Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sakti" - 21 õppematerjali

Hinduistlik filosoofia
5
odt

Hinduistlik filosoofia

Tal on kaks poega: elevandipeaga jumal Ganesa ning Skanda ehk Murugan. Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust- elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust- suhteid, millel põhineb kogu elu. Kosmilise tantsijana on Siva loomingu ja hävingu jumal, kes oma tantsuga hoiab ülal universumi lõputut rütmi. Jumalannade kummardamine on hinduismi kõige eripärasemaid vorme, mis ulatub tagasi esiajaloolisse aega. Sakti (jõud, võim, vägi) on termin, mida kasutades viidatakse ükskõik millise jumala väele. See on ka liikumapanev energia, mida kehastavad jumalannad. Teine tõlgendus on, et Sakti on Jumalik Ema. Jumalannat kummardatakse ühtaegu kui Ülimat Olendit ning kui Siva abikaasat. Hinduismis on suur hulk jumalannasid. Kõiki jumalannasid võib käsitada kui iseseisvaid jumalusi või kui jumalanna erinevaid avaldumisvorme. Üks avaldumisvorm on Durga

Filosoofia → Filosoofia
9 allalaadimist
Usundid - kristlus-budism-hinduism-islam-džainism-judaism
5
docx

Usundid - kristlus, budism, hinduism, islam, džainism, judaism

* Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara ­ kannatuse ahel. Moksa ­ kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid ­ puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu ­ mahabharata. * Isanda laul ­ Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt) * Brahman ­ igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti ­ vägi/jõud, naiselik energia. * Looja ­ Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon ­ visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja ­ Hanuman * Visnu 8. kehastus ­ Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva ­ hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon ­ Saiva. (Jumalad Siva, Ganesa ­ hea õnne jumal, Devi ­ emajumal, Sakti ­ vägi, Kali ­ hävitusjumalanna) * Kohus, seadumus - Dharma * Tegu - karma

Teoloogia → Usundiõpetus
26 allalaadimist
USUNDILUGU HINDUISM JA BUDISM
21
doc

USUNDILUGU HINDUISM JA BUDISM

Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees ­ toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism ­ india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama ­ budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on

Teoloogia → India usundid
10 allalaadimist
Hinduism
3
doc

Hinduism

kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa. Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim. Sivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest. SAKTISM Austatakse emajumalanna Saktit kõigis tema vormides. Sakti ise on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Saktismi eripära ­ selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali. Tantristlik saktism ­ müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide. Kastikord Portugalikeelne sõna ,,casta" ­ seisus; ,,vanra" sanskriti keeles. 1. Brahmaanid e. preestrid 2. Ksatrijad e. sõdurid (ülikud) 3. Vaisijad e. talupojad (kaupmehed, käsitöölised)

Teoloogia → Usundiõpetus
73 allalaadimist
Hinduism I ja II-Budism-Hiina ja Jaapani usund
7
docx

Hinduism I ja II, Budism, Hiina ja Jaapani usund

25. Kuidas kutsuti mütoloogilist ahvjumalust? Hanuman 26. Iseloomustage nooremat hinduismi: Hinduism oma levikul lõuna poole kontakteerus seal mitteaaria päritolu rahvaste usunditega, nii muutusid mitteaaria keeled hinduismi edasisteks kandjateks. Tähtsamad jumalad on nagu varemgi Visnu, siit visnuism ja visnuiidid ning Siva , vastavalt sivaism ja sivaiidid. Nooremas hinduismis omab tähtsust ka jumaliku loova või maagilise väe ­ sakti austamine, mille varal jumalus end maailmas avaldab ja teostab. 27. Millal tekkis kaasaegne hinduism? XIX sajandist alates 28. Nimetage tähtsamad esindajad: Gadathara Chatterjee (1836-1886), ehk Ramakrisna; Narendranath Datta (1862-1902) ehk Vivekananda; 29. Kes pani aluse krisnaismile? Kuidas seda liikumist kutsutakse? Hare Krisna liikumine. Aluse panijaks A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada??? 30

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
26 allalaadimist
Hinduism
11
ppt

Hinduism

Nii on olnud ja nii saab jälle olema. Peasuunad Hinduismis on kolm peasuunda: Visnuism Keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krishna. Levinud eriti Põhja-Indias. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. Sivaism Keskne on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Saktism Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Braahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulab. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle,

Teoloogia → Religioon
85 allalaadimist
Usundiõpetus-HINDUISM
6
docx

Usundiõpetus: HINDUISM

Tal on mitmeid kehastumusi ehk avataarasid. Visnu naiselikkaasa on Laksmi, kes on ilu ja õnne jumalanna. Austatakse peamiselt Põhja-Indias, märgiks kolm vertikaaljoont laubal. Sivaism- austatakse jumal Sivat, kujutatakse sageli neljakäelisena. On julm jumal, hävitaja ja purustaja. Väga austatakse ka Siva poega- elevandipeaga Ganesa-t. Märgiks kolm horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias. Saktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati. Sakti- ürgjõud. Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama- armastuse jumal. KULTUS Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest

Teoloogia → Usundiõpetus
7 allalaadimist
Usundiloo mõisted
7
doc

Usundiloo mõisted

Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik- maagiline kui ka filosoofiline. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitlus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö, kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduismi õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnustatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaim, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges,

Teoloogia → Üldine usundilugu
88 allalaadimist
Usundid
6
doc

Usundid

Pühakirjad - veedad (loetakse jumalikuks ilmutuseks), brahmaanad (veedade kommentaarid), upanisadid, aranjakad (käsitlevad ohvritalituse müstilist ja filosoofilist külge) eeposed, puraanad, Manu seadused. Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem. Jumal - 1) puudub, maailma põhjus on absoluut, Kõiksus 2) Brahma jt. (Siva e. Mahesvara e. Nataraja, Visnu sh. Krisna kui tema üks kehastus, Sakti e. Jumalik Ema kes on ka Siva abikaasa) Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht) JUDAISM (judaistid, juudi usulised) Juudi usund, alged esinesid kuni 2000 a. enne meie aega. Rajaja - 12. sajandis lõi süsteemi Maimonides. Pühakiri - Toora (5 Moosese raamatut, selles 613 käsku ja keeluseadust, seda loetakse Jumala selgeks ilmutuseks) Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj.), misna (2 saj

Teoloogia → Religioon
145 allalaadimist
USUNDI arvestus TH 2010
5
odt

USUNDI arvestus TH 2010

ateismi(jumalal pole rolli, ainuke valgustatu saab olla mees). Peasuunad ­ visnuism ­ Visnu on ainus ja õige jumal, kõige looja ja hävitaja, ta on kõikjal, jumal kehastub(Buddha). Märk: laubal ehk Visnu jalajälg. Sivaism ­ austatakse Sivat(tantsib, et hoida maailma tasakaalus), tal on kolmas silm(kui selle avab, siis hävitab maailma), tema juustest algab Ganges. Märk: laubal püha tuhaga maalitud Saktism ­ jumaliku väe ehk sakti austamine, see korrastab maailma ja hoiab seda kaose eest. Kamasutra ­ armastuseõpetus Pühakiri ­ veedad(koosneb hümnidest/suktadest), eeposed(,,Ramajana", ,,Mahabharata"), Brahma raamatud(veedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud). Rajaja ­ pole teada Pühad paigad ­ Varanasi püha jõe Gangese ääres,kuhu sooritatakse palverännakuid Iseloomulikud riitused ­ laipade põletamine ja Gangesesse viskamine, jooga, jumalateenistus ­ kodus/looduses/templis, ohverdatakse lilli vms.

Teoloogia → Usundiõpetus
25 allalaadimist
Maailmakultuurid
8
doc

Maailmakultuurid

tegevuse korvab ta helge hoiak oma järgijate suhtes. Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja. Siva on tantsu sümbolisim, jooga leiutaja ning askaat. · Siva kaasaks on Parvati, kes on Shakti jumalanna (ägedates vormides Durga ja Kali ning leebemates Uma ja Parvati). · Siva pojaks on Ganesa (jumal), kes eemaldab nii vaimse kui füüsilise maailma takistused. Ganesat samastatakse ka pühima silbiga ,,OM" [aum]. · Sivaism (Sakti) sümboliseerib järgnevaid voorusi: 1. viljakust 2. abielu 3. pühendumust abikaasale 4. askeetlust 5. võimu · Saktismi eripära seisneb selles, et saktismis peetakse ühte võimutut jumalannat energiateks, kes moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman ­ absoluut, kõikeläbiv olemus.

Kultuur-Kunst → Kultuur
5 allalaadimist
Üldine usundilugu
12
odt

Üldine usundilugu

Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik ­ maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges

Teoloogia → Üldine usundilugu
151 allalaadimist
Usundilugu - Tertia arvestus
6
doc

Usundilugu - Tertia arvestus

pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism ­ austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism ­ austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Saktism ­ austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust. Kultus hinduismis on väga mitmekülgne ja seda võib toimetada kodus, templis või looduses, kusjuures jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke

Teoloogia → Usundiõpetus
15 allalaadimist
Usundiloo mõisted 10-klassile
10
doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism ­ austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism ­ austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Saktism ­ austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust. Kultus hinduismis on väga mitmekülgne ja seda võib toimetada kodus, templis või looduses, kusjuures jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke

Teoloogia → Usundiõpetus
5 allalaadimist
Üldine usundilugu
35
docx

Üldine usundilugu

o Ramajana o Mahabharata Bhagavadgita · Mahabharata o Maha ­ suur Mahamantra Maharaadza jne o Bharata ­ India, maailm, inimkond o Pandva ja karuava o Kord/korratus Dharma/adharma; valgus/ pimedus · Bhagavavadgita o Isanda laul o Krisna ja Ardzuna Dharma Bhakti Karma Jumal · Braham o Igavene , sootu, algus, lõpp jne Jumalad Sakti ­ vägi/jõud Timuti ­ kolmikvorm · Brahma o Looja · Satava · Visnu o Säilitaja Avataara/ kehastus Rama Krisna Buddha Kalki · Lakshmi ­ heaolu ­ visnu naine · Vaisnava/ Visnuism · Hanuman ­ Ustav , tugev , mitte väga tark see eest , Ahvide valitseja · Siva ­ hävitaja (taaslooja, säilitaja, ilmutaja, armuline) · Saiva ­ usk temasse

Teoloogia → Usundiõpetus
31 allalaadimist
Usundilugu - religioon-erinevad usud
21
doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

ja Krisna. Eriti levinud on see Põhja-Indias. Väliseks tunnuseks on, et visnu kummardajatel on laubal kolm vertikaalset joont. -) Sivaism ­ austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Selle usu tunnuseks on kolm horisontaalset joont. -) Saktism ­ austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. (Tantrism ­ õpetus, kus õpetakse kuidas ära kasutada seksuaalset energiat ja kuidas seda suunata. Kamasutra ­ õpetus armastusest.) Saktismis kasutatakse ka paljusid mantrasid. (Mantra ­ püha silt või loits. Kasutatakse neid selleks, et tühjendada oma meelt.) * Tähtsad mõisted: -) Brahman ­ maailmavaim, kõiksus, see millest on kõik tekkinud ja kuhu tagasi läheb.

Teoloogia → Eesti religioosne maastik
24 allalaadimist
Võrdlev usundilugu konspekt
28
docx

Võrdlev usundilugu konspekt

teenida. Keelte paabel võrdlemisi suur: hindi, urdu, bengali, gudzharati, tamili, telugu.. Üle- Indialine ­ inglise keel Inimesed järgivad Dharmat ­ seadmus, mis seaduspärane, usundipärane, Dharmat õpetatakse lastele edasi Ahimsa ­ vägivallatu Hinduism ei ole ühtne religioon, ta on ühisnimetus arvukatele Indias olevatele sektidele, tähtsamad on: 1)Brahmanism ­ Brahma 2) Visnuism ­ Visnu 3) Sivaism ­ Siva 4) Saktism ­ Sakti (eluandev naiselik printsiip) 1. Tsükliline maailmakäsitlus ­ maailmad tekivad või luuakse tuhandeid-miljoneid aastaid ja siis hävitatakse või hävivad ­ siis on paus ja hakkab otsast peale 2. (Lineaarne ­ maailma loomise punkt ­ maailmalõpu punkt) Usk veedade autoriteeti ­ veedad ­ pühad tekstid, mis tekkisid 2000 e.m.a. veedade autoriteedi tunnustamine määrab ära olemise hinduistide hulka 3. Reinkarnatsioon ­ ümbersünd vastavalt oma karmale

Teoloogia → Võrdlev usuteadus
17 allalaadimist
Maailma religioonide võrdleva analüüsi kõik kordamisküsimused
29
docx

Maailma religioonide võrdleva analüüsi kõik kordamisküsimused

suunatud ja neljandas käes on maiustused ­ modaka, mis valmistatud riisijahust, palmist saadud suhkrust ja kookosest. Ümber keha on tal madudest vöö. Ta ratsutab hiirel. Ganesa on äritegevuse patroon, teda kutsutakse appi uute ettevõtmiste alustamisel. 24. Kuidas kutsuti mütoloogilist ahvjumalust? Hanuman 25. Iseloomustage nooremat hinduismi: Nooremas hinduismis omab tähtsust ka jumaliku loova või maagilise väe ­ sakti austamine, mille varal jumalus end maailmas avaldab ja teostab 26. Millal tekkis kaasaegne hinduism? 19.sajandil 27. Nimetage tähtsamad esindajad: G.Chatterjee, N.Datta, 28. Kes pani aluse krisnaismile? Kuidas seda liikumist kutsutakse? A.C.Bhaktivedanta Swami Prabhupada ­ Krisna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing/Hare Krisna liikumine 29. Nimetage õpetuse aluseks oleva raamatu pealkiri: ,,Bhagavadgita" ja ,,Srimad Bhagavatam" 30

Kultuur-Kunst → Kultuur
26 allalaadimist
Õiguse üldteooria õppematerjal
46
odt

Õiguse üldteooria õppematerjal

õigsusele võidakse asendada teatud juhtudel nõudega võimule. Selline oht on olemas praktilisest igas riiklikult organiseeritud ühiskonnas, kus nõue õigsusele asendatakse võimuga. Totalitaarse Nõuet õigsusele iseloomustab pidev põhjendatus. Peab olema teada, et järgitud on positiveeritud ja mõjusat Õt, samuti tehakse kohtuotsusega teatavaks, et see Õ ja argumentatsioon, millele on tuginetud, on oma sisult õige. Selle poole püüdleb ka Sandlik kogu, kui kirjutab Sakti menetlemise juurde kuuluvat seletuskirja. Õe topeltloomuse kontseptsioon on tähtis sellepärast, et see on seotud kõikide ainesse valitud probldega. On seotud Õe reaalse ja ideaalse loomusega. Diskurus ja Õe topeltolemus Diskursuse teooria on õigsuse kui ka Õpärasuse, tõe protseduuriline teooria. Normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see on saadud teatud kindlaid protseduure järgides. Protseduur on argumentatsiooni protseduur.

Õigus → Õiguse alused
145 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Rama on oluline tegelane Ramayanas, Krishna Bhagavadgîtâs (Mahabharatas). Visnu kaaslane on Laksmi. Visnuism on kõige levinum hinduismi suund. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. -- Põhjalikumalt artiklis Visnuism. Sivaism 135 Sivaismis on keskne neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Ganesha, Parvati, Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal. Saktism Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest. Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid. Brahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulama. Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

gloriae`st koos nelja evangelistiga või melothesia, kus horisondi moodustab sodiaak. Triumfeeriva Kristuse kujutis näib olevat tuletatud Horuse ja tema nelja poja samalaadsetest piltidest. Olemas on ka Ida analoogid: budistlikud mandalad või ringid, tavaliselt Tiibeti päritolu. Need koosnevad reeglina ringikujulisest padmast või lootoseõiest, milles on nelinurkne pühamu nelja väravaga osundades nelja kardinaalset punkti ja aastaaegu. Keskmes on Buddha või veel tihedamini Siva ja tema Sakti konjunktsioon või ekvivalentne dorje (piksenoole) sümbol." (JUNG 1977:67) Nende puhul on tegemist nii inimolendi kui universumi terviklikkust väljendava sümboliga. Mandala on kindla struktuuriga - keskpunktist lähtub kiirtena arendus sarnaselt rattakodaratele rattas. Eelistatavalt on mandala ring (jumalikkuse sümbol) või ruut (inimese sümbol), millel mõlemal on olemas (tinglik) keskpunkt; või siis rist. Samuti võib olla tegemist nende kahe

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun