.................................................................................8 2.1 Missad..........................................................................................................................8 2.1.1 Missaosad............................................................................................................10 2.2 Motetid.......................................................................................................................10 2.3 Sansoonid ja instrumentaalteosed..............................................................................12 2.4 Motett-sansoonid........................................................................................................14 3 MÕJU................................................................................................................................16 KOKKUVÕTTE................................................................................................................
Edith piaf Edith Piaf (1915-1963) oli üle maailma tuntud prantsuse laulja ja näitleja. Tema laulud peegeldasid tema enda elukäiku. Tema poolt lauldud sansoonid olid väga tuntud. E. Piaf sündis Pariisi vaestekvartalis Belleville'is. Tema ema teenis elatist kohaliku kohviku lauljana, isa teenis elatist tsirkuseakrobaadina Pariisi tänavatel esinedes. Enne Edith Piafi sündi astus ta isa Louis Alphonse Gassion vabatahtlikult sõjaväkke, et võtta osa Esimesest maailmasõjast. Hiljem sai Edithi isa teada, et tüdruku ema on tüdruku hüljanud ning Louis Alphonse saatis Edithi oma ema juurde Normandiasse, kus tüdruku vanaema pidas bordelli.
samuti kaasa. Sellised detailid on minu jaoks olulised, sest just need loovadki õige keskkonna ning selle läbi ka hea õhkkonna ja meeleolu sellise muusika kuulamiseks. Hortus Musicuse on ansambel, kelle repertuaari kuulub keskaja ja renessansi muusika, mille võtmesõnaks saab pidada polüfooniat. Kontserdil tulid esitusele erinevad hümnid ja motetid, itaalia frottola, villanella ja madrigal, prantsuse sansoonid ja ka gregooriuse koraal, mis oli samuti tolle ajastu õukonnamuusika erinevatest riikidest pärit. Enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht järgmisena esitusele tulevat lugu ja rääkis, mis zanriga täpselt tegu on. Sellest oli palju abi, sest mõnedel zanritel oli üsnagi raske vahet teha. Bassi, baritoni ja tenori puhul üllatas mind kõige rohkem dünaamika ja see, kuidas emotsioonid publikuni jõudsid. Mõnede tempokamate lugude puhul oli ka üllatavalt hea
ehedamalt. Prantsusmaa rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt) enamasti esitab mees trio. Prantsuse muusikaga seondub kõige enam sansoon. Sansoon on Prantsuse keelsete ilmalike laulude üld nimetus. Eristatakse ilmalik ja vaimulik. Kasutusele võeti renessansi ajastul 15-16 sajand. Sansoonid on enamasti armastuslaulud, mis võivad olla 1 meloodilised, lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante, borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks
Talle meeldib öelda, et ta ei vii Euroopasse eksootilisena näivat folkloori, vaid proffesionaalset maailma, või Euroopa kultuuri. Hortus Musicus on spetsialiseerunud vanamuusikale, mis on eksisteerinud 8. 15. sajandil. Bändi repertuaaris on erinevaid vana Euroopa muusikavorme, nagu näiteks Gregooriuse laul, Organum, keskaegsed liturgilised hümnid ja motetid. Samuti ka Franco-Flaami koolkonna- ja renessansi muusikat. Esindatud on ka Prantsuse sansoonid ja Itaalia madrigalid. Ansambel ei esita ainult Euroopa stiile, mängitakse ka Iisraeli templilaule, Araabia muughamme ja Juudimuusikat. Veidi on bändi repertuaaris ka 20. sajandi heliloojate muusikat, näiteks on esitanud Hortus Musicus Arvo Pärdi palasid. 2 Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt
Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt - see on tänapäeva inimeste elav muusika. Nüüd juba enam kui 30 aasta jooksul on Hortus uurinud ja esitanud oma programmides Euroopa muusikat 8. kuni 20 sajandini: -gregooriuse koraal - orgaanumid - keskaegsed liturgilised draamad - hümnid ja motetid - franko-flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse sansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.- 18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika. Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt. Teisest küljest avardab
mis on ilus kunstis ja muusikas. Inimesele pole ette antud reegleid. Renessanssi aja muusika on seotud madalmaadega. Ideaaliks on laulev, kaunis ja väljendusrikas meloodia. Ilmalik muusika hilisrenessanssi ajastul Ilmaliku muusika alla kuuluvad kõik imlalikud laulud. Neid oli kokku 4 alajaotust: 1. Prantsusmaa sansoon- 16. sajandiks tekib ladina keele kõrvale prantsuse keel. Iseloomu järgi on kahte tüüpi: laulvad ja meloodilised aeglased sansoonid, teised lõbusad ja kiires. Sisult olid armastuslaulud. Kuulsamad sansooni loojad olid Janequin ja Desprez. Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu
Madalmaade koolkond: · Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal; 2 saj. vältel juhtiv. · Ratsionaalne kompositsioonitehinka, heakõlalisus, laulev meloodia. Ideaaliks kõigi häälte ühtesulamine · Imitatsiooniline polüfoonia hääled üksteist jälendama, kasutades sarnaseid kujundeid. · Guillaume Dufay, säilinud 200 teost (missa osad, motetid, hümnid; pr. keelsed sansoonid. · Motett "Nuper rosarum flores" · Chanson "La belle se siet" · Hümn "Veni Creator Spiritus" (harmoniseeritud) · Johannes Ockeghem ( u 1420-1497); tegutses Prantsusmaal; õpilased; üks kuulsamaid teoseid reekviem-missa. · Jacob Obrecht (u1450-1505); tunnustati kui Euroopa üht suuremat heliloojat; looming peamiselt kiriklik; kõrgrenessanssi vormiselgus. · Stat ein meskin Josquin Desprez (u1440-1521)
pidumotette (kuningate kroonimine jne). III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud. Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale. Johannes Ciconia. Madalmaade I põlvkond- Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks ars nova tehnika komplitseeritud rütmika Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed. Madalmaade II põlvkond- Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest. Võib kirjeldada kui sama meloodia algust hiljem. Johannes Ockeghem- Heliloojate õpetaja.10 missat. Kuulsamatest polüfooniline reekviem- missa. Motette vähe. Antoin Busnois.
Mitmed "nüüdisaegsed" kompositsioonitehnikad sündisid 15. ja 16. sajandi vahetuse paiku. Josquin kasutas oma teostes väga palju lühikesi äratuntavaid motiive, meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde ning andsid tulemuseks teose sisemise ühtsuse. Seda baasprintsiipi on muusikas järjekindlalt praktiseeritud sellest ajast kuni tänase päevani. Josquin kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates zanrides: missad, motetid, sansoonid ja frottolad. Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisesse, mida ta kirjutas vähemalt kolm. Lisaks olid mõned tema teosed üsna tõenäoliselt ette nähtud instrumentaalseks esitamiseks, mis oli tollel ajal uudne.
o Orlandus Lassus 2000 teost Flaami helilooja Laulutekstid moodustasid loogilise terviku Karjäär algas 21 Rooma kapellmeistrina Impulsiivne ja värvikas Üle-Euroopa kogumike trükk Elas jõukalt Viimaste aastate looming on raskemeelne Ilmalik: sansoonid, saksa liederid Vaimulik: missad ja motetid MADALMAADE MÕJU VEEL Hilisrenessanssi kirikumuusika o Lutheri protestantlik reform o Luteri koraalid, saatis orel, tehti mitmehäälseid kooriseadeid Värsstekst Korduv lihtne meloodia Uue tekstiga kohandatud Rooma koolkond o Järgis kirikukogu juhiseid o Giovanni Pierluigi da Palestrina Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht
- hääled jagati vabalt mängijate ja lauljate vahel - kõiki hääli lauldi, neid pillidel dubleerides · Sansoon prantsuse buduaarimiljööline armastuslaul. Valdavalt neljahäälne, olid nii meloodilised ja sentimentaalsed kui kiiretempolised ja lõbusad. Hiljem kaotas polüfoonilisuse. · Clement Janequin üks kuulsamaid sansooniheliloojaid, kasutas helimaali tehnikat. Iseloomulikud programm-sansoonid (pealkiri annab aimu teose sisust). Nt ,,Lindude laul", ,,Sõda", ,,Jaht", ,,Naiste loba" jne. Itaalia lauluvormid 16. saj toimus muusikas elavnemine prantsuse ja flaami muusikute maale tulekuga sõja ajal. · Rahvaliku lauluga tegelesid peamiselt itaallased · Madrigalide jm peenemate teoste kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega · Frottola õukondlik laulutüüp, rahvalik laulustiil. Stroofiline tekst, korduv refrään,
capella-stiil. See ei tähenda saateta esitust, vaid kapelliga koos, kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Madalmaade stiili arengut on otstarbekas jagada viieks etapiks: I põlvkond (Meistrid sündinud 1400. a paiku ja tegevusaeg 1420-1460) Kujunes välja uus stiil (vaata tagasi). Sinna põlvkonda kuulusid Guillaume Dufay- säilinud ligi 200 teose käsikirja. 8 missatsüklit, üksikud missaosad, ladinakeelsed motetid, hümnid, prantsuskeelsed sansoonid. Äärimiselt komplitseeritud rütmika. Teine põlvkonna kuulsaim meister oli Gilles Binchois. II põlvkond (meistrid sündinud 1430.a paiku, tegevusaeg 1460-1490). Kompositsioon oli veelgi mõistusepärasem, keerukam. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga. Rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks. Kaotas selge seose tekstiga. Meistrid: Johannes Ockeghem- täna on tuntud kümmekond terviklikku missat
I põlvkond- meistrid sünd. 1400 a. paiku , tegevusaeg 1420-1460 Stiili alusepanijaks Guillaume Dufay (1400-1447) oli pärit Burgundia vaimuelu keskusest Cambraist ning 1409.a.katedraali laulupoisiks. Õppis Itaalias, Bologna ülikoolis omandas kraadi kanoonilise õiguse alal, 1428.a. pühitseti ka preestriks. Dufay jagas oma elu Cambria ja Itaalia vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud üle 200 teose käsikirjad- 8 missatsüklit, ladinakeelsed motetid, hümnid, pr. keelsed sansoonid , it. keelsed laulud. Kunsti aluseks pr. art nova rats. tehnika ja teda peetakse uusaegse heakõlastiili peamiseks rajajaks. Oma muusikas suutis pr. rütmitehnika ja ingl. muusika kooskõlad geniaalselt ühendada it. liku laulva pehmejoonelise meloodiaga. Legendaarseim teos motett" Äsja rooside õisi... " Lk.5 2. II Madalmaalaste põlvkond ,Ockeghem, Obrecht Meistrid sünd.1430.a. tegevusaeg 1460- 1490
annaabi.ee 
