ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovitud tulemust. . Kuna III rühma soolade vesilahused on hüdrolüüsi tõttu happelised, on hüdrolüüsi tagasitõrjumiseks tarvis lisada hapet. III rühma katioonide sulfiidid on hapetes lahustuvad ja sellepärast ei saa neid sadestada happelisest lahusest. Nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtused on tunduvalt suuremad II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtustest. Selle tõttu on vajalik sulfiidide sadestamiseks vajalik suurem S2--ioonide kontsentratsioon ja et sadestada CoS, NiS, Fe 2S3, ZnS on vaja aluselist keskkonda (pH~ 9). Rühmareaktiiviks on (NH4)2S. Töö käik .
lahust, leelistan ammoniaakhüdraadiga ja soojendan keemiseni. Seejärel lisan paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust, mille järel tekkis valge hägune sade, mis tõestab kaltsiumioonide esinemist lahuses. Ca2+ + 2NH4 + + [Fe(CN)6] 4– → Ca(NH4)2[Fe(CN)6]↓ Ba2+ ja Ca2+ jälgede kõrvaldamine Lisan tsentrifugaadile, mis jäi järele pärast IV rühma karbonaatide sadestamist, 3- 4 tilka (NH4)2SO4 lahust, et baariumioone sulfaatidena sadestada, ja 3-4 tilka (COONH4)2, et kaltsiumioone oksalaatidega sadestada, ning keedetakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisena ja Mg2+ ioonid tõestatakse tsentrifugaadist. Mg2+ ioonide tõestamine Võtan 2-3 tilka lahust ja soojendan keemiseni. Lisan paar tilka dinaatriumvesinikfosfaadi lahust ja paar tilka 2M ammoniaakhüdraati ning soojendan veidi veel. Tekib valge ammooniummagneesium-fosfaadi kristalliline sade. Mg2+ + HPO4– + NH3 H2O → MgNH4PO4↓ + H2O
Rääkides veeslainetest võiks näiteks tuua kuidas sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Veel kasutatakse difraktsiooni röntgenkiirguse korral ning ka pinnauuringutes erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Interferetsi abil on aga materjalidele võimalik sadestada õhukene kile, mis võimendab või vähendab peegeldusi. Selleks kaetakse optilise klaasi pind õhukese kelmekihiga, mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasis. Peegeldust võimendades saab valmistada peegleid ning optilisi filtreid, mis osasid lainepikkusi lasevad läbi, aga teisi peegeldavad. Valge valguse värvilist interferentsipilti saab kasutada valmistamaks rahatähtede turvaelementide, mille
ja puhu enda väljahingatav õhk katseklaasi. Jälgi katseklaasis toimuvat. Jätka puhumist ning tee kokkuvõte: a) Ca(OH)2 + CO2 b) .......... Kui oled puhumise lõpetanud, siis lisa lahusele hapet. Selgita toimuvat! (kirjuta ka võrrand) Eestikeelne video: http://www.chemicum.com/?video=16&lan=EE Jäävast karedusest vabanemine Jäävast karedusest vabanemiseks kasutatakse vee pehmendajaid, mis peavad sadestama Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Kuidas saaks sadestada karedust põhjustavad ioonid? K+ Na Li+ Ca Mg2 Ba2 Mn2 Ni2 Zn2 Cu2 Pb2 Fe2 Fe3 Al3 Cr3 + 2+ + + + + + + + + + + + OH- L Br- L L VL E L E E E E E E E E E K+ Cl- L L L L L L L L L L VL L L L L Br- L L L L L L L L NO3-L
Ammoniakaalsest lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA - ga CuS ja CdS. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin külma 2M HCl, reageerib CdS, sademesse jääb CuS. Sademe eraldasin tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib H2O asemel lisada mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestus kollane CdS, mis tõestas Cd2+- ioonide olemasolu. B-alarühma analüüs Kui B alarühma uuritakse eraldi, siis sadestada B alarühma katioone sisaldavast lglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada kontsentreeritud soolhappes. Happe edasisel lisamisel ja lahuse keetmisel moodustuvad klorokompleksid. SnS2 + 6HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S Sb2S5 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S + 2S Sn4+- ja Sb3+- ioonide eraldamine ning Sb3+- ioonide tõestus
PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Töö eesmärk oli määrata proteolüütilise ensüümi aktiivsus, kasutades substraadina kaseiini ja proteaasi preparaadina alkanaasi. Kasutasin meetodit, kus toimus tänu proteaasile peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsioon. Et sadestada põhja kõrgmolekulaarsed ühendid kasutasin trikloroäädikhapet ning mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrasin spektrofotomeetrilisel meetodil. 1.2 Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid.
Veenuse atmosfääri tekke ja arengu osas valitseb nõutus. Suurim mõistatus on seotud veega, õigemini selle puudumisega. Praegu Veenuse pinnal vett ei ole ega saakski olla suure kuumuse tõttu. Tõenäoliselt pole ei pinnases ega atmosfääris protsentuaalselt vett eriti palju, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu kaaluliselt siiski Maa atmosfääriga võrreldes mõnikümmend korda rohkem- see ongi ülitugeva kasvuhooneefekti üks olulisi tegureid. Kuid kui õnnestuks sadestada Veenuse atmosfääri vesi ühtlaselt pinnal, oleks seal vaid 5-6 m paksune veekiht, mis on Maa ookeanide mahule vastava 3,5 km tühine. Arvatavasti olid noore Veenuse ja Maa veevarud peaaegu samad. Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist. Kasutatud kirjandus 1. R. Veskimäe ,,Universum", Tallinn 1997, lk 206 2. Ü
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katsete käigus sadestada erinevate rühmade katioone erinevates segudest ning seejärel tõestada nende olemasolu lahuses. Samuti oli vaja teha tilkanalüüsi ning IV rühma katioonide tõestamist leekreaktsiooni abil. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel. Kemikaalid: kaks analüüsitavat lahust, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl,
fosfaat selgrooga . Suspendeeritakse puhvris, sest vees võib DNA laguneda. Lahus 2 sisaldab SDS ja NaOH. Aluseline töötlus, mille käigus detergent SDS lõhub rakumembraani ja alus saab seonduda plasmiidse DNAga, mis seejärel denatureerub. Aluselises keskkonnas rakud lüüsuvad ja DNA denatureerub. Segada õrnalt. Lahus 3 sisaldab KOAc (kaaliumoksaalatsetaat). See neutraliseerib lahust ja lubab plasmiidse DNA renatureerimise ja KOAc aitab sadestada detergendi (SDS). Kuna viiruse genoom on väiksem, siis renatureerub ta kiiremini kui bakteri 4Mb suurune kromosoom. Kromosoom ei jõua kaheahelaliseks minna. 10. Miks RNA töötlus? RNaasi töötlus aitab veelgi puhtamaks saada puhastatavat DNA lahust. RNaas lagundab RNA rakkudes. 11. Millist tüüpi restriktaase kasutame? tüüp 2 - lõike- ja seondumissait kattuvad. Lõikavad vaid dsDNA-d (ainult ds lineariseerub, ss jääb tsirkulaarseks - tsirkulaarne jookseb geelil kiiremini - saab
Järelejäänus mustale CuS sademele lisatakse 4-5 tilka k HNO 3, happe liig eraldatakse aurustamisega, lahjendatakse veega ja teostatakse tõestuskatse [K 4(CN)6] lahusega. Punakaspruuni sademe teke tõestab, et lahuses on Cu2+ -ioone. Lisades lahusele [K4(CN)6] lahust tekkis koheselt punakaspruun sade. Sellega tõestasin, et lahuses olid Cu2+ ioonid. P 2.4 B- alarühma analüüs Kui B-alarühma uuritakse eraldi, siis sadestada B-alarühma katioone sisaldavast alglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada k. HCl-s. Happe edasisel lisamisel ja lahuse keetmisel moodustuvad klorokompleksid. SnS2 + 6HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S Sb2S5 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S + 2S Sn4+ - ja Sb3+-ioonide eraldamine ning Sb3+-ioonide tõestus Umbes 10 tilgale lahusele lisatakse tükike raudtraati ja keedetakse mõni minut
Tähelepanelik peab olema ülekeemisega. Tavaliselt kasutatakse pritspudelit, milles on vesi. Kui näed, et vaht kerkib, siis pritsid vett peale ja vaht muutub taas raskemaks ja vajub alla tagasi. Keetmine kestab orienteeruvalt 6090 minutit. Võib ka rohkem, aga pole otsest vajadust. Keetmise eesmärk on sadestada välja valgud, mis tekitavad hägu, parandada värvi, inaktiveerida kõik ensüümid, steriliseerida virre, saada lahti mittesoovitud lenduvatest ühenditest ja keeta sisse humal. Humal (Humulus lupulus) on õlle tegemise põhikomponent. Õlle valmistamisel kasutatakse humalakäbisid, mis on korjatud emastaimedelt enne kollaseks muutumist
Pinnaadsorptsioon sademe pesemine Dekanteerimine 73. Kaasasadestamine. Protsess, kus aine, mis ei peaks veel sadenema (lahustuvuskorrutise järgi) läheb mingil põhjusel sademesse. Kaasasadenemine kui lahuses on teisigi aineid, mille lahustuvuskorrutised on sarnased. Selliseid aineid tuleb vältida, nad mõjutavad ka protsessi kiirust. Kaasasadenemine on tingitud ka sellest, et me sadestame liiga kiiresti või kasutame liiga suure kontsentratsiooniga aineid. Et vältida oklusiooni, tuleb sadestada aeglaselt. Võib kasutada ka tekkiva sadesti meetodit (tagab sadesti tekke optimaalse kiiruse). Sademe pesemine pesuvee või solvendi kogus ei tohi olla liiga suur. Pesu korrata väikeste vee ehk solvendi kogustega. 4 tüüpi : 1. pindadsorptsioon 2. segakristallide moodustumine 3. oklusioon 4. mehhaaniline vahelejäämnine 74. Segakristallide moodustumine. Kaasasadenemise vorm, kus sademe ioonidega sarnaste ioonraadiustega ioonid võivad asetuda kristallivõresse. 75. Oklusioon.
Õhu puhastamiseks saab kasutada sadestust gravitatsiooni, tsentrifugaaljõu ning elektostaatiliste jõudude abil. Samuti saab õhku filtrida ja kasutada märgpuhastust. Tavaliselt kasutatakse mitut meetodit järjest, sest igaühes saab eraldada erineva suurusega osakesi efektiivseimalt. Samuti, osakest mõjutava jõu väljas viibimise aeg peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks ta sadeneda ega läheks õhuvooga kaasa. Gravitatsiooni abil saab sadestada kõige suuremaid osakesi, efektiivsus kasutatavas tolmusadestuskambris jääb 30 ja 40% vahele. Nendest väiksemaid (30-40 µm) saab sadestada tsentrifugaaljõu abil tsüklonis, efektiivsus on kuni 98%. Filtrida saab tolmufiltreid kasutades. Jämedama tolmu püüdmiseks sobivad täidetud filtrid, peenema jaoks käisfiltrid. Absoluutse filtri abil saab puhastada õhku kuni 99% ulatuses bakteritest ja radioaktiivsetest ainetest
veekogudes. Fluoriidisisaldus pinna- ja põhjavees sõltub suuresti fluoriide sisaldavatest kivimitest ning mineraalidest. Keskmine F-/Cl- massisuhe kivimites varieerub sõltuvalt kivimi tüübist 4:1 kuni 8:1. Kuna fluoriidid on kergesti sadenevad, kuid kloriidid jäävad lahusesse, on kuumaveeallikate väljavooluvee puhul antud suhe äärmiselt madal (0,0006). Olgugi et fluoriidid on laialtlevinud ühenditest ühed püsivamad, võib neid sadestada mõõdukalt lahustuva mineraal fluoriidina (CaF2). 8 Kasutatud kirjandus J. Rudenko, P. Taube ,,Vesinikust kuni ..." H. Karik ,,Üldine keemia" H. Karik, V. Ratassepp ,,Keemia 11 klassile" http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/sootmisealused/mineraalelemendid/jood http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://www.miksike.ee/ http://wapedia.mobi/et/Fluor?p=6
1,5 EUR kott. Aidake vanaisal otsustada, kumba väetist on kasulikum osta (näidake arvutustega, kummas väetises sisalduv lämmastik tuleb odavam). 5. Niagara joast vuhiseb suurvee ajal igas minutis alla 170 000 000 liitrit vett. Ühe veetilga ruumala on 0,05 ml. Arvutage, mitu aastat kuluks, et Niagara joast tuiskaks alla 1 mool veetilku (kui kogu aeg valitseks suurvee periood). 6. Vaske on võimalik sadestada elektrolüütiliselt. Sellisel juhul juhitakse vasesoola lahusest läbi elektrivoolu, vask(II)ioonid liiguvad katoodile ning liidavad seal 2 elektroni: Cu2+ + 2e- Cu0 Ühe mooli elektronide laeng on 96500 C ehk 96500 As. Kui kaua tuleb lahusest läbi juhtida 5,5 A tugevust voolu, et detailile sadeneks 4,0 g vaske. 7. Kadrioru lossi ja paljude mõisahoonete lae- ja seinaornamendid on valmistatud stukist. Selle
Fruktoosi osasooni kristallid sarnanevad glükoosi osasooni omadele, meenutades luuavarre kuju. Sarnasuse põhjuseks on see, et mõlemad suhkrud on monosahhariidid. Nende struktuuri põhjustab erinevate gruppide kinnitumine esimese ja teise suhkru molekuli süsiniku külge. Nende nõelakujulised kristallid näitavad, et esimese ja teise süsiniku asend ei mõjuta kristalli moodustumist. Fruktosasoon 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli sadestada välja metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel. Töö põhimõte seisneb metallide soolade taandamisel suhkrute molekulides sisalduva aldehüüdrühmaga. Reaktsiooni reagendiks on AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) (Ag(NH3)2)+. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" Töö käik:
Arvas, et geoloogilised kivistised on seotud vee ja tuule toimega. Libavius (natukene hilisemast perioodist kui agricolga) arst ja alkeemik, tegutses laialdaselt ka hariduse ja koolide valdkonnast. Tema teos: ,,Alkeemia" 1597, mis on oluline, kuna peetakse esimeseks keemia õpikuks. Kirjeldas pikalt ka mitmete ainete saamist. Eriti tuntud on SnCl4 libaviuse suitsev vedelik. Tema pidas väga oluliseks analüüsimeetodite kasutamist. Rakendas sellist meetodit, et sadestada aine lahusest välja ja vaadelda kristalle sellest järeldada, mis ainega on tegemist. Rober Boyle (1627-1691) : Tähelepanuväärne isik. Keemias jäi tema tegutsemine rohkem spekulatiivseks. Temast alates läksid keemia ja meditsiin üksteisest lahku. Boyle'i seadus: Ta oli üks esimene, kes hakkas koguma gaasi. Konstrueeris sellise seadme, millega sai gaasi koguda. Tegi kindlaks et on võrdeline sõltuvus gaasi ruumala ja gaasiu kogusele vastav rõhu vahel
Kilematerjal aurustatakse vaakumis ning vaakum laseb auruosakestel otse objekti pinnale liikuda, kus aine läheb uuesti tahkesse olekusse ja moodustab õhukese kile. Molekulaarkimp epitaks Protsessi viiakse läbi vaakumis ja tänu väga madalale sadestumiskiirusele saab see toimuda epitakselt ehk sarnaselt kristallide moodustumisele. Protess ise keeruline... Impulss-laser sadestus Selle tehnika puhul fokusseeritakse suure energiaga pulseeriv laser materjalile, mida tahetakse kileks sadestada. Laserkiir aurustab materjali ja see sadestub materjali vastas asuvale pinnale. Protsess toimub vaakumis. Keemilise aurufaasi sadestus (CVD) Kasvatusalused asuvad reaktoris, kuhu lastakse termiliselt ebastabiilset ja kasvatavat komponenti sisaldavat gaasi. Reaktori temperatuuri tõstetakse kuni gaas laguneb ning eraldunud tahke osa sadestub kilena alustele ja jääkgaas imetakse reaktorist välja. Tööstuses levinuim õhukeste kilede sünteesimisviis. Metall-orgaaniline aurofaasi epitaksia
kemikaale Boor viib termilise paisumise alla o Optilised fiibrid SiO2 peab olema ekstrapuhas, et seda valmistada, looduslikku ränioksiidi materjali puhastatakse (läbi alkoksiidide viiakse keemilisse vormi, kus on madalatel temp-l vedelik ja kondenseeritakse umber, 2) võimalus läbi alkoksiidide teha hüdroksiidid, mis välja sadestada. Hüdroksiid moodustab läbi soolgeel protsessi geeli ja siis tahke amorfse materjali) Fiibrite tegemiseks püütakse kristallilisust vältida, sest kristalliseerumisel tekivad pinged ja fiibreid tõmmata ei õnnestu, Fiibri valmistamisel on vajalik vähemalt 2 erineva murdumisnäitajaga materjali olemasolu. Põhimõte- fiibri südamik on veidi suurema
sisemisse torusse antakse kompressoriga gaasilist CO2. Fosforhappe kokkuaurutamisel pestakse sekundaarauru keedusoola kristallide NaCl: Vedelammoniaak antakse pumbaga ülalt reaktori veega, tekib H2SiF6 4NaCl + 2SO2 + O2 + 2H2O = 2Na2SO4 + 4HCl torudevahelisse ruumi, kus ta, liikudes ülalt alla, uhub H2SiF6 voib välja sadestada sooda abil: HCl saagis on 93-98% reaktori siseseinu, kaitstes neid korrosiooni eest ning H2SiF6 + Na2CO3 = Na2SiF6 + H2O + CO2 3.Vesiniku põletamine kloori keskkonnas: siseneb alt sisemisse torusse, reageerides CO2-ga. Na2SiF6 saab kasutada joogivee fluoreerimiseks, H2 + Cl 2 = 2HCl H = -92,3 kJ (-22,1
nõrgad happed. Tabelis 3.3 toodud hapetest sobiksid füsioloogilise pH vahemikus kasutamiseks divesinikfosfaat (H2PO4-) ja süsihape. Fosfaatpuhvrid on biokeemilises praktikas laialt levinud 8 kuid nad ei ole alati rakendatavad, kuna paljud biokeemilised reaktsioonid toimuvad fosfaatiooni osavõtul. Lisaks võivad fosfaat ja karbonaatpuhvrid sadestada mõningaid reaktsiooni seisukohast vajalikke ioone (näit Ca2+). Tabelis 3.4 on toodud rida füsioloogilise pH piirkonnas kasutatavaid looduslikke ja sünteetilisi puhvreid. Ka organismid peavad säilitama nii oma rakkude sisekeskkonna kui ka kehavedelike pH kitsas vahemikus (reeglina 6,5 8,0). Kuna fosfaatioon esineb rakkudes küllalt kõrgel kontsentratsioonil ja divesinikfosfaadi (H2PO4-) pKa = 6,86, siis on just H2PO4- HPO42- + H+
toimuvaid käärimisprotsesse põhjustada kõrvalekaldeid õlle värvusele lõpptootes. Vesi on üks õlle peamisi koostiskomponente. Kõige olulisemat rolli omav ioon. Ca2+ mõjub virdele hapestavalt: 3Ca2+ + 2HPO42- Ca3(PO4)2+ 2H+ Virdes sisaldub märkimisväärses koguses fosfaate, mis töötavad buffrina. pH alandamine on oluline, kuna b-amülaasi maksimaalne aktiivsus on madalamal, kui linnase pH. Ca aitab sadestada virde valke ja oksalaate, kaitsta a-amülaasi inhibeerumise eest ja virret värvumise eest. Vähendatud aluselisuse/pH'ga piserdusvesi vähendab soovimatute silikaatide ja polüfenoolide ekstraktsiooni virde filtreerimisel Parandab pärmi flokuleerumist Soovitav kogus 50-150 mg/l [CO32-] Tõstab pH'd Viletsam tärklise lagundamine meskimisel Viletsam proteiinide lagundamine Polüfenoolide parem ekstraktsioon vilja kestadest Tumedam värv Robustsem mõrusus
hinnata positiivselt. 3. Reostunud vesi paljude ainete LPK kõrgem. 4. Väga reostunud vesi oma omadustelt lähedane reovetele, sageli lautade, töökodade läheduses. Heitveed moodustavad 3,5% kõigist vetest, mis voolavad Läänemerre. Orgaanilised ühendid nagu õli, fenoolid jne. on ohtlikumad kui mineraalsed ühendid. Anorgaanilisi aineid saab tavaliselt veest reaktsioonide käigus välja sadestada, kuid org. ained vajavad hapnikku, kuna neid aineid lagundavad mikroorganismid vajavad hapnikku. Seda hapniku tarvet mõõdetakse BHT-na. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik BHTt, 5-päevane BHT5 või 7-päevane BHT7
annaabi.ee 
