Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi.
Leedi Rowena Reginald Rebecca Iisac York Cedric (Ivanhoe isa) Waldemar Prints John Gurth Brian de Bois- Must rüütel Guilbert Ulrica Tutvustus Ajalooline rüütliromaan 12. sajandi Inglis- maast, mis hakkas kujunema killustatud feodaalvalduste maast monoliitseks kuningriigiks. Kõik näivad omavahel sõjajalal olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Püha Maale. Ristiretked olid ususõjad.
kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad · Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga · Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli Verdeni kaelakohus 782 · Massiline küüditamine Sõjad moslemite ja avaaridega · 778.aastal läks esimesele sõjaretkele mauride vastu · Pidi taanduma
1872-Eesti kirjameeste selts-Eesti kooli raamatuid andis välja-Jakob Hurt 1878-Ilmus "Sakala" Jakobsoni poolt 1884-pühitseti sisse sini-must-valge lipp Otepääl 1888-Hakati koguma rahvaluuletusi-Jakob Hurt 6. Jannsen-Pooldas eestlastele hariduse andmist. Talupoegade jõukust samuti. Karskusliikumisega seotud ning pooldas koostööd baltisakslastega Hurt-rõhutas luteri usu tähtsust,haridust, karskust. Sisendas ütlust:"Arvult väiksed, vaimult suured". Ei pooldanud ei saksidega ega venkudega koostööd. Jakobson-propageeris joomist, astus kirku vastu, abi lootis saada ta tsaarilt, toetas jõukamaid talupoegi. 7.Algas 1870 lõpus 80 alguse. 1)80. keskel hakkas rahvusliku liikumise allakäik. Juhtidel olid arvamustes lahkhelid 2)Senised liikumise juhid surid või eemaldusid rahvusliikumisest Jakobson sui, Hurt läks Venemaale ja Jannsen oli halvatud 3)Algas Venestus poliiitika: ajalehed suleti ja värki
põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri.
Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada. Kaitses feodaalide huve, oli julm ja halastamatu pärisorjastavate rahvamasside ning vallutatud riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond, domioneeris naturaalmajandus. 772-804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa. 774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi. 796.a. baieri alistamine. 800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit. 814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga. 817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu. 843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu, millega jagati keisririik kolme ossa:
Samal ajal koondus kogu võim paleeülemate kätte. Paleeülemad olid edukad sõjaväejuhid. Kes on Pippin Lühike ja kes Karl Suur? Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg. Pippin Lühike astus 751. Aastal viimaks otsustava sammu: kõrvaldas troonilt viimase merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg. Karl suur oli Karolingide dünastia silmapaistvaim valitseja. Frangi riik Karl Suure ajal: võitlus saksidega, keisriks kroonimine, Karl Suur riigivalitsejana. Aastatel 772-803 alistati lakkamatute sõjakäikudega väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid. 800. Aasta jõulude ajal kroonis Leo III Karli Püha Peetruse katedraalis Rooma keisriks. Karl Suur sai väga hästi hakkama 15 miljoni inimese juhtimisega. Miks ja kuidas Frangi suurriik lagunes? o Verduni leping Karl Suur suri 814. Aastal ja jättis oma pojale valitsemiseks hiigelsuured valdused
Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik, kus paavstile kuulus nii kiriklik võim kui ka ilmalik võim. 23. Arutle mis oli Karl Suure vallutuspoliitika tulemuseks. (saksid, Gallia, Itaalia , Saksamaa, kroonimine, keisrivõimu taastamine)- Ta oli sõdades nii edukas, et valitses paljude maade üle ja suutis rahvaid ristiusku pöörata. Suure osa oma valitsusajast veetis sõjaretkedel kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Saksidega pidi ta sõdima ligi 30 aastat, et nad vallutada ja ristiusku pöörata. Ta vallutas itaalia valitsusaja algul ja Gallia päris ta juba oma isalt lisaks kuulus talle ka tänapäeva saksamaa. Tal olid head suhted Rooma paavstiga ning paavst kroonis ta keisriks. Keisririik pidi ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Kuna Karl Suure võimule allus suur osa Lääne-Euroopast, peetigi teda Lääne-Rooma keisririigi taastajaks. 24
Ja Karl ongi ühtäkki riigi ainuvalitseja. Akvitaania probleemi lahendas ta juba Karlmanni ajal. Omaette probleem oli Baieri. Seda valitses Karli nõbu, hertsog Tassilo. Frangi kuningas oli realist. Kõigepealt korrastas ta oma isiklikud vahekorrad ja abiellus siis vaid 13- aastase Hildegardiga. Kaheteistkümne õnneliku abieluaastaga kinkis naine talle 9 last, kes ise suri juba 783. aastal. Karl seisis kahe valiku vahel, kas enne alustada sõda Langobardide või saksidega. Pärast Desideriuse veenmist paavsti, oli sõda Langobardide vastu aga möödapääsmatu. Kui Karl ikkagi otsustas Sakside sõja kasuks siis seepärast, et seal oli olukord kriitilisem. Pilk ajalukku jätab mulje, et Karl oli sõdadepidaja mees aga talle tegelikult meeldis hoopis läbirääkimisi pidada. Kui välja arvata sõda Hispaaniaga, siis kõik sõjad ta võitis. Karl tegi hoolikalt plaani Langobardide vastu ja oligi Desideriuse saatus otsustatud. Ta kaotas nagu saksidki..
Karl Suur - Frangi riigi valitseja, kes muutus legendiks juba oma eluajal. Ta oli raudse rusikaga valiteja, kes küüditas vastuhakkavate maakondade inimesi, hukkas avalikult tuhandeid sõjavange, edendas ja kaitses kauneid kunste, hakkas rajama koole, laskis ehitada palju losse ja kirikuid, oma õukonda kutsus ta õpetlasi üle Euroopa. Karl Suure sõjad-vallutused tema ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Ta vallutas langobardide kuningriigi, sõdis saksidega ja ristiusustas nad, vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud
ehk Ida-Katoliku kirikust. Suurbritannia rahvaste kujunemine 2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid. Inglismaa muutub 1 saj pKr Rooma provintsiks. Piirialadele rajatakse võimsad kindlistused. Pärast Rooma riigi langemist unustatakse Roomna kultuur. Risitiusuga ollakse tutvutud aga see ka ununeb. 5,6 saj rändavad sisse anglid, saksid, ja jüütid. Nad saavad domineerima. Enamus kelte assimileerub anglide ja saksidega ja keldid jäävad püsima Iirimaale. 7 saj on kujunenud hulgaliselt väikseid anglosakside kuningriike. Tähtsamad kuningriigid on: Essex, Sussex, Wessex, Kent, Mercia. Kord tõuseb üks esile, kord teine. Wessex tõuseb kõige tähtsamaks kuningriigiks. Kuningas Egbert ühendab Inglismaa 829.a ühtseks riigiks. Riik saab nimetuse Inglismaa. Ühinemine oli vajalik, sest talupoegade pärisorjastamine oli vaja lõpule viia ja välisoht oli päris suur, sest Inglismaad ründavad normannid
Germaani keeled jäid valitsevaks Euroopa mis oli kurtuaasse moraali aluseks põhjapoolses osas: sakslased, hollandlased ja Kurtuaasne lüürika ja rüütliromaan Skandinaavia rahvad (normannid). Keskaja stabiilsuse tagas: ristiusk, Keldi hõimud - iirlased, sotlased, uelslased, seisuslik kord, manufaktuursus (ei tohti- britid - segunesid mandrilt tulnud anglide ja nud teha paremini ega halvemini) saksidega ning normannid Prantsusmaalt. Slaavi rahvastest olid ladina keele ja kutuuriga 2. Keskaja eeposte üldiseloomustus tihedamas kontaktis poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid. "Beowulf" VIII sajandil kirjutatud Soomeugrilastest jõudis keskaja kultuurisfääri anglosaksi eepos. Lõuna-Rootsis elanud ungarlased.
Täna muhameedide vallutustele piiripanemisele, säilis senine kultuur, tavad ja kombestik. Frangi kuningas Pippin Lühike pani aluse iseseisvale kirikuriigile (kinkis paavstile Kesk-ja Põhja- Itaalias Rooma ja Ravenna ümbruse). Karl Suur (767-814) oli üks tähtsamaid valitsejaid. Taastas paavst Leo III võimu Roomas- krooniti 800 Roomas Püha-Rooma riigi keisriks. Sõdis langobardidega Itaalias-sai Itaalia kuningaks. Sõdis friisidega Hollandis, alistas nad. Sõda saksidega Reini ja Elbe vahel, kestis 30 a, alistati. Euroopa üks suurimaid riike (teine Bütsants). „Rolandi laul“ kirjeldab Karl Suure sõjakäigust araablaste valitsetud Hispaaniasse. Karl Suure valitsus ajal oli riik suurim, üritati taastada selle endist hiilgust (Lääne-Rooma keisririik). Pärast tema surma hakkas riik lagunema, tekkisid Saksa ja Prantsuse kuningriigid Mõisted: majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonnaülem nt Karl Martell
sõnalavastuse polütonaalsuse, gregooriuse koraal, rahvalaul. Metsasarved asendas saksidega Bernd Alois Sõdurid Traditsiooni ja Marie, Desportes, Stseenide Zimmermann (1965) eksperimentaasuse vanaema, Stolzius ja ta simultaansus, (1918-1970) õnnestunud süntees ema. Marie armastab dodekafoonia, jazz, Stolziust kuid ta isa ei kollaažiprintsiip, keelab
aastal Karl Martelli poeg Pippin Lühike. Pippin pani aluse Karolingide dünastiale. Pippin lühike oli ka see Frangi riigi kuningas, kes andis Paavstile Rooma ümbruses asuvat maad ja seetõttu sai 756. aastal tekkida Kirikuriik. Karl Suur Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (768-814). Oma võimuloleku aja jooksul pidas ta umbes 50 sõjaretke, millest praktiliselt kõiki juhtis ta ise. Tema sõjaretked toimusid: 1. Kirde suunas sõditi saksidega aastakümnete vältel. 2. Kagu suunas sõditi avaaridega. 3. Lõuna suunas sõditi langobardidega. 4. Edela suunas sõditi araablastega. Nende sõdade tulemusena tekkis Lääne-Euroopasse hiigelriik, mida migis mõttes võib võrrelda ka Rooma impeeriumiga. Paavsti soovil krooniti aastal 800 Karl Suur itaallaste, roomlaste keisriks. Frankidele jäi ta ikka kuningaks. 843. aastal Verduni lepinguga Frangi riik jagati kolmeks: 1
suhete parandamine. Patkulile pannakse süüks Põhjasõja puhkemine, teada on, et ta õhutas Rootsi-vastase koalitsiooni kujunemist. Astus Saksi kuninga teenistusse ja tema paneb idee Saksi- Poola kuninga pähe, et ta peaks vallutama Liivimaa. Kuna ka Venemaal olid pretensioonid, siis Ingerimaa oleks pidanud minema Venemaale. Patkul oli ka Vene riigi teenistuses, kus andis Peetrile nõu, sealt tagasi Saksimaale. 1705.aastal intriigide tõttu Saksi riigis vangistatakse. Saksidega sõlmisid Rootslased rahu, 1706.aastal antakse Patkul Rootsile välja, kus uuritakse välja, et ta oli Põhjasõja õhutaja, põgenedes oli ta võtnud ka kaasa Riia kindlusega seotud dokumendid. 11.oktoober 1707 Patkul hukatakse äärmiselt julmalt. Patkulil oli ka sugulasi, kes jäid Rootsi riigile truuks. Nt Eestimaa viimane asekuberner, kelle nimeline Patkuli trepp Toompeal.
feodaalkorrale. (778 ründas ta Cordoba emiraati (araablaste riik Hispaanias), pidi aga rahutuste tõttu Reini ääres tagasi pöörduma, selle rünnaku ajal sattus jäi üks üksus (seda juhtis kindral Roland) teistest maha ja see hävitati baskide poolt (kes olid muide kristlased). Nende sündmuste põhjal loodi hiljem Rolandi laul) . Tema sõjad ja vallutused :vallutas Langobardide riigi (Põhja-ja Kesk-Itaalia), Baieri, avaarid (tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia), saksid (sõda saksidega kestis üle 30 aasta), Bretagne (poolsaar prantsusmaa loodetipus) ja araablastelt Pürenee mäestiku ja Barcelona. Karl Suur tegi paar sõjakäiku paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks krooniti ta aastal 800 paavsti poolt Rooma keisriks . Suurriik-feodaalkordL-E-Cordobaemiraat-langobardid-Baier-saksid-Bretagne-Pü renee-Barcelona-keiser800 Keisritiitel. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide keiser, tiitliga ei kaasnenud tegeliku võimu ulatust teiste kuningate üle
annaabi.ee 
