevadel süüdimatuks tunnistatud tapja vaba mehena tagasi oma kodus. Tegemist pole üksikjuhtumiga, vaid hiljuti tehtud seadusemuudatuse alusel on kümneid psühhiaatrilisele sundravile määratud inimesi koduravile saadetud, vahendab ERR Uudised saadet «Pealtnägija». Mullu 10. septembri õhtul peeti Sindis Sambla tänaval sünnipäevapidu. 18-aastaseks saanud Priit Muskat oli koduaeda kutsunud umbes 20 sõpra. Piduliste kinnitusel kõva lärmi ja probleeme ei olnud ning ka kõikide naabritega oli räägitud, et pidu toimub. Kella 21.30 ajal, kui pidu oli kestnud mõni tund, tormas äkki õue Muskati vastasmajas
Kokkuleppe võib sõlmida juba õigussuhte loomisel või ka pärast seda. 19 Vahekohtu otsus jõustub selle tegemise päeval, see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Otsust saab tühistada üksnes seaduses sätestatud juhtudel, näiteks vahekohtu kokkuleppe tühistuse puhul. Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsuselgi ning see kuulub pärast jõustumist viivitamatult täitmisele.20 Uue ülesandena lisandus Notarite Kojale 2015. aasta algul seadusemuudatuse alusel pärimisregistri pidamine. Pärimisregister on riiklik elektrooniline register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta.(http://www.just.ee/et/eesmargid- tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/parimisregister) Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, peaks seeläbi registripidamine ning
ajakirjanduses. Väheste nädalatega koguti pea neli korda rohkem allkirju kui tarvis. Seaduseelnõu muudatusettepanek liikus nüüd rahva toetusel riigikokku. 13 Kui pärast kõiki takistusi seadusemuudatus 1922. aasta novembris riigikogus hääletusele tuli, lükkas saadikute enamus selle tagasi. Seda hetke olid parempoolsed erakonnad koos Kristliku Rahvaerakonnaga oodanud, sest nüüd läks toosama seadusemuudatuse ettepanek rahvahääletusele. Algas järjekordne kihutustöö, sest seekord oli vaja koguda 250000 kodaniku toetus Rahvahääletus toimus 17.19. veebruaril 1923. aastal ning sellest võtsid osa 461005 inimest. Hääletusel osalenutest 328369 andsid hääle usuõpetuse sisseviimise poolt algkoolis, 130476 aga olid selle vastu. Kristliku Rahvaerakonna eestvedamisel läbiviidud rahvahääletus oli Eestis ja laiemalt
ajakirjanduses. Väheste nädalatega koguti pea neli korda rohkem allkirju kui tarvis. Seaduseelnõu muudatusettepanek liikus nüüd rahva toetusel riigikokku. 13 Kui pärast kõiki takistusi seadusemuudatus 1922. aasta novembris riigikogus hääletusele tuli, lükkas saadikute enamus selle tagasi. Seda hetke olid parempoolsed erakonnad koos Kristliku Rahvaerakonnaga oodanud, sest nüüd läks toosama seadusemuudatuse ettepanek rahvahääletusele. Algas järjekordne kihutustöö, sest seekord oli vaja koguda 250000 kodaniku toetus Rahvahääletus toimus 17.–19. veebruaril 1923. aastal ning sellest võtsid osa 461005 inimest. Hääletusel osalenutest 328369 andsid hääle usuõpetuse sisseviimise poolt algkoolis, 130476 aga olid selle vastu. Kristliku Rahvaerakonna eestvedamisel läbiviidud rahvahääletus oli Eestis ja laiemalt
tühine, käsutuskeelu eesmärk on kaitsta nende isikute õigusi, kelle huvides ja kasuks on käsutuskeeld seatud. Reegel mille kohaselt käsutuskeeldu rikkuv tehing tühine on , on omakorda tagatiseks et need õigused kaitstud saaks. Tühise tehingu kinnitamine Kui seaduses on sätestatud tehingu tegemise ajal keeld, mis hiljem ära muudetakse, ei tingi see veel tehingu kehtivaks muutumist, küll aga saab tehingu tegija pärast seadusemuudatuse jõustumist tehingu kehtivaks muute avaldades, et soovib tehingu kehtivust. Mitmepoolse lepingu puhul on vajlik kõigi osapoolte kinnitus. (nt on tehing tühine vormi järgimata jätmise tõttu, kui nüüd vorm muudetakse seaduses sätestatud kujule ongi tegemist tehingu kinnitamisega, ühtlasi ka kõrvaldatakse sellega tehingut tühistav asjaolu). Tehingu kinnitamisega hakkab see kehtima kinnitamise ajast. Erinevuseks uue tehingu kinnitamisega on see, et kinnitamise korral saab aluseks
Eelnevalt esitatud väite tõestamiseks toob autor paralleeli KarS § 218 dekriminaliseerimisest, peale mida, 2007. aastal, nägi § 218 väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest, kui vara väärtus on alla 1000 krooni, ette väärteokaristusena trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul. Enne seda olid korduvad vargused, olenemata asja hinnast, kriminaalselt karistatavad. Siseministeeriumi andmetel on pärast seadusemuudatuse jõustumist 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga väärtegude ja kuritegude summaarne kasv 38% ning võrreldes 2008.aasta esimest poolt ja 2007.aastat, võib tuua arvestuslikuks süütegude kasvuks ca 56%. Toodud faktidest võib järeldada, et nimetatud seadusemuudatusega suurenes toimepandud pisivarguste hulk ning nende toimepanijates karistamatuse tunne ning kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust
või välisminister ei saa seda teha) - Riiginotari funktsioon (kinnitab kõige olulisemad asjad riigis; õigus kuulutada välja seadusi - seadused ei kehti ilma Presidendi väljakuulutamata) - Õigusliku reservi funktsioon (kontrollib seaduste väljakuulutamisel seaduste põhiseaduspärasust) - §127 (1) Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. - §78 (kõik Presidendi pädevused) NB! Ilves algatas Kaitseväe juhataja valimise seadusemuudatuse (Riho Terras valiti Valitsuse poolt, kuid pärast muudatust valib President); st Kaitseväe juhataja omas varem ministriga sarnast legitimatsiooni (st Kaitseväe juhataja võib keelata ministri sekkumise Kaitseväe asjadesse) Kohtud: Kohtunik peab olema EV kodanik, õiguse valdkonnas akrediteeritud haridus, kõrgete kõlbeliste omadustega, peab oskama eesti keelt väga heal tasemel (lisaks palju keelde: ei tohi olla süüdimõistetud jne)
kohustus määratud rahasumma tasuma. 2. Lepingu sõlmimise aluseks olevateks asjaoludeks olid konkreetne piirituse otstarbelise hind, mida ta arvestas lepingu sõlmimisel. 3. Pärast esimese tarne plaanitud saabumist ilmus, et Riigikogu muudab tolli- ja maksunõudeid, selle muudatuse tagajärjel lisanduvad O-le lisakulud, mida ta lepingu sõlmimise ajal arvesse ei võtnud ega ei kujutanud ette, et niisugune asjaolu ilmub. Seadusemuudatuse pärast suurenevad O kulud 25% võrreldes sellega, millega pooled lepingu sõlmimise hetkel arvestasid. Ehk võib järeldada, et lepingu aluseks olevate asjaolude muutus on oluline, kuna O-le lisandub veel 25% kulusid, mida ta ei pruuginud arvesse võtta. Järeldus: O võib müügilepingust taganeda VÕS § 97 lg 1 alusel. Kaasus nr 3.4 ModulHouse OÜ on äriühing, mille põhitegevuseks on moodulmajade müük
TsÜS §77 (1). Kui on tegu üldnormiga tuleb alati veenduda, et pole mingit erinormi, mis situatsiooni kohta käib, st. et sama asja kohta poleks kaht erinevat reeglit! Võib olla ka juhus kui norme tuleb kohaldada koos. 3) Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine, nt. TsÜS §83 (1) tuleb vaadata, mis on vormi nõudmise eesmärk 4) Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seadusemuudatuse juhul tuleb vaadata, kas tegu on sisulise või nt. keelelise täpsustusega; miks seadusandja seda muutis? 1.6.4. Analoogia Analoogiaga on tegemist siis kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada, kuid samal ajal see probleemilahendus peaks olema õiguslik. Vt. TsÜS §4. Kas juhtumi puhul leidub üldse õigusnorm, mille abil olukorda lahendada? Kui peaks olema õigusnorm, aga ei ole, siis räägime analoogiast. On seaduse analoogia, kus
TsÜS §77 (1). Kui on tegu üldnormiga tuleb alati veenduda, et pole mingit erinormi, mis situatsiooni kohta käib, st. et sama asja kohta poleks kaht erinevat reeglit! Võib olla ka juhus kui norme tuleb kohaldada koos. 3) Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine, nt. TsÜS §83 (1) tuleb vaadata, mis on vormi nõudmise eesmärk 4) Ajalooline tõlgendamine – abistava tähendusega; seadusemuudatuse juhul tuleb vaadata, kas tegu on sisulise või nt. keelelise täpsustusega; miks seadusandja seda muutis? 1.6.4. Analoogia Analoogiaga on tegemist siis kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada, kuid samal ajal see probleemilahendus peaks olema õiguslik. Vt. TsÜS §4. Kas juhtumi puhul leidub üldse õigusnorm, mille abil olukorda lahendada? Kui peaks olema õigusnorm, aga ei ole, siis räägime analoogiast
toimepanemises süüdi ( KrMS § 306 lg 1 p-d 1 - 4). Olles põhjalikult kontrollinud süüdistatava tegeliku tahte ning sõlmitud kokkuleppe kooskõla, on kohtul üldjuhul alus eeldada süüdistatava nõustumist süüdistusega ka viimatiloetletud küsimustes. Kui uus karistusõiguse norm, millel võib olla tagasiulatuv jõud, jõustub kohtuliku arutamise ajal, tuleks kohtul kohtumenetluse pooltelt küsida arvamust kõnealuse seadusemuudatuse tähenduse kohta arutatavas kohtuasjas. Kui kohtumenetluse pooled jõuavad nimetatud küsimuses kokkuleppele ja sellega nõustub ka kohus, on kokkuleppest lähtuvalt võimalikud kõik KrMS § 248 lg-s 1 loetletud kohtulahendid, sealhulgas ka KrMS § 248 lg 1 p-s 5 nimetatud lahend. Kui pooled aga kõnealuse seadusemuudatuse osas kokkulepet ei saavuta, ei ole kohus pädev tegema viimatinimetatud lahendit. kohtumenetlus kokkuleppemenetluses
Parempoolne valitsus. Kuulus kogu vasakpoolne tiib: sotsiaaldemokraadid, Eesti Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei. Kommunistid hääletasid vastu. 1923 rahvahääletus: Kristlik Rahvaerakond alustas 1922. aasta augustikuus allkirjade kogumise kampaaniat usuõpetuse kaitseks. Väheste nädalatega koguti neli korda rohkem allkirju kui tarvis. Seaduseelnõu muudatusettepanek liikus nüüd rahva toetusel riigikokku, riigikogu saadikute enamus lükkas selle tagasi. Nüüd läks seadusemuudatuse ettepanek rahvahääletusele. Seekord oli vaja koguda 250 000 kodaniku toetus. Rahvahääletus toimus 17.-19. veebruaril 1923. aastal, osavõtsid 461 005 inimest. 328 369 olid usuõpetuse sisseviimise poolt algkoolis ja 130 476 olid selle vastu. Ehk 71% olid nõus ja 29% vastu. Eestis ja laiemalt Põhjamaades oli esimene läbiviidud rahvahaaletus, millega rahvas suutis nii selgelt oma tahet väljendada ja seda seadusandliku kogu enamuse kiuste ka ellu viia.
järelhindamine. 3.1. seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatavad nõuded; VTK: VTK koos HÕNTEga – oluline murrang Eesti õigusloomes. Oluline erinevus on see, et juba enne normide sõnastamist, projekti eelses etapis analüüsitakse, koostöös sihtrühmadega, probleemi olemust, parimaid võimalikke lahendusi, määratakse kaasnevad olulised mõjud. „Väljatöötamiskavatsus: on samm, mis peaks käima iga seadusemuudatuse ees ning selgitama välja muudatuse vajaduse, võimalikud muudatused, aga ka muudatuste mõju inimestele.“ Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav HÕNTE-s sätesatud juhtudel, n välislepingu puhul või kui eelnõu on kiireloomuline. Väljatöötamiskavatsus koostatakse VORMile. Väljatöötamiskavatsus peab käsitlema (ehk kõige olulisemad sammud VTK koostamisel): 1) valdkond või lahendamist vajav probleem (edaspidi ka küsimus) ja sihtrühm; 2) eesmärk;
annaabi.ee 
