Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988
sobitamine Nõukogude ühiskonda. 4. LIIDULEPING leping, mis pidi hoidma NSVLi koos RIIKLIKU ERAKORRALISE SEISUKORRA KOMITEE RESK, ühendus, mis juhib riiki juhul, kui valitseja seda teha ei saa. GORBATSOVI KODUAREST RESKi võimuletulek, Gorbatsovi aresti panek, et mitte allkirjastada liidulepingut, mis pidi koos hoidma NSVLi. AUGUSTIPUTS riigipöördekatse SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991. aastal Minskis sõlmitud Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline salaleping Boriss Jeltsini eestvedamisel, mille tagajärjel lagunes NSVL. 5. IdaEuroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused : Välispoliitilised põhjused : 1. Nõukogude Liidu mõjuvõimu taandumine IdaEuroopas. 2. Moskva kontrolli vähenemine (VLO lagunemine) 3. Gorbatsovi keeld sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3
suhtes neutraalseks.1893.Venemaa - Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.1904.Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused.1907.Inglismaa -Venemaa leping.Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 1905. a. - Björkö salaleping. KRIISID: Esimene Marako kriis (1905 - 1906. a.)Saksamaa sõjalaevastik oli väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. Teine Maroko kriis (1911. a.) Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. Balkani sõjad- 19. sajandi lõpul - 20.sajandi alguses
Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa . Algasid ettealmistused kolmepoolseks kallaletungiks Rootsile. Rootsi aga polnud sõjaks valmis ,kuna riiki oli tabanud just näljahäda.Rootsi oli näruses seisus,noore ja kogenematu kuninga Karl XII tõttu.Ressursid puudusid ,et säilitada oma staatust suurriigina.Rootsil puudusid kindlad liitlased,välja arvatud Põhja-Saksamaal paar ripats riiki
· Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). · 1905.a.-Björkö salaleping: Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise-Vene suhete madalseisu 1904.a.(Vene-Jaapani sõtta siirduvad Vene sõjalaevad kimbutasid briti kalalaevu). 1905.a. Björkö saarel Soome lahel toimunud kohtumisel kirjutas Venemaa keiser Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene peaminister suutis
(arutle) *Minna sõja algul Soome poolele (soomepoisid) *minna metsavennaks ja sõdida punaarmee vastu * punaarmee (mis oli pm sunniviisiliselt) Oleks võinud küll. Kui mobilisatsioon oleks toimunud õigel ajal, oleks rahvas iga hinna eest kodumaad kaitsnud. Kuid kahjuks otsustas valitsus rahvast eirata ning kuulati Saksamaa nõuannet, sõlmida N-Liiduga baasideleping (Sest Eestil oli salaleping Saksamaaga) 6. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes? *Riigivolikogust sai Ülemnõukogu(tegelik võim läks N-Liidu Kommunistliku Partei kätte) * EV juhtivad tegelased arreteeriti, osad tapeti kohapeal, osad saadeti Venemaale * Majanduses viidi läbi natsionaliseerimine
teenuste tasuta jagamine, kommuunid, kolhoosid. Kes ja millisel põhjusel olid Nõukogude võimu vastu? Mittevenelased võimalus iseseisvumiseks, venelased, kes vihkasid kommuniste, tsaariarmee ohvitserid, varades ilmajäänud, demokraatiat sooviv intelligents, lääneriigid, sõjakommunismi all kannatajad, punase terrori all kannatjad Suurbritannia-(Jaapan)-Prantsusmaa-Venemaa (salaleping Itaaliaga) (Antant)-><- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (Kolmikliit) rol Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad , Poola ja Ukraina . Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat . Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine 'i ja vallutada Saarimaa .
· Päts: "Mitte keegi ei tule Eestit aitama NL rünnaku korral." (1925) · J. Laidoner: "Kui me Venega kokkulepet ei saavuta, siis on sõda. [...] võime vastu panna teatava aja, on raske öelda, kui kaua see kestab." (1939) · A. Jürima: "Võidelda või surra täielikult - võiduvõimalusi ei ole." (1939) · H. Laretei: "Vastuhakkamine oleks nõudnud küll ohvreid, kuid see oleks jätnud terveks rahva hinge." (1992) 7. Nõukogude Eesti aeg 1. Baaside aeg · 23. august 1939 - MRP - Salaleping · September 1939 - Poola vallutamine; nn Orzeli juhtum · 28. september 1939 - vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eestiga (25 000) · 18. oktoober 1939 - nõukogude vägede saabumine · oktoober 1939 - algas baltisakslaste lahkumine Umsiedlung (13 000) 2. Esimene nõukogude aasta · 17. juuni 1940 - lisavägede sissetoomine (90 000) - Stalini esindaja Andrei Zdanov · 21. juuni 1940 - kommunistide meeleavaldused, Juunipööre
soovinud sekkuda Põhja- ja Ida-Euroopa probleemidesse. · Liivimaa aadliopositsionäär Patkul sõlmis kogu rüütelkonna nimel Saksi kuurvürsti ja Poolakuninga August II Tugevaga lepingu, milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa pärilikuhertsogina, vastutasuks nõuti aadli privileegide kinnitamist ja laiendamist. · Karl XI ajal kaotati sisuliselt pärisorjus. · 1699. aastal sõlmiti Rootsi-vastane salaleping Venemaa (tsaar Peeter I), Saksi ja Taani(Frederik IV) vahel. Venemaa pidi saama Ingerimaa, Poola aga Eesti- ja Liivimaa. · Rootsi polnud sõjaks valmis, sest riigikassa oli tühi; äsja oli maad tabanud suur näljahäda; uus kuningas Karl XII oli noor ja kogenematu; puudusid kindlad liitlased. Tähtsamad sündmused: · Saksi vägede üllatusrünnak Riiale (12. veebruar 1700) linna vallutamine ei
Oma õpingutes oli tütarlaps väga edukas, samuti oskas ta hästi käituda ja olla ise samas õnnelik ning rõõmsameelne. Ka oli ta kehaliselt veetlev tal oli suurepäraselt valge ja puhas nahk, lopsakad tuhkblondid juuksed, pikad ja ahtad lumivalged käed, pikk ja painduv keha ning veatu nägu. 24. aprillil 1558. aastal, abiellus Maria Stuart kahvatu, kidura ja haige Prantsuse troonipärija Francois II-ga. Sõlmiti avalik ja aadlike poolt heaks kiidetud abieluleping ning salaleping, millele usaldav Maria Stuart, kirjutates sellele alla, tegi esimese valeliku teo. Aset leidsid suured pidustused, kogu Pariis säras. 1558. aastal suri ka Inglise kuninganna Mary, amele tuli tema poolõde Elisabeth, kellel tegelikult polnud täielikku valitsemisõigust. Maria Stuartil, olles Henry VIII lapselaps, oli aga trooniõigus. Selle koha peal oli mitu võimalust: oleks võinud trooni kohe Maria Stuarti kätte
· 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). Peep Reimer 4 · 1905.a.-Björkö salaleping: · Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise- Vene suhete madalseisu 1904.a.(Vene-Jaapani sõtta siirduvad Vene sõjalaevad kimbutasid briti kalalaevu). · 1905.a. Björkö saarel Soome lahel toimunud kohtumisel kirjutas Venemaa keiser Nikolai II küll Saksa keisri Wilhelm II poolt pakutud liiduleppele alla; ent Vene
10. Repressioonid Eestis 11. Natsionaliseerimine 12. Maareform. 13. Rahareform. 14. Esimene massiküüditamine. 1. Kõik teatmeteosed kinnitavad, et Teine maailmasõda algas 1. Septembril 1939. Aastal. Kuid sama hästi võiks öelda, et uue sõja algus peitus juba Esimeses maailmasõjas. 2. 23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma
tahtnud lubada NSVL-il vägesid oma aladele. NSVL nõudis balti riigi vabakätt ja Poola baase. 3. Miks õnnestus MRP sõlmimine? NSVL sai oma huvid kaitstud ja mõlemad said kindluse, et üksteisega ei sõdita. 4. Seleta mõisted? Rapallo leping – 1922 Jaapani, Itaalia ja Saksamaa (vaimari vabariigi) abistamise leping. Komiterni–vastane pakt – Kommunismi vastane liit Jaapani, Itaalia ja Saksamaa oli suunatud NSVL-i vastu . Molotov–Ribbentropi pakt – Salaleping, euroopa jagamine, mittekallaletungileping. 1939. aastal hakkasid kahe suurriigi suhted soojenema. MRP salajane lisaprotokoll – MRP salajaseks lisaprotokolliks oli see, et NSVL mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Lisati MRP lepingule, selles jagati Euroopa ära. 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939-1942) Õpik 1
3) Itaalia ühines liiduga 1882. Austria-Ungari altkäemaksude abil kasvatab oma mõjusfääri Balkanil: Tulemuseks on see, et see on Vene keisrile viimaseks piisaks. Uus Venemaa keiser on Aleksander III. Suur-Bulgaaria kaotuse järel Venemaa keiser loobub liidust 1887. Bismarcki II liidusüsteem 1887-1890 1) Kolme keisri liit pikendatakse 1887 ilma Venemaata Saksamaa, Austria- Ungari ja Itaalia. 2) Saksamaa ja Venemaa sõlmivad edasikindlustamislepingu 1887 (salaleping). Kui nüüd võimule tuleb Vilhelm II, siis ta leiab et tuleb valida kas Austria-Ungari või Venemaa, mitte mõlemaga seljatagant koostööd teha. Bismarcki hea tulemuse likvideerib Bismarcki uus vastane: Keiser Vilhelm II (1888-1918). Teised Bismarcki vastased olid: Saksa katoliiklased, liberaalid ja sotsialistid. Uue keisri arvates Bismarcki pragmaatiline poliitika on ,,moraalitu". Ta arvas et Venemaa ja Prantsusmaa omavahel liitu ei sõlmi, kuna on ideoloogiliselt erinevad riigid.
- Aktiivsemad kuningamõrvarid hukati - Taastati monarhia, parlamendi ja anglikaani kiriku positsioon. - Vanad probleemid jäid lahendamata: 1. Usulised vastuolud 2. Kuninga ja parlamendi vahelised võimupiirid jäid täpsustamata - Charles II oli absolutismi ja kat. kiriku pooldaja, kes tahtis valitseda ilma parlamendita. Väispoliitika: - II Inglismaa ja Hollandi meresõda (1665-67). Inglismaa saab endale uus Uus-Amsterdami (New York). Sõja tulemus ei rahulda CII, kes sõlmib 1670 Doveri Salaleping Prantsusmaa kuninga Louis XiV-ga: 1. CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672) 2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ei pea paluma parlamendilt. - Leping tuli avalikuks - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne - 1673 Test ACT-Seadus:
Keisri õukonnas võimutseb "imetegija ja jumalamehena" Siberi talupoeg Rasputin. Venemaa mängis ka rolli I MS alustamisel (kardab uut ebaedu oma Balkani poliitikas ja seisab alternatiivi ees: kas sõda või revolutsioon. 28.07 Austra-Ungari kuulutab sõja Serbiale. 19.07 osaline mobilisatsioon Venemaal, 30.07 üldmobilisatsioon, millega sai Saksamaalt nõude mobilisatsioon katkestada. 2-5.11.1914 kuulutab koos UK ja Prantsusmaaga Türgile sõja. 1917 Prantsuse-Vene salaleping: Venemaa võib takistamatult määrata kindlaks oma läänepiiri (P-maa kartis Vene-Saksa separaatrahu. Sõda idarindel 1914-17'. Pärast Gumbinneni lahingut 1914' ning Ida- Preisimaalt taandumist saavad venelased lüüa kindralooberst von Hindenburgilt. 26-30.08.1914 Tannenbergi lahing – Vene armee piiratakse sisse. 6-16.09.1914 lahing Masuuria järvede ääres – venelased taanduvad Ida-Preisimaalt. Üldiselt sõdis Ida-Euroopas, natukene Türgis ja Balkanil.
ei taha lisaks maid. Lubas samuti, et Taani saadikud võtavad Moskvas üles Liivimaa küsimuse, et sõlmida relvarahu. Relvarahu 1559 1.mai-1.november. Uueks Taani kuningaks saab Frederik II. 1559 veebruaris pandi ordumeistriks Fürstenbergi kõrvale Kettler. Fürstenberg Taani meelne, Kettler Poola. Taani kuningas võtab Saare-Lääne piiskopkonna ja Kuramaa enda kaitse alla, saab tasuks endale piiskopi nimetamise õiguse iga kord kui koht vabaneb. Salaleping, mis sõlmiti, sätestas, et senine piiskop astub tagasi ja kuningas saab nimetada uueks piiskopiks oma venna, hertsog Magnuse. Kevadel saabub Magnus Kuresaarde 400 palgasõduri ja muude meestega, majapidamisega jne. Ostab Tallinna piiskopkonna. Kettlerist saab Kuramaa ja Zemgallia hertsog. Liivimaa jagatud erinevate valitsejate vahel. Riial eristaatus, kuni ollakse valmis allutama Poolale, 1581. 1563.aastal peapiiskop sureb-pärast seda ei hakatud vaimulikku järglast Poola võimu
annaabi.ee 
