Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Savann". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
savann, savannid, savannide, savannides, kuival, mullad, loomastik, termiidid, turism, rohtlad, inimmõju, metsaraie, maaviljeluse, mussoonkliima, niiskeks, kuivaks, mussoonid, üleujutused, miljoneid, taimestik, kõrrelised, põimunud, juurestik, akaatsiad, taluvad, taastuda, mullastik, telliskivi, meenutav, imetajaid, taimedest, aegadel, segust.... SISSEJUHATUS Savannid, näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks
5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7)
Geograafia KT küsimused ja vastused 1.Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ? V:Troopilises või lähistroopilises(suurimad Aafrika,Ameerika,Aasia,Austraalia aladel),10 ja 20 laiuskraadide vahemikus. 2.Mille poolest erinevad aastaajad savannides ? V:Aasta jaguneb kaheks enam-vähem võrde pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. 3.Selgita savannide tekkimist. V:Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute,osalt ka metsaraie,maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. 4.Kuidas muutub savannides taimkate,kui liikuda ekvaatori suunas ? V:Taimkate muutub paksemaks ja kliima niiskemaks, rohkem puid ja taimi. 5.Millal valitseb põhjapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Kuiv periood valitseb talvel, niiske suvel. 6. Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks?
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele
................................lk 2 Taimestik............................................................lk 3 Loomastik...........................................................lk 3 Elanike põhitegevusalad....................................lk 3 Kasvatatud kultuurid ja loomad..........................lk 4 Erinimetused ja uued mõisted............................lk 4 Rahvuspargid.....................................................lk 4 Savanni asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt
laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv
Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1
.. · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav. · Loodusmaastikeks savannid, rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala. · Gepardid, hüäänid, leopardid, raisakotkad, jaanalinnud jne. · Kui päike on seniidis siis valiseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. · Kuival aastaajal kannavad passaattuuled troopilise õhu, mis põhjustavad kuiva. EKVATORIAALNE VÖÖDE · 1 aastaaeg suvi. · Suvi on palav, väga niiske, Seal on palav,väga niiske ja vihmane. · Ekvatoriaalsed vihmametsad.
võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Keskmisel rindel on 20- 30 meetrised puud. Puud on varju- ja niiskuslembesed ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Osad taimed aga kasvavad teiste peal , et rohkem valgust saada. Selline taim on näiteks liaan. Peale selle on vihmametsades veel palju teisigi taimi. Need on näiteks bromeelia, raitlill, palm, orhidee ja viigipuud. Savann Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab vaid üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid.puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Maapiinda kattavad 1- 2 meetrilised kõrrelised
Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta
Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik. Selle kujunemine. Asustus. Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18
(jänes, rebane). Tõendatud, et külmas õhus heli levib paremini ja ei pea olema nii väljaulatuvad kõrvad. Lindude puhul linnud kaotavad palju soojusenergiast noka kaudud linnud, kes on külmadest piirkondadest neil on nokad lühemad siis ei kaota nii palju energiat. · Glogeri seadus niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaiga loomad. Enamasti asuvad niiskemad piirkonnad troopika pool kuival piirkonnal on vähem taimkatet ja seal on üldiselt heledam ümbrus siis peab loom ka heledam olema, et end varjata vaenlaste eest. Taimelehtede suurus ja kuju. · Tervete leheservadega liikide hulk floorast näitab ära, kui palju on sademeid. Sirge serv palju sademeid. Troopikas on peamiselt sirge servaga lehed veemassid jooksevad kiiresti lehe pealt maha meie sakiliste lehtede puhul jääb vesi tilkuma. (sakid aitavad taimel vett hoida).
Biogeotsönoloogia on teadusharu, mis käsitleb elukoosluse ja elupaiga komponentide (mulla, kivimite, kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel). Biogeograafia on tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust (moodustavad maastiku tuuma). Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (näit. Pandivere kõrgustik). Biogeograafilisel rajoneerimisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: üldine liigiline koosseis; endeemsete liikide arv; teatud looma- või taimerühmade puudumine;' iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
