kasutamine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslik tegevus, kusjuures peamine on energeetika. Eesti energiavarustus põhineb 72% ulatuses kohalikul kütusel, sealhulgas põlevkivi osakaal 52%. Põlevkivi kasutatakse elektrijaamades, põlevkiviõli tootmiseks ja tsemenditööstuses. Oktoober 17, 2015 7 Hapestumise peamine põhjus on väävli- ja lämmastikuühendide eraldumine õhku. Need ühendid lagunevad sademetes ja langevad maapinnale tagasi happevihmana. Happesadamed kahjustavad metsi,veekogude elustikku, kultuuriväärtusi. Suurimad väävli ja läämastiku saasteallikad on energia tootmine ja tööstus, kuigi enamus lämmastikoksiididest tuleb transpordist ja enamus ammoniumist põllumajandusest. Oktoober 17, 2015 8 Üha arvukamaks muutuv inimkond oma elutegevusega mõjutab oluliselt looduskeskkonda, seega ka ennast
ning saadetakse ühe kuu keskmise proovina laboritesse analüüsiks. Eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Saadud tulemuste alusel on võimalik hinnata õhusaaste mõju taimede saagikusele ja mullaviljakusele, ning seost teiste ökosüsteemides asetleidvate muutustega. · Milleks vajatakse seiresüsteemis saasteainete mõõtmisi välisõhus ja sademetes? o Mudelarvutuste sisendiks o Vaatlusridade andmebaasi jaoks · Millised on esindusala kriteeriumid vastavat tüüpi seirejaamadele? o Linnafoonijaam üks iga 250 000 elaniku kohta o EMEP õhu- ja sademeseirejaam üks iga 50 000 km 2 kohta · Mida on mõtet modelleerida ja mõõta kui on huvi ajendatud sademete leelistumisest? o Kaltsiumkarbonaat sademetes o Magneesiumoksiid tahkete osakestena õhus o Lämmastikdioksiid õhus
maapinnalähedases õhus DUextmenüü 2. Suundu kaardirakendusse, klikkides pildil. All vasemas nurgas avaneb – aerosoolide hulk õhus (kliki EARTH tekstil). Siin saad muuta väga paljusid tegureid. Uuri võimalusi! SO4ext – sulfaatide sisaldus sademetes 3. Vali kaardikihte ja kirjelda ning selgita olukordi: a) Võrdle tuule suundi ja kiiruseid maapinnal ja troposfääri ülakihis vabalt valitud asukohas (vali Mode>Air ja Overlay>Wind). Millise õhurõhu peaksid valima, et saaksid kätte troposfääri ülakihi? 250hPa Miks on tuule kiirus nendel kõrgustel erinev? Kõrgemal on tuule kiirus suurem, sest õhurõhk on väiksem. b) Kui jälgid 1,5 km kõrgusel atmosfääris puhuvaid tuuli, siis millist maakeral valitsevat
alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 6. Selgita maailmamere osa Maa soojusbilansis. Maailmameri saab suurema osa Maale langevast päikesekiirgusest, kuna soojusmahtuvus on suur, siis on maailmameri peamine soojuse vastuvõtja ja koguja. Auramisele kulub kõige rohkem energiat, mis sademetes uuesti vabaneb. 7. Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad auramist? Temperatuur Suurema temperatuuri korral on auramine suurem Õhu- ja maapinna niiskus Väiksema õhuniiskuse korral mahub veeauru õhku rohkem. Mida niiskem maapind seda rohkem aurab. Pinnase omadused - auramine on suurem seal, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Taimestik rohkem taimi, rohkem auramist Tuule kiirus tuulisel ilmal on aurmine suurem Maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt. 8
Kliima muutus · Rannikualad (üleujutused) · Veevarud (vee kvaliteet, magevee vähenemine) · Metsad (liigne levik, liige koosseis) · Põllumajandus (saagikus kannatab) · Inimeste tervis (tolmused ilmad tekitavad haiguseid, niisked toovad viiruseid) Rannikualade üleujutused maailmamere pind on tõusnud praeguseks 15 cm. Arvatakse, et tõuseb veel 18cm. Siis ootavad üleujutused madalamates maades. Suured ilmamuutused ka sademetes. Ees ootab põhjapool (Eesti) talved tuulised ja tormised ning suved kuivad ja põllumajandus kannatab. Kõrbealasid hakkab üha rohkem levima. Happevihmad · Sudu suits ja udu. · Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskadeks ja muudavad vee happeliseks. · Eriti kahjustuvad happevihmade all okasmetsad. Okkad muutuvad pruuniks. · Happeliseks muutuvad ka veekogud ja mullad.
9 5. TULEMUSED 2009. aastal teostati metsaseiret 92-s I astme vaatluspunktis seitsmes II astme proovitükil, 2617-s vaatluspunktis. Seire käigus selgus, et enamiku lehtpuuliikide seisund oli hea ning okaspuuliigid olid stabiilselt rahuldavas seisundis. Sademete vee ph jäi neutraalseks (ph 5-6). Lämmastikühendite saastekoormus oli suurem soojematel kuudel, samuti oli saastekoormus väiksem võrade all ja suurem avamaa sademetes, mille alusel sai järeldada, et osakesed peetakse kinni võrades, kus okkad kasutavad neid kasvamiseks. Mullavee ph oli stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Puude juurdekasvuseire näitas, et aastatel 2004- 2009 oli puude juurdekasv madalam, kui eelneval perioodil. Alustaimestiku seire näitas, et männikute liigiline koosseis on vaene (Eesti keskkonnaseire, 2009). Kokku hinnati 2011. aasta metsaseire käigus I astme metsaseire vaatluspunktides ning II
võivad mõjutada metsade vanuselist koosseisu kuna hävitavad järelkasvu ja alles jäävad ainult suuremad ja vanemad puud. Ulukite tegevus võib mõjutada ka metsade väärtust. Samuti võib puude kahjustamine avada võimaluse edasisteks putuk kahjurite või patogeenide poolt põhjustatud häiringute tekkeks (Dale et al. 2001). 3.2 Putukakahjud Putukate ja patogeenide levikut ja populatsiooni suurust mõjutab kõige rohkem kliima. Muutused temperatuuris ja sademetes mõjutab nende ellujäämust, paljunemist ja jaotust (Dale et al. 2001). Kui vältida või vähendada putukatele ja haigustele soodsaid tingimusi, siis väheneb ka nende poolt põhjustatud kahju. Hästi toimivas, terves ökosüsteemis ei tee putukad ja patogeenid metsas suurt kahju, kuid sageli annab mingi eelnev kahjustus neile häiringuagentidele suurema võimaluse kahju teha (Stadelman et al. 2014). Näiteks kui tormimurdu piisavalt kiiresti metsast ära
Riikliku keskkonnaseire andmetel oli 2003 aastal sademevee keskmine koostis vaatluspunktides järgmine: kloriidiooni sisaldus 0,42,1 mg/l; nitraatiooni sisaldus 1,32,3 mg/l; sulfaatiooni sisaldus 38 mg/l. Sademete keemilise koostise mõju maapinnalähedase põhjavee loodusliku koostise kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete sisaldus suureneb aurumise mõjul keskmiselt neli korda. Kui sademevesi on läbinud allapoole valgudes aeratsioonivöö, saavutab vesi selle piirkonna maapinnalähedasele põhjaveele iseloomuliku keemilise koostise, sealhulgas naatriumi (Na+), kloriidiiooni (Cl-) ja sulfaatiooni (SO42-) sisalduse 2 20 mg/l. Sügavamates veekihtides, aeglase veevahetuse vöös, on nende
ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber määrab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lähevad. Looduslikud õhusaasteallikad. Vulkaaniline tegevus eraldub väävliühendeid, kloor- ja fluorvesinikke Bioloogiline lagunemine tekib vesiniksulfiidi Metsatulekahjud eraldub suitsu, tolmu, tuhka Äike eraldub lämmastikoksiide ja osooni
Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine. Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine. Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid, freoonid. Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine. Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus, muutused rannikualadel, muutused ookeanites. BM tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Kolm põhiosa: geneetiline, liigiline ja ökoloogiline mitmekesisus. Liigid suervad välja (7): elupaikade hävimine, KK kvaliteedi langus, maastike killustumine, jaht, tolmendajate puudumine, võõrliikide mõju. Millenium Goals 2001: · Äärmise vaesuse ja nälja väljajuurimine
Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks. Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised: NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN) 19. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2.
Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks. Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised: NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN) 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2
Suurim soojenemine on leidnud aset kõrgematel laiuskraadidel> Põhja-Jäämeri, Alaska, Siberi, Antarktika Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid Freoonid Looduslikud: Päikesekiirguse kõikumine Ookeanide soojenemine Kliima soojenemise mõjud: Ilmastik Jääkatte vähenemine Muutused sademetes ja taimestikus Muutused rannikualadel Muutused ookeanides Kliimamuutuste alased kokkulepped: Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon Kyoto protokoll: Vähendada kasvuhoonegaase 5,2% võrra võrreldes 1990. Aasta tasemega Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina, (Arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid Müüdavad saasteload Keskkonnamajandus: Majandusteaduse haru, mis tegeleb keskkonnaprobleemidega. Uurib keskkonnapoliitikate majanduslikku mõju:
Kurviline piir sobivam elupaigana ja liikide arv suurem kui sirges Äike - lõhub lämmastiku molekuli N aatomid liituvad hapniku Ordoviiiittsiium -488-443 milj. a. ökotonis. aatomitega, moodustades lämmastikoksiide. Need lahustuvad Mere settekivimid (18 ladet) Ökotonid: sademetes moodustades nitraate ja jõuavad maale. Äikese osa kogu Paljanduvad klindil 1. võivad pakkuda elupaika erinevatele liikidele seotud lämmastikust Maal ca 5 8%. Algas liivade, aleuriitide, brahhiopoodide karpide kuhjumisegatekkis 2. võivad pakkuda refuugiumi (ajutist varjupaika) Tööstusettevõtete kaudu: oobulusliivakivi (Maardu) 3
Kliimamuutused - Külmemad perioodid vaheldunud soojematega, jääajad, Suurim soojenemine on leidnud aset kõrgematel laiuskraadidel> Põhja- Jäämeri, Alaska, Siber, Antarktika . Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris . Kliima soojenemise põhjused - Antropogeensed: Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid, Freoonid . Looduslikud: Päikesekiirguse kõikumine, Ookeanide soojenemine. Kliima soojenemise mõjud Ilmastik, Jääkatte vähenemine, Muutused sademetes ja taimestikus, Muutused rannikualadel, Muutused ookeanides. Kliimamuutustealased kokkulepped - Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon ei ole siduv, Kyoto protokoll: vähendada kasvuhoonegaase. Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina (arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on esimene
Erinevuse korral Seda tõestab kloriidi suhteliselt suur ning püsiv tuleb regulaatorit (ülemist kruvi) pöörata, · vedelike ruumala, elektrijuhtide takistus, sisaldus sademetes. Merelainetuse, eriti metallide ühenduskohtade kontaktpinge Absoluutne niiskus a 1 m3 kuni hügromeetri näit langeb kokku tormidekorral satub õhku väga palju väikeseid jm.). Seda tõsiasja kasutatakse psühromeetri abil määratud relatiivse merevee piisku, mille läbimõõt on ca tuhandik
mida õhus tavaliselt ei esine. Looduses esineb veeaur võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastustel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Neid osakesi nimetatakse kondensatsioonituumadeks. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad v gaasiosakesed. Valdaval osa n nad meresoolade, peamiselt kloriidid osakesed. Seda tõestab kloriidi suhteliselt suur ning püsiv sisaldus sademetes. Merelainetuse, eriti tormidekorral satub õhku väga palju väikeseid merevee piisku, mille läbimõõt on ca tuhandik- kümnendik cm. Õhu turbulentse segunemise tagajärjel kantakse neid kõrgemale ja kaugemale, kus vesi aurub. Aurumisel kristalliseeruvad välja Ca, kips, keedusool. Pärast piiskade täielikku aurustumist kujunenud mitmesuguste soolade ühendid lagunevad kergesti ja annavad palju kondensatsiooniruumi
märkimisväärselt kõrgem, võrreldes looduslikus seisundis rabadega (Karofeld et al 2007: 61). Liigirikkuse suurenemine on otseses seoses mulla pH muutusega (Paal et al 2012: 248). Rabadele iseloomulik happeline muld toimib liikidele pudelikaela efektina, mis muutub leeliselise saaste sissekandega (Paal et al 2012: 248). Ökosüsteemide leelistumine ja keemiliste ühendite sisalduse muutused keskkonnas (mullas, mullavees ja sademetes) avalduvad taimede füsioloogilis-biokeemilistes protsessides, nende morfoloogia ja bioproduktsiooni muutustes (Degtjarenko 2010: 3). Leelistumise tulemusena tõuseb näiteks rabades vee pH, mistõttu hävivad turbasamblad ja turba juurdekasv lakkab (antud olukord on juba murranguline ja iseloomustab tugevat leelissaastet) (Kaasik et al 2003). Turbasamblad ja kogu muu rabale iseloomulik taimestik taandub. Neid tulevad asendama
annaabi.ee 
