mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) · Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) · Singulaarne vs struktuurne (Nathan Wachtel) · Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste "ajalooline antropoloogia" sünd · Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste "etnoajalugu" (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole. · Mõiste "ajalooline antropoloogia" sündis võrdlemisi üheaegselt 1970. aastate alguses Inglismaal, Prantsusmaal ja Ameerikas (ingl
olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.”1961 - 2 distsipliini dialoogi kaitse ☼ diakroonia vs sünkroonia(Claude Lévi-Strauss) - antropoloogia:sünkroonsed, ajas eriti ei muutu, struktuursed, sügavad, vajavad struktuurset analüüsi - ajalugu:diakroonilised, on muutused nii esimene kui teine on tähtsad koos ☼ sündmus vs struktuur(Marshall Sahlins) - ajalugu:sündmused, antropoloogia:struktuur, ei muutu - ☼ kirjalik vs suuline(Jack Goody) (ajalugu vs antropoloogia) Claude Lévi-Strauss (1908–2009) ☼ antropoloogia: ala-, ebateadlikke nähtuste uurimine, ühiskonna, psühhoanalüütiline analüüs; ajalugu:teadlikud uurimused mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd: ☼ põliselanike kogemus minevikus (etnoajalugu) ajalooline antropoloogia:
(näiteks nn. oral history). Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (1902–1973) • “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.” Ajalugu vs antropoloogia: • tavapärased eristused ◦ Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ◦ Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) ◦ Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd • Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste “etnoajalugu” (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole. • Mõiste “ajalooline antropoloogia” sündis võrdlemisi üheaegselt 1970. aastate alguses Inglismaal, Prantsusmaal ja Ameerikas (ingl
pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. Antropoloogi käsitlus Ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss Sündmus vs struktuur Marshall Sahlins Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Põhisuunad sotsiaalantropoloogia (sugulusstruktuurid, pere jne ajalugu) kultuuriantropoloogia (uskumused, rituaalid, mõtted jne) majandusantropoloogia (majandus, kaubandus jne) bioloogiline antropoloogia (toitumise, elamisviisid, keha, haiguste jne) Mida on antropoloogia panustanud ajaloouurimisse? 1) Uued uurimisteemad, uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste
mõistmine Müüdi uurimiseks kasutab binaarseid opositsioone: opositsioone sakraalne/profaanne, elus/surnud, mees/naine, oma/võõras... Neoevolutsionism · Leslie White - kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. - Määratleb kultuuri arengu ainult seesmiselt; ei arvesta ajaloolisi, psühholoogilisi, keskkondlikke jt aspekte. · Marshall Sahlins, Julian Steward - Keskkonda adapteerimine - Multilineaarne areng, mitte unilineaarne nagu White-il. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits · Igale kultuurile erinev lähenemine · Kultuurifookuses on kultuuriti erinevad asjad · Esimesi antropolooge, kes uuris afroameeriklaste kultuuri! 5 Interepreteeriv antrop. e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. Clifford Geertz
Jagunevad: 1) sensoorseteks ehk tunnetavateks; 2) mittesensoorseteks (mesi/tubakas) Neoevolutsionism kujunes 1930ndatel (katse tõsta uuesti fookusesse evolutsiooniteooria) Leslie White (1900-1975) kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Erinevad rahvad kontrollivad üha suuremaid energiahulki (tänu tehnoloogia arengule) universaalne mudel kõikide kultuuride arengu selgitamiseks. Marshall Sahlins (1930); Julian Steward (1902-1972) keskkonda adapteerumine multilineaarne areng Kultuurirelativism Melville J. Herskovits (1895-1963). Propageerib iga kultuuri uurimist läbi kohaliku kultuuri. Igale kultuurile erinev lähenemine. Tunnustatakse kultuuride võrdväärsust, iseseisvust, erinevust. Igas ühiskonnas kultuurifookuses olevad asjad erinevad.
struktuuri sündmuse Neoevlolutsionism Leslie White - neoeolutsionism algas 30ndatel, tähtsaimaks teoreetikuks White. Püüd anda esialgsele kultuurievolutsionismi ideele paindlikum tõlgendus. White pakkus välja, et evolutsiooni võiks tõlgendada läbi töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. White ignoreeris seda, et kultuuriteooriasse võiks rakendada ka psühholoogiat. Teised neoevolutsionistid: Marshall Sahlins (1930), Julian Steward. Olulised mõtted: keskkonda adapteerumine ning multilineaarne areng. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits - kultuurirelativistide koolkond tunnistas kollektiivselt, et kõik kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on
Poliitilised teemad, mida käsitletakse poliitilise süsteemi arutluste kaudu. 3. Võimude grupid, kelle huvid ei küündi läbirääkimiste tasememeni. IDEOLOOGIA JA LEGITIIMSUS Võimu legitiimsus on ühiskonnas väga oluline. Arenenud rahvad lähtuvad ideoloogiatest. Ideoloogiat on raske defineerida: ideology is that aspect of culture witch concerns how society ought to be organised; it concerns politics, rules and the distinction between right and wrong. OMISTAMINE VS SAAVUTUS Sahlins on võrrelnud kaht süsteemi. 1. Egalitaarne ehk sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. 2. Polüneesia kõrged maksud, hierarhiline, omistamise põhine, integratsioon. POLIITIKA STRATEEGILISE TEGEVUSENA Poliitika võib tunduda võistlusena või võimutagamise viisina. Üldiselt on poliitika taga siiski isiklikud huvid. KOLONEAALAJASTU JÄRGNE RIIK Riik väljendub ühiskondades erinevalt
Neoevolutsionism Arenes välja 20ndatel. Püüti kultuuriarengule leida uudseid tõlgendusi. Põhiline mõte jääb alles: kultuur areneb. Leslie White väidab,et evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos. Üha arenev tehnoloogia annab suurema kontrolli inimesele ja seetõttu kultuur areneb. Ta jääb ka seisukohale,et kõik kultuurid arenevad sarnaselt. Ta ei räägi välistest mõjudest kultuurile, vaid kultuur areneb siseselt. Marshall Sahlins(1930), Julianne Steward. Kultuurirelativistlik koolkond Kõiki kultuure uurida erinevalt. Igale kultuurile erinev lähenemine. Melville J.Herskovits.(Boase õpilane). Eesmärgiks võimalikult erinevalt tähistada kultuuri eripärasi. Eri ühiskonnad toimivad erinevate põhimõtete järgi. Interpreteeriv antropoloogia(sümbolanalüüs, sümboolne antropoloogia, semiootiline antropoloogia). Seostub Clifford Geertzi uurimusega. 1973 – paneb oma artiklid kokku üheks kogumikuks
Majandussüsteem Tootmine (production) Tarbimine (consumption) Jagamine ja jaotamine (exchange and distribution) Peamised elatusviisid Küttimine (kalastamine) ja korilus – väiksemate loomade küttimine. Koriluse korras kogutakse taimi, lindude mune, mett, marju. Tänased kütid ja korilased elavad siiski just tänases keskkonnas, nende ühiskond on kujunenud vastusena tänastele oludele. Küttimine ja korilus kui äärmuslikult raske eluviis (Marshall Sahlins 1966)? Kütid-korilased kui pärisrikkad, keda ei vaeva lõputud vajadused – see, mida on vaja, on olemas. Tänases Eestis on marjakorjamine paljudele peamiseks suviseks elatusviisiks. Nõukogude Eestis ei teadnud iial, mida poest kätte võib saada. Erijooned - Varieeruvad kooselavad grupid - Jagamiseetika – tugev rõhk toidujagamisel.
Stewart lõi mudeli. Kirjeldas kui hästi toimivad ühiskonda, kus kuni kaks tuhat liiget, pealik, peaväljak, ühiskond kihistunud(4). Pealik ka mingite teiste väiksemate külade pealik(ülempealik) kogub andamit, võivad olla ka pool profid. Usutegelased. Külade pealikuga seondub ülemkiht, kes temaga seotud ja saab andami läbi rikkuse. Soome juurtega Kanadalane kirjeldas samuti ja andis selle nime chiefdom(Oberg). 1950 lõpul ameeriklane Marshall Sahlins, kes oli nii Stewarti kui White õpilane, kirjutas oma dok töö polüneeslaste kihistumisest. ( J Cook avastas ja kirjeldas, sekkus ka sealsete omavahelistesse võimuvõitlustesse, st kiire ristiusk, mis tagas selle, et kiiresti pandi olustik kirja (inglise keeles). Seal suured pealikud, kes konkureerisid ja võitlesid, tavaliselt igal saarel oma boss. Leidis, et kohalike bosside võim, põhined väärtuste ümberjagamisel. Selle mõtte võttis üle ühelt Ameerika majandusteadlaselt K
Inimtegevus laieneb koguaeg. Aja vältel kultuurid, ühiskonnad arenevad. Kontrollitakse suuremat energia hulka, kultuuride millegi ära tegemine koguaeg suureneb. Ei kaasne hinnangut, neile, kes maha jäävad. Kultuurid võimaluste hulga tõttu arenevad. Teisalt jääb seisukohale, et kõik kultuurid arenevad sarnaselt. Ei räägi võimalikest välistest mõjudest kultuuri arengule, kultuur areneb tema meelest ainult sisemiselt. Teised neoevolutsionismi edasiarendaja on Marshall Sahlins ja Julian Steward, laiendasid ka ideed, mida võiks evolutsionism tähendada. Räägivad ka keskkonda adapteerumisest toimub areng, aga vaatleme seda nii inimese kui ka keskkonna suhete muutumise kontekstis, mitte kui kõrgemale minekuna. Tunnistati ka varianti, et arenguviise võib olla mitu: multilineaarne areng. Seega kõik maailma rahvad ei pea arenema ühte moodi, tunnustatakse seda. Kultuurirealativistlik koolkond tunnustatakse kultuuride eripära. Lähenemise keskmes see
Seda keerulist nähtust uurib 'kulturoloogia' 'The Evolution of culture' - Kultuuriline evolutsioon on seotud energia hulgaga, mida ühe elaniku kohta aastas kasutatakse, seoses tehnoloogilise kohanemisega. Seega 'energia' on kutuurilises evolutsioonis võtmemehhanismiks. Varem kasutati vaid inimenergiat, hiljem ka teisi energiaallikaid (tuli, vesi, tuul, jne). Tema 'evolutsioonilist mudelit' kasutasid hiljem usinalt arheoloogid. Tema evolutsionismiteooriat jätkasid ta õpilased Marshall Sahlins, Elman Service ja Marvin Harris. Ent õpilaste teooriad olid vähem teoreetilised ning 'multilineaarsemad'. Samuti tunnustasid nad rohkem Marxi ja Engelsi mõju oma töödes. Julian Stewart (1902 1972) Üks tõsiseid Ameerika antropoloogia arendajaid (1930ndad-1960ndad). (koos L. White'ga) Algatas'neoevolutsionistliku', 'materjalistliku' lähenemise Ameerika antropoloogias 1940ndail. Steward (üksi) aitas areneda ökoloogilisel antropoloogial
annaabi.ee 
