hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog.
Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestikus võhumõõk, kanarbik, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, metskõrkjas jne. Samblarinne katkendlik. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (md) kasvukohatüüp - esineb mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Võrreldes loduga on: 1) üleujutused pikemaajalised, 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud
Alusmetsas toomingas, lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas. Lemmjõe keelemets Lemmjõe keelemets on ligi 70 ha suurune lammimets Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Osa Lemmjõe keelemetsast on mõjutatud perioodilistest jõe tulvadest. Suurvee aegu tõuseb Raudna jõgi siin üle kallaste rohkem kui meetri. Valdavalt on siin tegemist sanglepikute, kaasikute ja haavikutega, millele kõrgemates kohtades lisanduvad ka kuused. Puistu koosseisus on iseloomulik laialehiste lehtpuude esinemine: jalakas, saar, tamm ja ka Eestis haruldane künnapuu. Keelemets on ürgmetsailmeline. Alustaimestikus võib mosaiikselt kohata siin salutaimi; maikelluke, salu-tähthein ja leseleht. Kevaditi katab metsaalust kaitsealune taim karulauk, mis on kergesti äratuntav oma spetsiifilise lõhna tõttu. Kaitsealustest liikidest esineb Lemmjõe
Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36%. 1.8 Rohusoometsad- kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel Lodu (ld) kkt Levivad potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskm tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel; mikroreljeef künklik. Puistu- dom sookaasikud (55% lodude pindalast); sanglepikud (31%), peapuuliigiks sanglepp; kuivendatud aladel ka kuusikud; bon II-III (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets- liigirikas; toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, mage sõstar. Alustaimestik- liigirikas ja mosaiikne: võhumõõk, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi, soovõhk, metskõrkjas jne; mätastel salumetsadele iseloom taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, koldnõges, leseleht, lillakas; samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, kaksikhammas jne. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 0,7% metsadest. Madalsoo (mds) kkt Võrreldes loduga on: 1
Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestik on liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: võhumõõk, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi, soovõhk, metskõrkjas jne. Mätastel salumetsadele iseloomulikud taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, koldnõges, leseleht, lillakas. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, kaksikhammas jne. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest.
Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, boniteet I-II. Kaasikute suhteliselt madal saar, kask, harvem haab ja kuusk. seeme variseb samal sügisel või järgmisel keskmine aastane juurdekasv (4,8 tm/ha/a) Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev kevadel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 on tingitud soo- ja arukase koos juurdekasv (4,9 tm/ha), kuid suhteliselt aastaks. käsitlemisest. Eesti rekordkaasiku aastane lühiealine, võib saada -130 a. vanaks. On heitlehised okaspuud. jooksev juurdekasv 21 tm/ha/a (30 a. Keskmine raievanus 60-80 a
(1/20) being the next. Kask on eelenamus puuliik (2/3 kogu alast), kuusk (1/5 ) ja järgneb sanglepp (1/20). Mixed forests are quite common. Segametsad on üsna tavalised. As to their productivity these forests belong to the quality classes II...III. the productivity of the birch and the black alder forests is equal. Mis puutub nende tootlikusse, siis need metsad kuuluvad boniteediklassi II...III. Kaasikute ja sanglepikute tootlikkus on võrdne. The undergrowth is rich in species: alder buckthorn, rowan tree, bird cherry, black currant, mezereon etc. Alusmets on liigirikas järgmiste liikide poolest: paakspuu, pihlakas, toomingas, mustsõstar, näsiniin jne. The species caracteristic of the ground vegetation are: meadowsweet, cabbage thistle, water avens, marsh hawk´s-beard, purple small reed, creeping buttercup, sedges. Alustaimestikule iseloomulikud liigid on: angervaks, seaohakas, ojamõõl,
vähemalt 0,5 ha ja peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 10 aastat. Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele: Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.
3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust. (5) Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 6080 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 3050 aasta piiridesse. (6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa: 1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud.
saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust). Küpsusvanus: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Praegu on küpsusvanus diferentseeritud boniteediklasside järgi (heaboniteedilises puistus puud kasvavad kiiremini ja saavutavad ka varem raieküpsuse) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses st. et näiteks hall-lepikuid võib raiuda igas vanuses. Kolmele puuliigile on kehtestatud ka küpsusdiameetrid (sihtdiameetrid). Seega võib raiuda ka nooremaid kui 90 a
Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m. Enamik lodudest on kaetud metsaga, põhilised puuliigid on sookask ja sanglepp - mõlemad taluvad üleujutusi. Lodumetsad on põhjaveelise toitumisega, kuid vesi on hästi liikuv ja enamasti mineraalaineterikas, südasuvel võib aga põhjavesi langeda küllalt sügavale. Seetõttu on kuivendamata lodumetsades sookase ja sanglepa toitereziim küllalt hea ja nad moodustavad seal keskmise tootlikkusega puistuid. Sanglepikute boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides. Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid. Alustaimestik on liigirikas. Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht- kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja sookasega.
Haavikute keskmine vanus on 45 aastat ja keskmine hektaritagavara 263 m3. Valdavalt kasvab haab viljakates parasniisketes kasvukohtades moodustades lisaks puhtpuistutele ka segametsi koos kuuse ja kasega. Haavikute probleemiks on nakatumine haavataelikuga juba suhteliselt noores eas, vanematest puistutest on kahjustatud enamik ja suur osa puid seest mädad. Sanglepp, levikult kuues puuliik, moodustab 3,1% puistute pindalast ja 4,9% kasvava metsa tagavarast. Sanglepikute keskmine vanus on 51 aastat ja hektaritagavara 248 m3. Sanglepp eelistab keskmise viljakusega niiskeid kasvukohti, kasvab sageli jõe- ja ojalammidel. Esineb nii puhtpuistutena, kuid ka segus kasega. Hall-lepp on pioneerliik metsastunud põllumaadel, moodustades 8,6% puistute pindalast ja 7,1% kasvava metsa tagavarast. Hall-lepikute keskmine vanus on 30 aastat ja keskmine hektaritagavara 172 tihumeetrit.
Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Areaal väga lai - Kesk- ja Põhja-Euroopa, Krimm, Kaukaasia, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks sanglepa kasvukohaks on lodud (kõrge, liikuv ja hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks saar, kask, harvem haab ja kuusk. Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev juurdekasv (8,6 tm/ha), kuid suhteliselt lühiealine, võib saada 130 a vanaks. Keskmine raievanus 60-80 a., keskmine boniteet 2,3. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Eelistab viljakaid, niiskeid muldi, kuid võib edukalt kasvada ka ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne.
Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestikus võhumõõk, kanarbik, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, metskõrkjas jne. Samblarinne katkendlik. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (mds) kasvukohatüüp - esineb mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Võrreldes loduga on: 1) üleujutused pikemaajalised, 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud
annaabi.ee 
