Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates
· Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT Keha ümbritseb mantel- sissevooluava(alumine)
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad
Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele. Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise. Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu, sarvtigu, labatigu. 5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi. Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest, enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad
esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu. Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele. Karbid Karbi keha katab lubiainest koda, mis koosneb kahest poolmest, mida ühendab lukuside. Koda avaneb ja sulgub tänu sulgurlihastele. Koja poolmete vahelt ulatub välja lihaseline jalg,
Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudateod toituvad veetaimedest, mida nad peenestavad kõvade hambakestega kaetud keele abil. Ka oma munad kinnitavad teod veetaimedele. Kuigi mudateod elavad vees, kasutavad nad hingamiseks õhuhapnikku. Teod hingavad kopsuga ja peavad tunnis 7-9 korda veepinnale hingama tõusma. Labatigude koda on keerdunud ühes tasapinnas.Labatigudest suurim on sarvtigu. Ematigude kojad on mudakuke kojast ümaramad ja keerdunud vastupäeva. Punntigude kojad on väikesed, õrnad ja kergesti purunevad. 7 Karbid Elavad veekogude põhjaliivas.Eesti mageveekogudes on enam levinud järvekarp, jõekarp ja rändkarp. Haruldaseks on muutunud ebapärlikarp, kelle kodadest võib leida sinna sattunud liivaterade ümber moodustunud ebapärleid.
Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid
[10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10] Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. [10] Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut
[10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest 9 veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10] Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. [10] Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut
Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.)
Ringeelundkond Mereloomad. 7.5. Klass teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) Assümmetriline keha. Tavalsielt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleeluyndeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi-keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod on nälkjad, tee- ja seateod. 7.6. Klass Peajalgsed (Cephalopoda) Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. 7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts Laevukeselised (Nautilida) Kambriteks jaotunud väline koda. 7.6.2. Alamklass Coleoidea Esindajad ilma välise kojata
arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised. Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast märksa liigirikkam. Tigusid on Eesti magevetest leitud 32 liiki. Enamik neist eelistab seisva või aeglaselt voolava veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest esimene on väga tavaline ja esineb ka tiikides, teine on vähemlevinud. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes on üldlevinud harilik keeristigu. Karpidest elab järvedes suur järvekarp ja harijärvekarp. Umbes 1850. a. Eestisse sattunud rändkarp on praegu Peipsi järves väga massiline. Vähkide klass on Eesti magevetes esindatud vähemalt 233 liigiga. Lehtjalaliste seltsi 81 liigist kuulub 79 vesikirbuliste alamseltsi. Vesikirbulised etendavad
lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia Kui esinevad lõpused, siis paiknevad need südamest tagapool. Osal liikidest on lõpuste asemel kops. Lõpustega liigid elavad meredes. Kopsteod elavad maismaal või mageveekogudes. Ülemselts: Kopsteod Pulmonata Kopsuga hingavad teod. Selts: Tüüsilmalised Basommatophora Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub. Elavad ainult vees.
ketasjas-), vesiking, Erinevad õmbluse sügavuselt, kaane erinevus. Kopsteod kohastunud elule maismaal ja magevees. Lõpused kadunud,mantel talitleb kopsudena, hingates õhku, koja suue kaaneta. Mõnel koda mandunud (nälkjad). Taimesööjad, mõned röövloomad, mõlemasoolised, paarituvad, koevad, areng otsene. N: Eesti magevees harilik mudatigu e. mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu, sarvtigu, põistigu (keerits vasakul), napptigu(järve-ebanapp, jõe-napptigu). Eesti maismaal viinamäetigu, kiritigu, kirju ketastigu, põllunälkjas. 36. Eestis 60 liiki. Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp
auke puurida. Näide: Kaunkarbid (Ensis spp.). 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid Alamklass kopsteod (Pulmonata) Ehitus: Lõpused kadunud; mantel talitleb paljudel kopsuna, hingates õhku. Koja suue enamasti kaaneta. Mõnel rühmal on koda mandunud (nälkjad). Näited: harilik mudatigu (Lymnaea stagnalis), väike labatigu (Planorbis planorbis), sarvtigu (Planorbarius corneus), põistigu (Physa fontinalis), napptigu (Ancylus fluviatilis). Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava sulgub kaanega. Näited: ematigu (Viviparus), keeristigu (Bithynia), sulgtigu (Valvata), vesiking (Theodoxus); ka tulnukliik Potamopyrgus antipodarum meres ja Saaremaa Karujärves. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid
annaabi.ee 
