Mongoolia Ksenia Bogdanova Anna Selivonets · Pealinn Ulaanbaatar · Pindala 1 565 000 km² · Riigikeel mongoli · Rahvaarv2 752 000 · Rahaühiktugrik (MNT) Kliima iseloomustus · Mongoolias valitseb teravalt mandriline kliima.Pikk talv on külm ja sademetevaene. · Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. · Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme. · Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud. Metsatüübid · Männikud, tammikud · Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu, suhkrut, odra õlut, sibulat.
Talv pehme, suvi jahe, umbes 30 *C Temp. kõigub palju Talvel on väga külm, suvi Temp. kõigub vähe Talv külm, suvi soe jahe, temp kõigub palju Sademed Sajab vähe, suvi vihmane, talv Suvel sajab rohkem, talvel Sajab vähe, läbiaasta Õhk niiske, sajab läbi aasta sademetevaene sajab vähem Tuuled Läänetuuled, tõusvad Tõusvad õhuvoolud ja Laskuvad õhuvoolud ja Läänetuuled, tõusvad õhuvoolud läänetuuled tugevad tuuled õhuvoolud Aastaajad 4 aastaaega Kaks aastaaega Aastaajad vahelduvad
HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991. aastal olid paljud serblased (umbes 230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas.
Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule-
lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm. Taimkate- valitsevad kõrrelised ja lühikese kasvuperioodiga taimed mis taluvad põuda ja külma. Varakevadel, kui on rohkem niiskust, puhkevad õide taimed, kellel on maa-alustes osades toitainete varu (nt. tulbid, pojengid). Suvisel põuaperioodil taimed kolletuvad ja kuivavad. Mustmullad- maailma viljakamad. Huumuskiht kuni 2m. Rohtla loomad: liigivaene, närilised, roomajad, väikesed kiskjad ja röövlinnud, piison.
Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond. Küllalt liivane ja sademetevaene, vihm ägedate ja lühikeste tormidena suvel. Kasvasid männid, kadakad, põõsastaimed ja kaktused. Kaktusemahla joodi, viljaliha kasutati ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet. Tegeleti korilusjahiga, maisi ja kabatsoki kasvatamisega, loodi keerulist kunsti ning tehti kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud. Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid.
kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud?
nimetatakse neid stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Rohtlas on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega
* Erandlikult kirjutatakse omadus-, arv- või asesõna+ nimisõna kokku, kui tekib uus mõiste. vanaisa (vana isa), uusaasta (1. jaanuar), kolmnurk, suurlinn, enesekriitika, omakasu, kõrgepinge 6. Kohanimetäiend + nimisõna LAHKU eesti keel, ungari rahvas, Hollandi juust, Türgi diivan II Põhisõnaks on omadussõna 1. Käändsõna + omadussõna KOKKU (nimisõna) õpilastevaheline, samblaroheline, sademetevaene, peegelsile, mäekõrgune, sentimeetripaksune, sajanditepikkune (omadussõna) heledajuukseline, külmakartlik, sinakasroheline, suuremõõtmeline, helesinine (ühesõnaline arvsõna) neljarealine, kolmekümneaastane, tuhandeleheküljeline (asesõna) minuvanune, selletaoline, temanimeline, omaaegne, enesekriitiline 2. Nimi, arv, täht vms + omadussõna S (SIDEKRIIPSUGA) Koidula-nimeline, Peipsi-äärne, Vilde-aegne, 3-toaline, 245-leheküljeline, 16-korruseline,
õõnsused 25-30 cm sügavuseni. Seda võib teha kas hargiga või suurematel muruplatside vastavate mehhanismidega. Mida madalamalt muru niidetakse, seda rohkem juuri koguneb pindmisse kihti ja juurestik jääb õhemaks Kastmine Kõik murutaimed on tüüpilised mesofüüdid, s.t. vajavad arenguks ja kasvamiseks mõõdukat temperatuuri ja mulla piisavalt niiskust. Kui varakevadel ja hilissuvel nind sügiel on Eestis sademeid piisavalt, siis mai-juuni on harilikult sademetevaene. Päikesekiirgus on sel ajal suur ja murude rohustu kuivab pruuniks. Põuaperioodil on vaja muru kasta. Eriti vajab kastmist noor muruoras. Kasta tulen nõrga veesurvega(pihustada). Väiksematel haljasaladel on sageli kasutusel vihmutid, mis hoiavad muru piisavalt niiske. Lillemuru Viimasel ajal on moodi läinud nn lillemurud. Kultuurmurus on vähe liike, keskmiselt 10- 12, looduslikus niidukooslus võid neid olla 50-60, Lääne-Eesti liigirikaste
· Väheviljakad leetmullad · Kuusk, harilik mänd euroopas , seedermänd, lehis Aasias · Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD:
varanduse - loomade saatuse peale kindel olla. Äkki tabab maad suur põud või jäätub talve hakul esimese külma järel sulanud vesi, nii et loomad enam jää alt midagi kätte ei saa... Sellisel juhul ei ole kaugeimas paigus abi kuskilt loota ning halvimal juhul surevad kõik perekonna loomad, mis on nomaadi jaoks tõeline katastroof. Kliima Mongoolias valitseb mandriline kliima. Talv on pikk, külm (-35 ° kuni 15 ° C) ja sademetevaene. Suvi on lühike, soe (+25 ° kuni +15 ° C) ja vihmane. Päevase ja öise temperatuuri kõikumine on suur. Sajab peamiselt põhjaaladel ja mägedes, lõunapoolsed kõrbealad on kuivad. Mongoolia on päikeseline paik , aasta kolmel päeval neljast paistab päike. Ilm muutub kiiresti, mägedes on tavalised ootamatud lumesajud , kõrbes äkilised liivatormid. Pealinna ümbruses on suvel sageli äikesetorme. Transport Peamisteks transprdivahenditeks Mongoolias on rongid , bussid ja dziibid .
suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kauem pinnases. Samuti tuleb tulpide õitsemise ajal välja kaevata ja hävitada viirushaiged tulbid, need tunnete ära siiruviiruliste õite poolest, kus värvid on väga ebaühtlaselt jaotunud. Ärge lõigake viirushaigeid ja terveid tulpe ühe ja sama noaga, nii olete ise tahtmatult viiruse levitaja!
Siiski jäi enamus kalu sel talvel ellu. Angerjas on hapnikutingimuste suhtes väga vastupidav, aga vaatamata sellele hukkus 1995/1996 aasta talvel ligi 20 tonni angerjat järve madala lõuna- ja edelaosa järve peaaegu põhjani külmumise tõttu kalastikule saatuslikuks saada. Nii hukkus suhteliselt madala veetasemega 1987. aasta kevadtalvel ligi 50 t koha 2005.aasta teisel poolel hakkas veetase järves langema, sest 2005.aasta oli sademetevaene. Langus jätkus 2006.aastal, sest sademeid tuli 2006.aasta suvel ka väga vähe. 2006. aastal ilmus ajalehtedes jälle hulgaliselt artikleid Võrtsjärvest: "Eile voolas Emajõgi tasemel -8 sentimeetrit nullpunktist ehk 88 sentimeetrit madalamal kui mullu samal päeval ja 75 sentimeetrit madalamal, kui on paljude aastatega kujunenud selle kuupäeva keskmiseks. Emajõe sõjajärgne augusti miinimumrekord on -16 sentimeetrit ja see pärineb 1964. aasta 31. augustist
valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Taimede kohastumine eluga kõrbes Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene, kuid taimede leviku seisukohalt on kõige olulisem niiskusrezhiim. Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee: - taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga - taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt.
ning lehe temperatuur langeb. Lisaks konvektiivne soojuskadu. 1) Defineeri LAI, lehe eripind. 2) Millise seaduspära alusel läbib valgus lehestikku, joonista graafikud. 3) Miks ei ole lehtede veepotentsiaal võrdne mulla omaga koidueelsel perioodil? 4) Kuidas sõltub hingamine/fotosüntees (kumb, ma ei mäleta) CO2 sisaldusest raku vaheruumis. 5) Kirjuta difusioonivalem ja seleta selle komponendid. 6) Kas happelisem on kuiv või sademetevaene muld, miks? • 7) Kuidas sõltub PH-st raskemetallide omastamine, kas taim saab seda ise reguleerida? Happelises mullas muutuvad raskemetallide (eriti alumiiniumi) ioonid vabalt liikuvaks ning nende hulk taimedes kasvab. Raskemetallid asendavad ensüümide molekulis olulisi metalliioone mistõttu ensüümide aktiivsus ning füsioloogiliste protsesside kiirused langevad.
põld kannab masinaid · Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda kõige hiljem Kevadine mullaharimine2 · Õige aeg on siis, kui muld harimisel ei tolma · Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus · Kevadel on kõige suurem veekadu harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist · Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid muldi 2...3 cm sügavamalt · Turvasmuldi tuleks harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm · Kui kevad on sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt · Arvestades tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida · Mitmekordsel harimisel viimane harimine tehakse vahetult külvi eel 5...7 cm sügavune · Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis on vaja enne külvi tingimata rullida Kevadine mullaharimine 3 · Liiga varasel harimisel tekivad mullapangad (eriti savimuldadel), mida ei saa järgneva harimisega lõhkuda
..1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veerežiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm. Kui kevad juhtub olema sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt. Arvestades künni kvaliteeti, põldude kivisust, umbrohtumist ja teisi tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida.
..1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veereiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm. Kui kevad juhtub olema sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt. Arvestades künni kvaliteeti, põldude kivisust, umbrohtumist ja teisi tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida.
annaabi.ee 
