kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2. Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist. GOSSENi reegel MU/P q1p1 + q2p2= c (m;i) Teisel joonisel samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik. Mv1/P1 ja MU2/P2 kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon mida kõrgemal, seda parem) Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus. MRS(asendusnorm)= v/y= x/y EELARVE MUUTUS J4 Kui samakasulikkuse joon puudutab eelarve joont kõige kasulikum. Parim kombinatsioon. HINNA MUUTUS Elastsus-E= suhe mis näitab, kui tormiliselt või passiivselt reageerib turg hinna nõudlusele. E= Q (%)/ P (%)
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus,
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus,
ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu. 11.Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus nullpunktist? Samakasulikkuse kõver väljendab indiviidi poolt pakutava ressursi ja selle eest vastu saadavate hüviste kombinatsioone, mida indiviid hindab samaväärseks. Samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist väljendab indiviidi tarbimisel saadavat kasulikkust. Mida kaugemal nullpunktist asub samakasulikkuse kõver, seda suuremat kogukasulikkuse summat see esindab. 12.Miks on samakasulikkuse kõver nõgus? Samakasulikkuse kõver on nõgus, sest mida
2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 10. Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvepiirang kujuneb erinevate hüviste hindadest ja nende tarbimise mahust. Eelarvepiirang väljendab rahasummat, mida indiviid on võimeline maksimaalselt välja käima, et hüviseid tarbida. Rahasumma ise kujuneb läbi töötatud ajaühikute hulga ja nende eest saadava tasu. 11. Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist? Mida kaugemal asub samakasulikkuse kõver 0-punktist, seda suurem on hüvede tarbimisel saadav kasulikkus. 2 12. Miks on samakasulikkuse kõver nõgus? Sellepärast, et piirkasulikkus on kahanev suurus. Mida rohkem indiviidil ühte hüvist on, seda väiksema koguse teist hüvist on ta nõus ära andma, et esimest hüvist veelgi juurde saada. 13
Piirkasulikkus on vähenev suurus. (3. loeng -2 ) Gossen'i II seadus viimastel kaupadel on kasulikkuse suhe võrdne. Eelarve piirang (3.loeng 3). Kolmnurga pindala tarbimisruum, mille sees tarbija saab otsuseid teha. Eelarve joone tõus, tõusunurk. Eelarve joone tõusunurk sõltub kaupade hindadest/hindade suhtest kuid ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve joon on SIRGE. Eelarve suurusest sõltub sellest, kui kaugel on eelarvejoon koordinaatide algpunktist. Samakasulikkuse joon või ükskõiksuskõver mida kaugemal koordinaatide algpunktist on samakasulikkuse joon, seda kasulikum on komplekt. (3.loeng 4). Piirkasulikkus mingise kauba kasulikkus. See on kasulikkuse funktsiooni muut. Piirkasulikkus on kasulikkuse muutus ehk kasulikkuse funktsiooni tuletis. (3.loeng 6). Samakasulikkuse joon q1 ja q2 tarbimise kasulikkus jääb samaks. Kui loobuda mingi arv q 1 siis tuleb selle asemel juurde võtta mitu ühikut q 2 kogukasulikkus on sama. Loobuda
Tõene Väär Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab. Küsimus 15 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija Valmis kogukasulikkus väheneb. Hinne 0,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. Küsimus 16 Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon Valmis koordinaatide alguspunktist. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär
Küsimus 14 Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab. Küsimus 15 Küsimuse tekst Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. Küsimus 16 Küsimuse tekst Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Küsimuse tekst
lõpmata palju erinevaid nivoojooni. Isokvant, isokost ja ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Isokost annab meile kõik mahtude paarid (x, y), mille korral kulu on ühesugune. Kui lugeda Q konstantseks C (nivoojoone mõiste), siis saame võrrandi, mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatake isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Ükskõiksuskõver samakasulikkuse kõver, nivoojoon, mis esitab kõik- võimalikud X ja Y suuruste paarid, kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. 30. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK = -1,5. Selgitada, mida see tähendab. Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suur kogus tootmistegurit Y on asendatav tootmisteguri X ühe ühikuga antud koguste juures (punktis
Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K, L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on = - .5,1 LK. Selgitada, mida see tähendab. Kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär esitub kujul: LK= - QK : QL Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suure koguse kauba Y tarbmimisest võib loobuda, kui täiendavalt tarbija üks ühik kaupa x. Kui tarbida üks ühik kapitali siis tuleb loobuda 1,5ühikust tööjõust. 6
Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K, L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK=-1,5. Selgitada, mida see tähendab. Kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär esitub kujul: LK= - Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suure koguse kauba Y tarbmimisest võib loobuda, kui täiendavalt tarbija üks ühik kaupa x. Kui tarbida üks ühik kapitali siis tuleb loobuda 1,5ühikust tööjõust. 6
Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, sed kogurahulolu see väljendab. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõ Küsimus 15 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija ko Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust and tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus Küsimus 16 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejo alguspunktist. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordin Küsimus 17 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
kahanevas tempos. Iga täiendavast ühikust saadav kasulikkus on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub neg. 16. Selgitage piirkasulikkuse ja rahaühiku piirkasulikkuse mõisteid ning nende erinevusi. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Rahaühiku piirkasulikkus näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada üks kroon. 17. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Mida kaugemal on samakasulikkuse kõver,seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. 18. Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus? Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks. 19. Kuidas leitakse optimaalne tarbimiskomplekt
· Robinson Crusoe majandussüsteem efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega · rändejuht (ka: elukohavahetus) alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri · rändesaldo (ka: rändeiive) sisse ja väljarändejuhtude arvu vahe · ränne (ka: migratsioon) liikumine ühest haldusüksusest teise S · samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega · samasuskõverate teooria eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel · say seadus põhimõte mille kohaselt pakkumine loob iseendale nõudluse. · segafond investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest
tulu arvel Robinson Crusoe majandussüsteem - efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega rändejuht (ka: elukohavahetus) - alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri rändesaldo (ka: rändeiive) - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe ränne (ka: migratsioon) - liikumine ühest haldusüksusest teise S samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel say seadus - põhimõte mille kohaselt pakkumine loob iseendale nõudluse. segafond - investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega
kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel sotsiaalsed vajadused tulenevad inimeste kooselust tarbija tasakaal seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega tarbija valiku põhimõte tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat
annaabi.ee 
