Klassikalise suusatehnika sõiduviisid Klassikaline sõiduviisid: 1. Paaristõukeline sammuta 2. Paaristõukeline ühesammuline 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline 4. Paaristõukeline kahesammuline 1.Paaristõukeline sammuta Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke
Klassikalise suusatamise stiilid Referaat SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.............................................................................3 Paaristõukeline sammuta sõiduviis............................................................................................. 3 VAHELDUVTÕUKELINE KAHESAMMULINE SÕIDUVIIS Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist
või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke
õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küsimust /1- sõiduviisidest ; 2 – mäesõiduelementidest / 3- varustus , õppepaigad , ohutus 1. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Suusakepid on
Referaat Suusatamine Evelin Valtin 8.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Suusa stiilid Klassikaline sõiduviis: 1) Paaristõukeline sammuta 2) Paaristõukeline ühesammuline 3) Vahelduvatõukeline kahesammuline 4) Paaristõukeline kahesammuline Pidurdamine 1) poolsahk 2) sahk 3) triiv 4) tahtliku kukkumisega 5) keppidega 6) asendi püstumisega 7) suusa määrded võivad ka olla Varustus 1) Suusasaabaste valimine 2) Suusakeppide valimine 3) Suuskade valimine Riietus 1) Alusriided mittemärguvast riidest (puuvillane
pruun- reljeef, kollane- avatud ala, roheline- maastikul olevat taimkate ja maastiku läbitavus, must- kivid,hooned · Milleks kasutatakse kompassi? Kaardil orienteerumiseks ja õigesse sihtpunkti jõudmiseks · Klassikalise sõiduviisi ja uisustiili erinevused (3) Klassikaline: vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis, paaristõukeline 1 - sammuline sõiduviis, paaristõukeline sammuta sõiduviis Uisustiil: paaristõukeline 2-sammuline uisusammsõiduviis, paaristõukeline 1- sammuline uisusammsõiduviis · Nimeta 2 pidurdusviisi Sahkpidur- kasutatakse otselaskumistel kiiruse vähendamiseks või peatumiseks. Triivpidurdus · Nimeta 2 olümpiavõitjat murdmaasuusatamises. Kristina Smigun, Andrus Veerpalu
· Surutid on kulunud või saastunud. · Surutid ja etteandekonveier ei ole paralleelsed. 4. Tooriku eesimise ja tagumise serva lähedal on · Surutite ebatäpne asend. lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. · Lihvlindi tagakülg on tolmuga saastunud. · Surveklots on kulunud. 6. Lihvitud pinnal on kindla sammuta lainelisus. · Surverullide ebapiisav surve. · Etteandeajami rihmad libisevad. 7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Surutite ebaõige asend. ·Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine.
· Surutid on kulunud või saastunud. · Surutid ja etteandekonveier ei ole paralleelsed. 4. Tooriku eesimise ja tagumise serva lähedal on · Surutite ebatäpne asend. lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. · Lihvlindi tagakülg on tolmuga saastunud. · Surveklots on kulunud. 6. Lihvitud pinnal on kindla sammuta lainelisus. · Surverullide ebapiisav surve. · Etteandeajami rihmad libisevad. 7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Surutite ebaõige asend. ·Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine.
Euroopa veevarude kaitsmise kava, mille Euroopa Komisjon avaldab käesoleva aasta lõpuks, keskendub veevarude tõhususe parandamise võimalustele ja asjakohastele poliitikavalikutele. Veehaldus põllumajanduses saaks kindlasti kasu, kui ühine põllumajanduspoliitika keskenduks enam ressursside tõhusale kasutamisele ning ökosüsteemi teenustele. Veevarude tõhusam kasutamine põllumajanduses on vaid üks sammudest, mida peame astuma, et vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale. Ilma selle sammuta ei ole meil võimalik saavutada ressursitõhusat majandust ega rajada jätkusuutlikku tulevikku. Kasutatud materjalid: http://www.eea.europa.eu/et/articles/veekasutus- pollumajanduses
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaas...
Need soodustavad vajaliku liikumisvilumuse kujunemist ning treenituse tõusu. Eriti sarnaseid harjutusi nimetatakse matkimis- e. imiteerivateks harjutusteks, kus põhiharjutust sooritatakse osaliselt (suusatamine keppideta) või muudetud tingimustes (suusatamine saepurul või tehiskattega rajal, rullsuusatamine, keppidega imitatsioon tõusul). Kogu suusatehnika õppimisel on oluline arvestada üksikute liikumisviiside õpetamise järjestatust. Alustatkse lihtsamatest. Mõni viis tervikuna (sammuta paaristõuge) või selle osa on juurdeviivaks harjutuseks järgmiste, keerukamate liikumisviiside õppimisel. Eriti vajalik on sobivate juurdeviivate harjutuste leidmine ja kasutamine nende õpilaste juures, kes rühma keskmisest tasemest maha kipuvad jääma. 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt. Igaks tunniks on kasulik koostada tunni plaankonspekt (tunni tööplaan). Eriti vajab konspekti algaja õpetaja. Konspekti koostamine tähendab tunni
vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suusatamiseks vajalikke harjumusi. Esimese asjana tuleks selgeks saada korralik keha algasend. Pärast asendit tulevad kindlad aspektid mida tuleb jälgida: jalatõuge ühes vastasjala etteviimisega ning libisemine ühel suusal; rõhku tuleb panna ka ühel suusal libisemisele; tähtis on ka tasakaal. Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse peamiselt laugetel langustel ja väga hea libisemise korral, keppidele peab olema kindel toetuspind. Ka sellistes tingimustes, kus külglibisemine või suuskade tagasilipsamine ei lase kasutada teisi sõiduviise on see ideaalne sõidustiil. Antud sõidustiili puhul on väga olulisteks aspektideks: kehaasend ja selle muutumine tõukamisel ja libistamisel; käte ja keppide liikumine ning nende iseloom tõuke vältel ja pärast lõpetamist; samuti peaks
ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud punnal on põletusjäljed Lihvpaber on kulunud Liiga suure suve lihvtumlitle. Lihvitava tooriku ajutine peatumine 3. Kindla ammuga laienelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud. Lihvtrumlite viskavad disbalanssi 4. kindla sammuta lainetus lihvitud pinnal. Surverullide puudulik surve. Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine. 5.Kattespooni läbilihv. Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. Lihvtrumlite ebaõiglane asend. Ettenihkekiiruse kõikumine. 6. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass. Suured ebatasased lihvitavate toorikute
õpetamise maht on ka väiksemaks jäänud. Kuna meil on tasuline õppevorm, siis tahaks nagu rohkem. Kooli administratsiooniga kokkupuude meil praktiliselt puudub. Õppejõududega kontakt ja tagasiside võib natuke parem olla. Üldises plaanis tulevad õppejõud enamus juhtudel vastu ja võib öelda, et otsustamisprotsess on demokraatlik ja enamuse huve arvestav. Kokkuvõte Ülikoolis olemine on tulnud minu sotsiaalse identiteedi tunnetamisele väga palju kasuks. Ilma selle sammuta oleks mul oma tööalaseid saavutusi raskem võrrelda. Ühed asjad on töövõidud, teised aga väljaspool argielu olev vaba, sundimatu ja meeldiva õhkkonnga kool. Inimesed hoopis teistelt elualadelt, nende nägemused, teadmised, mõtted on alati huvitavad ja märkamist väärt. Essee kirjutamisel abiks olnud testid on mõned asjad selgeks teinud. Seda iseenes tunnetamise ja julguse kohapealt. Inimesed kipuvad ennast üldjuhul alahindama kuigi nende potensiaal on palju suurem
1) Lohk – läheneda lohule madalas põhiasendis; lohku laskumisel minna üle kõrgasendisse; lohu vastaskallas ületada madalas põhiasendis. Kasutatakse ettekukkumise vältimiseks. 2) Küngas/kühm – läheneda kühmule kõrges laskumisasendis; kühmule tõustes minna üle madalasse põhiasendisse; kühmult laskudes minna uuesti kõrgasendisse. Kasutatakse kui kühmu ületamine võib põhjustada õhulennu ja kukkumisohu. 2. Sõiduviisid Klassikaline sõiduviis: 1) Paaristõukeline sammuta – üks jalg pool pöida ees pool; põlvedest kerge kõverdumine; keharaskus täistaldadelt; kätehooga koos jalad päkkadele viia; kätetõuke eel kätehoog ettem käed tõusevad õlgadeni; kepid maha pannes viia keharaskust kätele; tõuke ajal käed küünarnukist fikseeritud ja välja suunatud; kepid peavad maha minema samal ajal; tõuke järel käed taga keppidega ühel joonel, lõdvestumiseks kinni hoida ainult pöidla ja nimetissõrmega; tõuke järel selg kumer ja pilk maas (lk 35)
Suusatamine on jaotatud murdmaasuusatamiseks, mäesuusatamiseks ja laskesuusatamiseks ning suusahüpeteks ja kahevõistlusteks. Suusatamine on nii harrastusspordiala kui ka võistlusspordiala ning kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikaline sõidustiil jaguneb veel omakorda: vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis ja paaristõukeline sammuta sõiduviis. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise jaoks määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna- pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul
annaabi.ee 
