ligi 40aastane tegevuskogemus. Kahjuks on seni tähelepanuta jäänud üks Sitra funktsioonidest: korraldada regulaarselt tippotsustajate (poliitilise, majandusliku ja kultuurieliidi) foorumeid, mis oma olemuselt on kõrgetasemelised täienduskoolitused, kus prevaleerivad aktiivsed tegevusvormid. Väidetavalt on just need foorumid aidanud soomlastel toetada konsensuse otsingul põhineva poliitilise kultuuri arengut, suurendades sellega ka Soome ühiskonna sidusust. Strateegias SE21 väljapakutud rahvusliku arengu võrgustik tähendabki tõhusalt toimivat kodanikuühiskonda. Selles kontekstis võiks küsida: kas pronkssõduri epopöa on muutnud EKAKi ja SE21 rakendamise eeldusi? Lühivastus oleks: ei ole. Mitmete muude järelduste kõrval nendest sündmustest ja nendega seotud protsessidest on ainult üha selgemaks saanud süstemaatiliste ja regulaarsete ühiskonnauuringute, sealhulgas haridusuuringute tähtsus kui üks teadmistepõhise valitsemise eeldusi.
ja heaolu ning looduslikud protsessid on talle fundamentaalse tähtsusega. Ökoloogilise jätkusuutlikkuse aluseks on üldise ökosüsteemimudeli mõistmine: kõik maakeral eksisteerivad süsteemid on omavahel seotud ja neid tuleb säilitada ja hoida ning Maad tuleb vaadelda kui isereguleerivat süsteemi, mille kõik komponendid on väärtuslikud . 4. ,,SÄÄSTEV EESTI 21" Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a protokollilise otsusega nr 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 2-11-13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Vastavalt
mis aitavad kujundada keskkonnasõbralikke käitumis- ja tarbimisharjumusi. Eesti 2020 strateegia seob erinevate valdkondade tegevused majanduse konkurentsivõime võtmes. Lähiajal keskendub riik tootlikkuse ja tööhõive teemadele ning konkreetsed tegevused määratletakse erinevate ministeeriumite arengukavades. (Envir.ee 2016) 11 Säästev Eesti 21 Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 24.07.2001 protokollilise otsusega nr. 33 kinnitatud ja hankelepingus Nr 2-11- 13/146 esitatud lähteülesanne. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõ- tete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega
Jätkusuutlik Eesti mis ja milleks? Kirjeldades iga eesmärgi sisu, komponente ja mõõdikuid, eesmärgi saavutamisega seotud ohte ja saavutamise põhimehhanisme ning soovitavat seisundit aastaks 2030, analüüsitakse Eesti pikaajalises arengustrateegias SE21 ühiskonna jätkusuutliku arengu eeldusi üleilmsete arengute kontekstis ja püstitatakse neli esmapilgul üsna vastuolulist eesmärki: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus; · heaolu kasv; · sidus ühiskond; · ökoloogiline tasakaal. Üks SE21 paradokse on, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskonnas toimub selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik
mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel. Ainus jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine ja tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega. Säästev Eesti 21 Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" kiidetud riigikogus heaks 14. septembril 2005. SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 põhiülesanne on: leida vastus küsimusele: "Mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?" SE21 pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku
Keskkonna- kaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eestis aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise , vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Eesti keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. SE21 fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele- mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on järgmised:
a. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Viini 1985.a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. Protokolli osoonikihti lõhkuvatest ainetest Viini 1963. a. Konventsioon tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest (Riigi Teataja) Eesti jätkusuutlik areng Eestis lähtutakse jätkusuutliku arengu määratlemisel säästva arengu strateegia ,,Säästev Eesti 21" (SE21, 2005) neljast arengueesmärgist ja säästva arengu rakendusvaldkondadest. Eesti jätkusuutlikkuse kriteeriumiks on tasakaalustatud ja mõõdetav liikumine nelja omavahel seotud arengueesmärgi suunal: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Nende arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei (kes
võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. SE21 kontekstis on eesti rahvuse jätkusuutlikkus väljendatud Eesti kultuuriruumi püsimise kaudu. Üks väga tähtsaks arengu eesmärgiks on ka jätkusuutlik heaolu kasv, mis on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida ning mis on omavahel seotud ka kultuuriruumi elujõulisusega. Kuigi heaolu on toodud
* tõkestada riigipiire ületava saaste levikut * jälgida loodusvarade ja keskkonna kasutamisel ning kaitsel rahvusvahelist kokkulepetest tulenevaid kohustusi, põhimõtteid ja suundumusi. Natura 2000 ülemaailmne kaitsealade võrgustik. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura alad jagunevad linnu- ja loodushoiualadeks. Säästev Eesti 21 (SE21) Riigikogu poolt 2005. aastal heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide (Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Holland jt) strateegiates. Kultuuriruumi püsivuse kui eraldi eesmärgi osas on SE21 seevastu
Saastumise vähendamine. Indikaatorid: õhu kvaliteet, jäätmemajanduse tase, kogu toote elutsükli keskkonnamõju aste, transpordi struktuur. 5 Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal, investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. 6 EESTI ARENGUVALIKUD SE21 ekspertide hinnangul on Eesti jätkusuutlikkuse keskne eeldus arengukiirendus järgmistel kümnenditel, mõeldes selle all kiirendatud liikumist kõigi nelja arengueesmärgi suunas. Põhjus on eelkõige seotud meie poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna muutusega, tulenevalt astumisest Euroopa Liitu. Avatud euroruumis on jätksuutlik vaid Eesti, kes suudab nii riigina kui ühiskonnana toimida samaväärselt nii vana Euroopaga kui ka Ameerika ja Aasia arenenud riikidega
Nt Atlandi Tuur (loom)kala 27. Oska nimetada kaitsealuseid üksikobjekte Eestis: * Tamme Lauri tamm * Aandu karstiala * Aasumägi * Aianduse kivi * Helme koopad 28. Mis on säästev areng? Mis on selle eesmärgid? Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine. Eesmärk on tagada inimestele kõrge elukvaliteet, turvalisus ning puhas elukeskkond täna ja tulevikus. 29. Milles seisneb ,,Säästev Eesti 21" (SE21) olemus? Millal vastu võetud? ,,Säästev Eesti 21'' on Eesti jätkusuutliku raengu riiklik strateegia kuni 2030. Aastani. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14. Sept 2005. SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Eesmärk: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. 30
Dokumendis „Eesti edu 2014“ loodetakse eduteguritele rõhudes arengut kiirendada: • pädev ja paindlik töötaja; • ettevõtlust soosiv majanduskeskkond; • teadus, tehnoloogia ja innovatsioon; • infoühiskond kõigile; • inimsõbralik elukeskkond, terve inimene. Strateegia "Säästev Eesti 21 (SE 21) kannab mõtteviisi kuidas teadmuspõhist ühiskonda arendada. SE21 pakub Eesti riigi ja ühiskonna arendamise põhisuunad aastani 2030, sihiga ühendada üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilimisega. Fookuses on Eesti jätkusuutlikkus, põhiülesanne on vastata küsimusele, mis aitab tagada Eesti ühiskonna ja riigi püsimise ning edukuse pikema aja (30 aasta) jooksul. Kõigil vanuse- ja sissetulekurühmadel, ka erivajadustega inimestel, rahvusvähemustel, tegelikult
programmis aastateks 2003-2017. Igal istungil valitakse juhatus, mis koosneb esimehest ja neljast aseesimehest. Säästva arengu komisjonis on 53 liikmesriiki, millest umbes üks kolmandik valitakse igal aastal uuesti. (Ibid.) . 6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS 3.1. „Säästev Eesti 21“ „Säästev Eesti 21“ on Eesti Vabariigi riiklik arengustrateegia, mis sätestab riigi arengu eesmärgid aastani 2030. „SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?“ (Eesti ... 2005, 4) 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid Eesti riikliku arengustrateegia eesmärgid on järgmised (Eesti .. 2005): 1) Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2) Heaolu kasv 3) Sidus ühiskond 4) Ökoloogiline tasakaal
envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Alus: 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO Arengu- ja 1. otsese või kaudse saastamisega keskkonnakonverentsi soovitus koostada rahvuslikke 2. ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega arengustrateegiaid. Strateegia SE21 koostamise viis läbi konsortsium, kuhu kuulusid: troopiliste vihmametsade, looma- ja Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) Rahvusvaheliste taimeliikide hävitamine ja Sotsiaaluuringute Instituut looduslike elupaikade hävitamine jms TPÜ Ökoloogia Instituut Eesti Tuleviku-uuringute Instituut
suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk) kui õli tootmisel. 96) Seleta lahti sõnapaar "säästev areng". Brundtlandi komisjoni kohaselt: "areng, kus rahuldatakse käesoleva põlvkonna vajadused tulevaste põlvkondade võimalusi ohustamata". Säästev areng on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huvi 97) Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid on: SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond st. sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid.
annaabi.ee 
