huvitav teha. Kuna tegin referaadi Setu rahvariietest ja uurisin selle käigus pastlaid ,siis arvasin ,et oleks tore teha pastlad oma väikevennale. 2 TÖÖ PROTSESS Kasutasin päris nahka. Võtsin jalalaba mõõdud ja joonistasin paberile, varba osale lisasin 3cm juurde ja kanna osale 2,5cm lisaks. Varvaste poolele tegin keskele 7 sikk-sakki. Lõikasin külgedele kääridega salgud 0,5cm vahedega. Kanna osasse tegin kaks rida väikseid auke. Järgmiseks tõmbasin nina kurdu kahekordse niidiga. Kuna tegin tömbi ninaga pastlaid, siis tegin jalepealse õmbluse kahenõela õmblusega. Seejärel kurrutasin kanna osa. 3
naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole) Detailid peavad ka olema suunaga paremale poole Viljandi linna vapp- hõbedane roos sinisel kilbil Eesti Vabariigi vapil sammuvad lõvid, laenatud vapp taanlastelt Kolm lõvi tähendavad; Taani, Rootsi ja Norra Kroonid- viie sakiga-rüütli seisus seitse sakki- üheksa- krahv x-pontuse rist akantuse lehed- sümboliseerib mantlit
madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52. Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd
Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse (aines sisalduvate vabade laengukandjate arvu) järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul. 6. Mis on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides? Kuidas vabad laengukandjad pooljuhti tekivad? Soojendamisel sidemest eraldanud vabad elektronid. Tekivad soojendamise käigus. 7. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide lisandjuhtivus? nublu ütles tellerile sakki tulli aitäh 8. Selgita n-tüüpi pooljuhi tekkimist. Selgita p-tüüpi pooljuhi tekkimist? N-tüüpi elektrivoolu kannavad elektronid ja p-tüüpi augud. 9. Millist materjali nimetatakse pn-siirdeks? Mis teeb selle materjali eriliseks? Mis ülesanne on dioodil? Kahekihiline pooljuht, mis tekib n- pooljuhi ja p- pooljuhi kokkupuutel. Ta laseb elektrivoolu ainult ühes suunas ja kui ühendada juhtmed vastupidi, siis ta ei lase elektrit läbi. Dioodide põhiline
aparatuuriga ja kujutab endast potentsiaalidiferentside kõverat. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S-ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. segmendiks (näiteks PQ-segment algab P- saki lõpust ja lõpeb Q-saki algusega). Intervalliks nimetatakse sakki koos sellele järgneva sakiga. R-R intervall kahe teineteisele järgneva R-saki tipu vahel vastab
*Linttrükipaber *Kile *Mitmeosalised vormid või etiketikandjad *Triigitava siirdepildi paberi 5. 10x15 cm fotopaberi asetamine 1) Võtke kogu paber söötesalvest välja. 2) Asetage fotopaberipakk söötesalve, vastu salve paremat äärt, lühem serv ees ja läikiv pool all. Lükake fotopaberipakk edasi, kuni see peatub. Kui kasutataval fotopaberil on perforeeritud sakid, asetage fotopaber salve nii, et sakid jääksid teie poole. 3) Pigistage ja hoidke paberilaiuse juhiku ülaosas asuvat sakki ning nihutage juhikut sissepoole, kuni see fotopaberipaki vastu jõudnult peatub. Ärge pange söötesalve liiga palju paberit; veenduge, et fotopaberipakk mahuks söötesalve ega oleks paberilaiuse juhiku ülemisest otsast kõrgem. 6. Paberiummistuste vältimiseks tuleks järgida neid juhiseid: *Hoidke kasutamata pabereid kooldumise või kortsumise vältimiseks lapiti kinnises kotis. *Ärge laske prinditud pabereid suurel hulgal väljastussalve koguneda.
elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni
· R-R kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s) Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe.
EKG sakid- elektrokardiogramm. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke 4 (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S- ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. P-sakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus. ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard.
Töölehed Oskuslikult töölehtedega ümber käies võid teha oma tööd palju mugavamaks ja ka väliselt kenamaks, sest nii saad ju töölehele paigutada kasvõi ainult ühe tabeli (mitte, et tabelid oleksid kuidagi üksteise all või kõrval). Edaspidi kasutame mitmes kohas töölehe mõistes lühemat sõna "leht". Tavaliselt on nii, et uue töövihiku avamisel ilmuvad ekraani alumisse osasse kolm sakki. Nendel sakkidel klõpsamisega saad avada töövihiku erinevaid lehti. Pane tähele, igal lehel on 256 veergu ja 65536 rida! Uue töölehe lisamine Näiteks soovid iga kvartali kohta teha eraldi töölehele tabelit, siis pead ühel hetkel neljanda lehe lisama. Kui tahad veel eraldi lehele teha kõikide kvartalite kohta ühte koondtabelit, siis ka viienda lehe. Uute lehtede lisamiseks on mitu võimalust. Lahendus sõltub
Ventrikulaarosa ulatub Q algusest kuni T lõpuni. QRS kompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese, T-laine ventrikulaarse erutusprotsessi vaibumist. Nende vahele jääb ST- lõik, mis analoogiliselt PQ-lõigule kodades näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Mõnikord võib T- laine järel näha ka U lainet, mis tõenäoliselt väljendab erutuse vaibumist erutusjuhtesüsteemi lõppharudes. Intervalli nimetusega tähistatakse sakki koos sellele järgneva segmendiga (näit. PQ-intervall P-algusest kuni Q-alguseni). Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust: · Südame tööst süda paiskab kokkutõmbe ajal verd survega välja veresoontesse. · Arterite seinte vastupanust arterite seintes on silelihased, mis on teatud pingeseisundis, mitte lõdvalt ja nad avaldavad seega südamest välja paisatud verele survet. Nende kahe tulemusena tekibki veresoontes rõhk
Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid südametoonide ( I süstoolne- ja II diastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal)
Mida jälgida: · kontrolli, et relv oleks laetud (pilt 2.99); · vali sööstu teekond ja koht, kuhu tahad jõuda; · vali sööstmiseks sobiv hetk vt positsiooni valik liikumisel ja võta hea lähteasend (pilt 2.100); · enne sööstu vajadusel tulista (võib teha lahingupaariline); · hakka liikuma ootamatult; · relv liigub koos parema käega puusale; · aja ennast vasaku käe peale püsti (pilt 2.101); · söösta madalalt ja liigu sikk-sakki (pilt 2.102); · visku vaadatud kohta ja maandu vasakule käele 105 Pilt 2.99 Pilt 2.100 · rooma varju valmistu uueks sööstuks ja vajadusel kata lahingupaarilist (pilt 2.104 ja 2.105). 106 Pilt 2.101 Pilt 2.102 Pilt 2.103 Pilt 2.104 Pilt 2.105 107 Sööstu pikkus sõltub vaenlase tule tugevusest ja eesolevast varjatud kohast
Jäsemete standardlülitusi märgitakse rooma numbritega I, II ja III. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke nimetatakse sakkideks, mida tähistatakse tähtedega P,Q,R,S,T. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalide diferents elektroodide vahel puudub. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike nimetatakse segmentideks ja märgitakse tähtedega, mille vahel nad asuvad. Kui vaadeldav lõik sisaldab ka sakki või sakke nimetatakse seda intervalliks. Joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud negatiivseteks. Sinutriaalsõlme erutusega kaasuvad potentsiaalimuutused on väikesed ja EKG-s ei kajastu. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja
Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid südametoonide ( I süstoolne- ja II diastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal)
PQ-aeg liidab endas kodade, AV-sõlme ja Hisi kimbu erutuse kestused kuni erutuse üleminekuni vatsakeste töölihastele. Niipea kui impulss jõuab vatsakeste müokardini, erutuvad sealsed rakud ühekorraga. Tekib tüüpiline kõveramuster, mis on alguses suunatud negatiivselt, s.t allapoole nulljoont (Q-sakk) ja seejärel kaugele positiivsesse alasse (R-sakk). Järgmine kõvera liikumine naaseb nulljoonele ja ulatub sealt ka teisele poole (S-sakk). Tavaliselt vaadeldakse neid kolme sakki korraga (QRS- kompleks). Nüüd on kogu vatsakeste müokard erutunud. EKG-kõver jõuab taas nullini. Vatsakeste lihaste repolariseerumine on näha T-sakina. Kõvera osade kokkuvõte P = erutuse levimine kodades QRS = erutuse levimine vatsakestes Tüüpiline EKG-kõver moodustubki nendest erutuse levimistest: vaheseina erutus Q, müokardi erutus R, kui kogu lihasmass on erutunud, siis kaob ka vektor ja R-sakk laskub taas nulljoonele.
0 Seletused: maksimum vastavus (3 punkti) 2 vastavust (2 punkti) 1 vastavus (1 punkt) vastavust pole (0 punkti) Tabel 3.1: M¨arkide v~ordlus koosk~ola j¨argi. Koosk~ola a on [Vaccari 50], [Wieger 40], [Henshall 88], [ 93] vaheline. Koosk~ola b on a ja [ 94] vaheline. 50 M¨argis peab Shirakawa sikk-sakki kuivatatud liha kujutiseks, Wang aja kulgu loendavaks m¨arkkirjaks. u ¨laosa peab Wang taeva poole suunatud suuks, Shirakawa manaanumaks, jne. Vaadeldes m¨arke kuue klassi jaotuse j¨argi n¨aeme, et piltm¨arke , on Shirakawa j¨ argi 9/23, (Vaccari k¨asitleb k~oiki piltm¨arkidena!), piltm~oistelisi 8/23, laene 3/23, pilth¨a¨alduslike 2/23. m¨ argi seletustest on ainsana koosk~olaline `p~ohi'
annaabi.ee 
