ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Salvamine Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget. Nähtavasti leidub
vähetundlikud. Väikestele imetajatele on skorpioni salvamine enamjaolt surmav, kuid tuleb arvestada, et eri skorpioniliigid on erineva mürgisusega. ON NAD INIMESELE OHTLIKUD? Täiesti alusetu on arvata, et skorpion otsib üles magava inimese, et teda salvata. Palaval ööl jahil käies võivad skorpionid sattuda elamusse ja ronida seal ka voodisse. Kui siis magav inimene näiteks külge keerab ja sel moel skorpionile häda teeb, skorpion salvab enesekaitseks. Seda juhtub siiski väga harva. Sagedamini juhtub, et koit tabab skorpioni majas ja ta peab otsima päevaks pimeda varjulise koha. Selleks sobivad hästi jalanõud. Kui siis inimene jala hommikul saapasse pistab, saab skorpion haiget ja jälle enesekaitseks salvab. Saapad tuleb enne jalgapanekut tühjaks raputada. MÜRGI TOIME Torke tagajärjel tekivad valu ja paistetus, seejärel saabuvad unisus ja külmavärinad, vahel tõuseb kehatemperatuur
putukad ja nende vastsed. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab ta sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja viibutab seda küljelt küljele. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Paljunemine Skorpionite kurameerimine saab alguse pulmatantsust, Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgi üles alla."Tantsu" juhib isane.
nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel. 5 TOITUMINE Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised. Põhiliselt söövad rästikud hiiri, rohukonni, rabakonni, maapinnal pesitsevate lindude äsja koorunud järglasi, sisalikke ja vaskusse. Nooremad rästikud toituvad ka putukatest. Jahti peavad nad öösel ja saagi tabamiseks kasutavad nad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik ei näri toitu tükkideks, vaid neelab selle tervelt alla. On olnud ka juhttumeid, kus täiskasvanud rästik sööb võrgemad järglased ära. 6 SIGIMINE JA ARENG Rästikud paarituvad 2-3 nädalat umbes kuu aega pärast talveunest ärkamist- mai keskpaigast juuni alguseni. Rästiklased ei sünnita, vaid munevad munad. Emasloomad
lõppu. Kui palju sureb süütuid ja noori inimesi sõja läbi. Kuidas see kõik mõjub rusuvalt ja laastavalt inimhingele. See luuletus iseloomustab neid tundeid kõige paremini. Kas tunnete. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastest? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. Kas kuulete, kuidas kohiseb laas, Nagu tormaksid vetevood randa. All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuulen sammusid koiduhooste. Üle vaenlase peade kokku lööb Rahva põleva viha rooste. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastet? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. 2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid sõjaajast ja selle koledusest. Lugedes kangastusid ka pildid silme ees, lugudest mida
enesetapust,sest hauatagune elu võib olla hullem kui elu Maa peal. Kuna Hamlet loobus oma surmast,siis hakkas ta hauduma kättemaksu kuninga vastu,et viimasele kätte maksta tema isa tapmise eest.Selleks,et tõestada kuninga süüd mõrvas,korraldab ta näitemängu,millest ta järeldab,et kuningas tunnistab ise oma süüd ja saab teenitud karistuse:"Mu ajud tööle!Hm!Ma olen kuulnud,et süüdlasi,kes näitemängu näevad,nii hingepõhja salvab lavakunst,et kohe süüd nad üles tunnistavad;"lk 53.See ohtlik plaan läks Hamletil korda ja ta sai piisavalt tõestust,et mõrvar on just kuningas Claudius.Aga kuna tal polnud piisavalt tahtejõudu,et omakorda saata korda mõrv,jäi ta ootama õiget hetke. See hetk saabus õigepea ja kuningas sai oma karistuse,kui Laertes ja Hamlet võitlesid ja kuningas oli mürgitanud Hamleti nürimata rapiiri otsa,millega ta lõpuks ise torgata sai
kombinatsiooniga ühe bioloogiliselt õige lause ja kirjuta see punktiirile (4p) A rästik I luustikus on jäsemete alged 1.kilpkonnad B niiluse krokodill II loivataolised jäsemed 2.maod C vaskuss III tugevad sarvkilbised 3.krokodillid D veekilpkonn IV 2 mürgihammast 4.sisalikud A: IV , 2 B: III , 3 C: I , 4 D: II , 1 A : Rästik on madu kellel on 2 mürgihammast millega ta salvab vaenlast. B : Niiluse krokodillil on tugevad sarvkilbised , seega on tal erakordne nahk. C : Vaskussil on luustikus jäsemete alged , ta kuulub sisalike alla . D : Veekilpkonnal on loivataolised jäsemed millega ta saab hästi vees liikuda .
haigust tekitav st. ohtlik. Rästikud püüavad reeglina inimeste lähedust vältida, põgeneda või peitu pugeda (varjuda) kui talle läheneme. Tihtipeale on nii, et võime viibida lausa rästiku kõrval ise seda märkamata, sest kui talle ohtu ei valmista ja liiga ei tee, siis soovib selle liigi esindaja jääda lihtsalt märkamatuks. Ohu korral hoiatab ta tugeva sisinaga, sooritab hoiatavaid hüppeid ja salvab mürgiselt. Kuid esimesel võimalusel püüab alati siiski rästik põgeneda, seepärast on soovitav teda kohates mitte teha äkilisi liigutusi, vaid taganeda tasakesi ühe, kahe sammu võrra. See on piisav, et rästik saaks peituda. See on juba vana tarkus, et rästik ennem roomaks tulle, kui inimese juurde, sest nad kardavad inimesi nii väga, kuid enese elu eest võitlevad nad siiski suurest hirmust hoolimata Mõni inimene püüab
Solori tappa. Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radza andis Solorile oma tütre naiseks , tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk , ning seega otsustavad Gamzatti ja radza nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat sunnitakse peol tantsides külalisi lõbustama. Talle kingitakse lilled, mis väidetakse olevat Solorilt. Neisse on aga peidetud mürkmadu, kes noorikut salvab. Ülembrahmaan pakub Nikiale vastumürki, kuid nähes, et tal ei ole võimalik saatust muuta, otsustab neiu surra. II vaatus on tegevustikult tunduvalt sündmustevaesem. Nimelt suitsetab Solor meeleheite leevendamiseks oopiumit ning satub Varjuderiiki, kus ta kohtub Nikia vaimuga. Nad meenutavad ühiseid aegu ning armutõotusi ning nad liidetakse kustumatu armastuse jõuga ühte. Maa peal tulevad Solorit otsima radza ja Gamzatti, kes leiavad ta eest surnuna. Esitatud tantsunumbritest
Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radža andis Solorile oma tütre naiseks, tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk, ning seega otsustavad Gamzatti ja radža nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat sunnitakse peol tantsides külalisi lõbustama. Talle kingitakse lilled, mis väidetakse olevat Solorilt. Neisse on aga peidetud mürkmadu, kes noorikut salvab. Ülembrahmaan pakub Nikiale vastumürki, kuid nähes, et tal ei ole võimalik saatust muuta, otsustab neiu surra. II vaatus on tegevustikult tunduvalt sündmustevaesem. Nimelt suitsetab Solor meeleheite leevendamiseks oopiumi ning satub Varjuderiiki, kus ta kohtub Nikia vaimuga. Nad meenutavad ühiseid aegu ning armutõotusi ning nad liidetakse kustumatu armastuse jõuga ühte. Maa peal tulevad Solorit otsima radža ja Gamzatti, kes leiavad ta eest surnuna.
sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Lestad. Lestalised on ämblikulaadsete klassi kuuluv alamklass lülijalgseid. Sellesse rühma kuuluvad teiste seas näiteks puugid. Lestaliste uurimisega tegelev teadusharu on akaroloogia. Mikroskoopilised e. üliväikesed Leidub vees, mullas, elutubades, st kõikjal.
järgi, et tal puuduvad heledad laigud silmade juures. Rästikul on suhteliselt kolmnurkne pea, mis eristub kergesti nende kehast. Söök Rästikud söövad põhiliselt hiiri, rabakonni ja rohukonni, veel söövad nad lindude äsjakoorunud poegi, vaskusse, sisalikke ja lindude mune. Kui nälg käes, võib rästik süüa ära ka mõne oma väiksema liigikaaslase. Nad peavad jahti öösel ja saaklooma tapmiseks kasutavad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik neelab oma saagi tervelt alla. Väikesed rästikud söövad tigusid, putukaid ja teisi väiksemaid selgrootuid, keda aga kätte saavad. Elupaik Rästikud elavad tavaliselt raiesmikel, soodes, rohustes metsades, metsaservades, järvede ja jõgede kallastel ning mõnikord ka niitudel ja männimetsades. Eestis on rästikuid peaaegu kõikjal
- Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere puruks → sureb Mikroevolutsioon, selle protsessid ja evolutsiooni tegurid Mikroevolutsiooni põhiprotsessiks on kohastumine, teiseks liigiteke Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud Geenivool, geenitriiv (lk. 36)
- Antiloobid: väga kiired → jooksmine võtab palju energiat → söövad selle taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere sureb puruks → Evolutsiooni geneetilised alused: - Populatsiooni genofond - kõikide geenide ja alleelide kogum populatsioonis: määrab ära tunnuste varieerumise selles populatsioonis - Populatsiooni geneetiline sagedus - Ia - populatsiooni isendid on omavahel rohkem sarnased
Esimese nelja auastme nimetused, mis põhinesid enesevaatlusel ja vaimsel kasvul, vihjasid edasiliikumise võimalikkusele läbi järkude. Mitraismi tauroktoonia Londoni Briti Muuseumis: Igas Mitra templis seisab aukohal Mitra püha pulli tapmise kuju. Illustratsioonil kannab Mitra Früügia mütsi ja pükse, mõrvab pulli kaela juurest ning vaatab samal ajal eemale. Madu sümboliseerib maad ja koer näib joovat pulli avanenud haavast ning skorpion sügise märk salvab pulli munandeid. Vahel on kujutatud ka ronka või varest ning vahel ka pokaali ja väikest lõvi. Cautes ja Cautopates, astronoomilised valguse ja pimeduse kaksikud, kannavad tõrvikuid. Cautese tõrvik on suunaga üles ning Cautopatese oma pööratud alla. Mitra kohal, öises tähistaevas, on ka Päike ja Kuu esindatud. Mitraismi ajalugu ja areng: Antiigis viitab tekst ,,Mitraismile" ja ,,Pärsia müsteeriumidele".
Seega vajavad nad vähem toitu, mis on kõrbe oludes kasulik omadus. Väiksem energiakulu tähendab ka seda, et roomajad ei hinga nii kiires rütmis, kui linnud ja imetajad, mis aitab neil kukku hoida niiskust. Niiskust hoiab väga hästi ka nende soomuseline nahk. Kobra Kobra peab jahti öösel. Ta ajab oma kaela puhevile, enne kui hakkab enesekaitseks mürki sülitama. Rünnates oma saaki, väikesi roomajaid ja imetajaid, salvab kobra neid mürgihammastega. Nagu paljud teised kõrbes elutsevad maod väldib ta päevavalgust ja peab jahti öösel. Et kobral oleks toitu lihtsam neelata, avaneb tal suhu hingetoru. Kobra näeb ainult liikumist, mitte kujusid. Lõgismadu Ka lõgismadu oskab vett kokku hoida. Erinevalt teistest madudest tema mitte ei sisista, vaid väristab kiiresti oma saba otsas olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. See ei põhjusta nii suurt niiskusekadu, kui sisistamine.
Toinette toonitab üsna tasa, et naisel on selleks omad põhjused. Argan ise ei ole seda kavaleri veel näinud, ent tütar ise pidi oleme temaga tuttav juba kuus päeva. Isa uurib poisi omaduste kohta. Senikaua on kõik ilus. Mees uurib, et kas see ei ole ss see mees, kes oskab nii kreeka kui ka ladina keelt ning võetakse kolme päeva pärast arstiseisusesse. Tuleb välja, et Angelique kõneles Cleantest ning isa Thomas Diafoirusest. Toinette salvab kohe, et huvitav küll, et isa tahab anda oma tütart arstile. Kõige pealt mees ärritub ning ss tunnistab, et ta tahab endale arstist liitlasi, kes toetaks teda, kuna ta on põdur ja haige. Toinette palub tal panna käsi südamele ning vastata, et kas ta ikka on haige. Mees ainult ärritub veel rohkem. Nende vahel areneb tuline vaidlus, kus enamasti Toinette paneb Arganile sõnu suhu (nagu Scapin). Lõpuks Argan ärritub niivõrd, et hakkab Toinette toas taga ajama
Tagasi koju jõudes on toimunud suur tragöödia. Ülgas on tapnud Magdaleena ja tema lapse. Leemeti kannatus katkeb ja ta läheb üdini raevunult koos Intsuga Ülgast otsima, eesmärgiga teda tappa. Leemet tapab Ülgase ja Ints kutsub teda enda koopasse ööd 8 veetma. Koopa juures avastavad nad külaelanikud, kes on Intsu koopa maha põletanud. Kogu tema pere ja ka Leemeti ema on koopas hinge heitnud. Ints salvab mõnda külaelanikku ja ka Leemet tapab neid, kuni ta oimetuks lüüakse. Ärgates avastab ta, et Ints on surnud, kusjuures Pärtli käeläbi, kes kunagi oli Intsuga sõber olnud. Leemet on pettunud ning mainib Pärtlile ja Johannesele, et peale lihtsate külaelanike on tapetud ka Magdaleena ja tema poeg. Arvates, et Leemet on libahunt, plaanisid külaelanikud ta tuleriidal põletada. Õigel
ninasõõrmed. Nii, liiva alla maetuna, jääb ta ootama saaki, kes nahka pista. Selleks osutub tavaliselt mõni sisalik. Oma peidupaigast väljub roomaja alles öösel, liikudes edasi kaldvaksamisega (külg ees). Tema käitumine ja välimus on sarnane Põhja-Ameerika kõrbetes elava sarvik-lõgismao omaga. Kobra Kobra peab jahti öösel. Ta ajab oma kaela puhevile, enne kui hakkab enesekaitseks mürki sülitama. Rünnates oma saaki, väikesi roomajaid ja imetajaid, salvab kobra neid mürgihammastega. Nagu paljud teised kõrbes elutsevad maod väldib ta päevavalgust ja peab jahti öösel. Et kobral oleks toitu lihtsam neelata, avaneb tal suhu hingetoru. Kobra näeb ainult liikumist, mitte kujusid. Lõgismadu Ka lõgismadu oskab vett kokku hoida. Erinevalt teistest madudest tema mitte ei sisista, vaid väristab kiiresti oma saba otsas olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. See ei põhjusta nii suurt niiskusekadu, kui sisistamine
Nii, liiva alla maetuna, jääb ta ootama saaki, kes nahka pista. Selleks osutub tavaliselt mõni sisalik. Oma peidupaigast väljub roomaja alles öösel, liikudes edasi kaldvaksamisega (külg ees). Tema käitumine ja välimus on sarnane Põhja-Ameerika kõrbetes elava sarvik-lõgismao omaga. Kobra Kobra peab jahti öösel. Ta ajab oma kaela puhevile, enne kui hakkab enesekaitseks mürki sülitama. Rünnates oma saaki, väikesi roomajaid ja imetajaid, salvab kobra neid mürgihammastega. Nagu paljud teised kõrbes elutsevad maod väldib ta päevavalgust ja peab jahti öösel. Et kobral oleks toitu lihtsam neelata, avaneb tal suhu hingetoru. Kobra näeb ainult liikumist, mitte kujusid. Lõgismadu Ka lõgismadu oskab vett kokku hoida. Erinevalt teistest madudest tema mitte ei sisista, vaid väristab kiiresti oma saba otsas olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. See ei põhjusta nii suurt niiskusekadu, kui sisistamine.
RUTTU LAPSED, HÄSTI RUTTU RUTTU KÄED, RUTTU JALAD RUTTU SÜDA, RUTTU, RUTTU RUTTU KOJU, RUTTU POODI HÄSTI RUTTU SURIVOODI PIHTIMUS END TUNNE NÕMEDANA MEES, KES LÖMITAD SA ARMU EES JA EI HOIDA SUUDA KIRGE VAOS SIIS SELLE LABURÜNTI KAOD KAOD JA EKSLED, APPI HÜÜAD ARMASTUSE NIMEL PÜÜAD, SEINA VASTU PÕRKAD SEINAST ENNAST SISIMAS SA LEINAD. MILLEKS? KÜSIN SINULT, VENNAS MIKS SA ALANDAD NII ENNAST? KIRG, MIS SINU SÜDANT HALVAB LÕPUKS SURMAVALT SIND SALVAB. MÕISTAD, KUHU VIIB SU RETK? PRAEGU VEEL ON ÕIGE HETK HILJA SIIS, KUI PÕHJA VAOD JÄTA KIRG, MIS NIIGI KAOB. EI KEEGI TEINE OTSUST TEE SA OLEMA PEAD ISE SEE… KERJUSED ANNA MULLE VEIDI RAHA - ANNAN VEIDI, KUI SA TAHAD ANNA MULLE VEIDI LEIBA - VEIDI LEIBA VÕIN MA LEIDA ANNA MULLE ULUALUST - SAAD, KUI MULT SEDA PALUD 12 13 ANNA MULLE ANDEKS, KULLAKE - ANNAKSIN, KUI MUL OLEKS SEE HAMBAD
Dagmar Rannak *Tee ainult tähtsusetuid asju, siis pole vahet, kui hakkama ei saa. *Rikkus rikkus rikkad. Veiko Vassar *Vihkamine vôib olla sama sügav ja andestav kui armastus. *Tôeline armastus pôleb kôrgete leekidega. Anu Mägi *See, kes tänasega rahul pole, ôppigu looma homset. *Raha rikub inimest, aga rikutud inimene rikub maailma. *Inimene oskab kôige paremini peita oma tôelist palet. Edit Karelson *Inimene on kui Matroska, kellel on varuks mitu erinevat kesta. *Inimene salvab nagu uss, kui talle peale astud. 10 c klassi aforismid Vivian Raia *Môni inimene on väliselt nagu loojuv päike, kuid seesmiselt SAATAN. *Teise suur heategu ununeb kiiresti, kuid tillike viga närib kaua su hinge. Külliki Metsvahi *Inimesed oleksid ônnelikumad, kui nad ei kaotaks nii palju aega ônne jahile. *Elu on raudtee, kus pileteid tagasisôiduks ei müüda. *Sôpruses on palju enam armastust kui armastuses sôprust. Marge *Riie ei riku meest, küll aga arvamus temast.
), teises redaktsioonis aga sagedamini tatsvaar, kuid ka nt. taatsvaat, tatsva, tutsvaar, satsvaar, sõtsvaader, satva, atsva vm. Mõistatus võib olla kolmest või enamast osast koosnev rida, mille osade subjektid on eritüüpsed, nt. kaks pärisnime teesklevat libasõna ja tõeline pärisnimi: Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal (pähkel, maasik, heinputk), või siis kaks subjektitut adjektiivi ja üks pärisnime teesklev reduplikatiivne libasõna: Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla keldriauku (puulusikaga söömine) vm. Mõistatusliku absurdi loomiseks võidakse kasutada segatehnikat, kus kombineeruvad kujundsõnade mõisteline kokkusobimatus, reduplikatiivsed jt. libasõnad ning ehk muudki vahendid. Toome mõned näited rõivaste ning tekstiilide, nende valmistamise ja tegemisriistade alalt: Ärgu-tõrgu tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille (linalõugutamine); Eku-reku reisiline, siiri-
oma vikerkaar. (J.Barrie) * Me mõtleme harva selle üle , mis meil on , kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast , mida meil pole . * Kõik kurdavad oma mälu üle , kuid mitte keegi ei kurda mõistuse üle . * Ma ei mõista ainult kahte asja : ennast ja teisi . * Lisaks sellele , et sa pead otsa vaatama inimestele , kellega sa räägid , pead sa suutma neile ka sisse vaadata . * Ebaõiglust on suhteliselt kerge taluda , õiglus on see , mis salvab ! * Vanasti oli mul palju muresid ja mul polnud kunagi igav . Mured on hea meelelahutus . * Ära ole liiga magus , sest siis söövad teised sind ära ! Ära ole ka liiga kibe , siis nad sülitavad su peale ! * Mida sa hoiad enda tarvis , selle kaotad , mille aga ära annad , selle hoiad endale . * Kui kerge on olla päeval tundetu , öösel on see aga hoopis teine asi . * Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses , mitte enne .
annaabi.ee 
