Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sadulat" - 17 õppematerjali

Investeeringute juhtimise lisaülesanne 7
1
docx

Investeeringute juhtimise lisaülesanne 7

Härra FIE otsustab 01.01.2014 hakata tegelema jalgrataste müügiga ja teenindusega, investeerides selleks pangakontole (erikonto) 5 752 . Jaanuarikuus toimusid järgmised majandustehingud: · Maksti kolme kuu eest rendi ettemaks 384 . · Osteti 40 jalgratast Alfa 96 /tk, 6 jalgratast Beeta 192 /tk ja 25 sadulat 29/tk, ostude eest tasuti kohe. · Töötajatele arvestati palka (koos maksudega) jaanuarikuu eest 805 , millest 192 jäi jaanuarikuus välja maksmata. · Müüdi 30 jalgratast Alfa 163 /tk, 4 jalgratast Beeta 288 /tk ja 15 sadulat 48 /tk, kusjuures ostjatelt laekus jaanuarikuus 4 793 ja ülejäänu laekub järgmisel kuul. · Majandustegevusega seotud ja tasutud kulud olid jaanuarikuus 537 , lisaks nimetatutele

Majandus → Investeeringute juhtimine
33 allalaadimist
Hobuste käsitlemine
19
pdf

Hobuste käsitlemine

Enne kokkupanemist jälgi, et kõik õmblused oleksid terved. Sadula hooldus · Igapäevane puhastamine; kui sadul pole eriti määrdunud, piisab tolmu, karvade ja kuiava higi pühkimisest niiske käsnaga, millele on määritud sadulaseepi. · Iganädalane hooldus; sadul seebitatakse käsnaga, mida kastetakse leigesse vette, surutakse kuivaks ja määritakse seebiga. · Kui sadul on korralikult seest- ja väljastpoolt seebitatud, hõõrutakse rätikuga kuivaks. · Sadulat tohib õlitada ainult naha seestpoolt, mitte mingil juhul pealtpoolt! Pealpoolt võib sadulat vahatada väikese koguse spetsiaalse sadulavahaga, mida määritakse puuvillase riidega. · Iganädalase hoolduse ajal võetakse sadula küljest jaluserihmad, vöö ja valtrap puhastamiseks. · Jaluserihmad pestakse sadulaseebiga ja jalused hõõrutakse läikima. · Kui sadulavöö on samuti nahast, pestakse ka see seebiga. Kangas- või nöörvöö

Loodus → Loodus
2 allalaadimist
Hüdropidurid
2
odt

Hüdropidurid

Pidurikingake paigaldamise soovitused Veendu, etkäsipiduritross on järele lastud. Veendu, et seademehhanism, manuaalne või automaatne, töötab korralikult ja et tagasi lükatud, nii et kingade hoovad on nullasendis. Kinnita töösilindri kolvid kui on oht, et nad "välja kargavad". Määrige kingade toestuskohad sobiva vett-tõrjuva määrdega. Sea kingad keskasendisse, et trummel paika panna. Soovitused sadula paigaldamiseks Mitte kunagi ära jäta sadulat vooliku otsa rippuma. Alati kinnita enne uue sadula paigaldamist mõlemad voolikuotsad uuesti. Alati puhasta kolvipinnad enne tagasisurumist. Alati ava õhutusnippel ­ see kergendab kolvi tagasilükkamist ja väldib vana saastunud pidurivedeliku tagasisattumist peasilindrisse. Pärast sadula paigaldamist veendu, et voolikud ei oleks keerdus. Ketta näitajad ­ viskamine "viskamist" saab mõõta anult autole paigaldatud ketta puhul. Ketas peab olema seea rummutsentris ja

Auto → Hüdropidurid
19 allalaadimist
Rooma ajalugu
2
docx

Rooma ajalugu

saj lõpuni eKr maakaitsevägi (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi. Peamine väeüksus Rooma leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Kadrioru kunstimuuseum
4
doc

Kadrioru kunstimuuseum

näppama saata. Jumal saatis nad kõik (vargad, hulkurid, loomad...) templist minema ­ tempel peab olema püha paik! Eriti ei meeldinud portreed, need pole peaaegu kunagi suurepärased (minu arvates), tõelised. Näiteks Kirill Ivanovits Golovatsevski (1735-1823) koopia Georg Christoph Groothi (1716-1749) järgi: "Suurvürstrinna Jekaterina Aleksejevna ratsaportree" (1758, õlimaal). Katariina II jalad olid ühel pool sadulat, nagu vanal ajal naised ikka ratsutasid, peas oli müts. Taustaks oli puu ja hoone. See ei tundunud tegelik ja minu arvates on värvid natuke valed... Kadrioru loss, aed ja muuseum üldkokkuvõttes meeldisid. Läheksin sinna veel, kui aega on.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
158 allalaadimist
Varakeskaeg - islam-bütsants-viikingid
2
doc

Varakeskaeg - islam, bütsants, viikingid

germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid ­ Hispaaniasse, idagoodid ­ Itaaliasse, frangid ­ Galliasse, anglod ja saksid - Britanniasse . 3. Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453). Keiser ehk basileus. Konstantinoopoli patriarh oli kirikupea. Justinianus I (527-565) ajal oli Bütsantsi esimene õitseng. Vastuolud Lääne- Euroopaga süvenesid ning 1054

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
VARAKESKAEG-EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE
4
doc

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE.

Hõimud tungisid lääne-rooma aladele, kus nad peale Rooma langemist rajasid sinna oma riigid. 14) Oska iseloomustada hunne, nende religiooni ja ühiskonnakorraldust. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta sai teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja nad olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus oli hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila oli nende kõige kuulsaim väejuht. 15) Mis tagajärjed tõi kaasa germaanlaste sissetung Rooma aladele? lääneriigi nõrgenemise ja vallutamise. ????!! 16) Millisest Rooma riigi osast kujunes hilisem Bütsants? Millal Bütsantsi riik eksisteeris? Bütsants kujunes Ida-Roomast. Bütsants eksisteeris 4. sajandist 1453. aastani. 17) Täida tabel. Millises valdkonnas leidus sarnasusi kõige enam

Ajalugu → Ajalugu
116 allalaadimist
Anatoomia - südame-veresoonkond
4
docx

Anatoomia - südame-veresoonkond

kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. Nendesse valgub venoosne veri ka silmast, sisekõrvast ja kolju luudest. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks peaajust. (sisemine kägiveen-sigmaurge-ristiurge-urgete kokkuvool-sirgurge-ülemine noolurge-alumine noolurge) Peaaju kõvakesta urked: · Ülemine noolurge kulgeb suuraju sirbi ülaküljel. · Alumine noolurge kulgeb suuraju sirbi alaküljel. · Korgasurge ümbritseb türgi sadulat. · Ülemine ja alumine kaljuurge ühendavad korgasurget sigmaurkega. · Sirgurke tagumise otsa juures moodustub urgete kokkuvool, seetõttu on kõik urked üksteisega ühendatud. · Ristiurked lähtuvad kahele poole urgete kokkuvoolust. (ristiurge läheb üle sigmaurkeks, mis ulatub kuni kägimulguni ja jätkub sealt edasi sisemise kägiveenina.) · Joonis lk 168 ja 169 + tv joonis 11 127. Lümfi mõiste.

Meditsiin → Füsioloogia
48 allalaadimist
Suur rahvaste ränne
11
doc

Suur rahvaste ränne

langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr. Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele

Ajalugu → Ajalugu
127 allalaadimist
Tśingis-khaan
15
doc

Tśingis-khaan

oma väikese poja Külkaniga. Teises jurtas elasid seitse teenijat- hiina orjapiigat. 6 KHAANI HOBUSED Telgi ühel küljel seisis kuldvaia külge köidetuna valge Seteri nimeline täkk. Tal olid lõõmavad silmad ja hõbevalge karv mustal nahal. Tema selga ei pandud iialgi sadulat ja ükski inimene polnud tema seljas istunud. Tingis-khaani sõjakäikude ajal ­ amaanide seletust mööda ­ sõitis sellel lumivalgel ratsul nähtamatu, võimas sõjajumal Suidee, mongolite maleva kaitsja, ja viis neid suurtele võitudele. Teisel küljel seisis köies, alati saduldatud laiarinnaline Naiman, khaani armsam lahinguratsu, mustad jalgade ning sabaga ja piki selga kulgeva mustavöödiga põdravõik ­ metsikute stepihobuste järeltulija.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Keskaeg
5
doc

Keskaeg

Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid. HUNNID ­ olid kirjaoskamatud, kuid nende kohta saadi infot teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kagu-Aasiast ning olid sunnitud liikuma lääne poole klimaatiliste muutuste pärast. Nende välimus oli hirmuäratav ning hirmul oli suur osa nende vallutustaktikas, olid väga sõjakas rahvas. Nad olid osavad vibukütid ja ratsutajad ning nad kasutasid sadulat ja jalatseid. Hunnide kuulsaim väejuht oli Attila, kes sõdis Katalaunia lahingus, kuid selle lahingu nad kaotasid. GERMAANLASED ­ elasid Musta mere ja Skandinaavia vahel. Neil oli iseloomulikuks rändav eluviis ning peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepõllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati tähtsamate küsimuste üle, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
Ajalugu II kursuse kokkuvõte
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse 2

Ajalugu → Ajalugu
217 allalaadimist
Automaatika konspekt
42
docx

Automaatika konspekt

läbiv aine mõjub klapile ja tekib tasakaalustamata jõud F=S(P1-P2)=S*P S ­ klapi ristlõike pindala. P ­ rõhulang reguleerimisorganil. P1 ­ rõhk enne reguleerimisorganit. P2 ­ rõhk peale reguleerimisorganit. See jõud tähistab klapi ümberpaigutamist ja nõuab täiturmehhanismi võimsuse suurendamisest. Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud. Tihendi hõõrdejõud suureneb aine rõhu suurenedes

Elektroonika → Elektriaparaadid
115 allalaadimist
Automaatika alused
47
rtf

Automaatika alused

P ­ rõhulang reguleerimisorganil. P1 ­ rõhk enne reguleerimisorganit. P2 ­ rõhk peale reguleerimisorganit. See jõud tähistab klapi ümberpaigutamist ja nõuab täiturmehhanismi võimsuse suurendamisest. Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud. Tihendi hõõrdejõud suureneb aine rõhu suurenedes

Masinaehitus → Automaatika alused
105 allalaadimist
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

(idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse

Õigus → Õigussüsteemide ajalugu
605 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

» «Athos, te ajate mulle judinad peale.» «Kuulake, teie ei ole juba kaua mänginud, d'Artagnan?» «Mul ei ole ka mingit soovi mängida.» «Ei maksa veel vanduda. Ma ütlesin, et teie ei ole juba kaua mänginud, järelikult peaks teil olema õnnelik käsi.» «Ja siis?» «Ja siis! Inglane ja tema kaaslane on veel siin. Ma märkasin, et tal oli sadulast väga kahju. Teie aga hoolite väga oma hobusest. Teie asemel mängiksin ma sadula hobuse vastu välja.» «Aga ta ei taha ainult ühte sadulat.» «Mis pagan, pange siis mängu mõlemad! Mina ei ole niisugune egoist nagu teie.» «Te teeksite seda?» küsis d'Artagnan kahtlevalt. Tahtmatult hakkas talle mõjuma Athose enesekindlus. «Ausõna, üheainsa viskega.» «Asi on ainult selles, et olles kaotanud hobused, tahaksin ma väga säilitada sadulaid.» 329 «Mängige siis teemandi peale.» «Ei, see on teine asi. Seda ei tee ma iialgi, mitte iialgi!» «Kurat!» ütles Athos

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

kütus enne segukambrisse saabumist kanali eesmisest Bensiinipaak. Bensiinipaagi kütusevarust jätkub sõltu- avast 9 tuleva õhuga. Koostöös tühikäigusüsteemiga moo- valt masina margist 300 .., 450 km läbisõiduks. Paagi kuju dustub seega käivitamiseks vajalik rikas küttesegu. oleneb ta paigutuskohast. Nii meenutab mootorratta ben- Karburaator «Mikuni» (joon. 32), mida käsutatakse moo- siinipaak raami torule kinnitatud voolujoonelist sadulat, torrattal MJK-II «Sport», erineb eespool kirjeldatuist ujuki- motorolleril lamedat kärpi ja mopeedil -- suurt tilka. Paak kambri k.eskse paigutuse poolest. Seetõttu ei mõjuta moo- valmistatakse terasplekist ja ta sisepind kaetakse korro - torratta ' kallutamine kurvis kütuse taset pihustites. Selles siooni kaitseks bensümkindla bakeliitlakiga või fosfaadi- jaapani karburaatoris käsutatakse kaksikujukit, niis võib takse

Füüsika → Füüsika
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun