Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid
Aadlikel eelisõigused, talupoegade seisund halvenes. 1762-96 Katariina II taotles Baltikumi privileegide kaotamist (uus halduskorraldus, maksukorralduste muutmine, linnaduumad, mõisnikel võrdsed õigused). 1796 taastati varasem valitsemisviis. 10. Kaubandus 17.-18.saj. (sh import, eksport, sõbrakaubandus) Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted:
Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Linnade ellu tõi 16.sajandi lõpp ja 17.sajand olulisi muutusi. Linnad, kus ei olnud sadamat ei omanud võimalust kaubanduses osaleda. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne. Keskajaga võrreldes kaotasid enamus linnadest oma majanduse korraldamise iseseisvuse. Rootsi riigivõim hakkas linnadele üha rohkem ettekirjutisi tegema. Vaid Tallinn säilitas oma traditsioonilise iseseisvuse. Ka Tartus ja Pärnus säilitasid raed põhimõtteliselt oma õigused kui teatud majanduslike hädade poolest allutati nad kindralkuberneri järelvalvele. Ülejäänud linnad olid läänistatud mõnele
Põllumajanduse arendamiseks oli talupoegadel erinevaid kohustusi, näiteks: rakmetegu, jalategu, abitegu ja mõisavooris. Majanduse arengule aitasid kaasa ka Eestimaa kalarohked veed. Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid kujundama venelastest rannikuasukad. Õitseva kalaäri kõrval aga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse
Talupoegadel takistati edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik. Samuti jõudis Rootsi ajal Liivimaale ka nõiajaht, mis tähendas, et targemaid inimesi peeti nõidadeks ja seetõttu hukati paljud arukamad ja osavamad. 16. sajandi lõpp ja 17. sajand tõid olulisi muutusi Eesti linnade ellu. Senini olid kaubanduses osalenud ka väikesmad linnad, kuid uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Eestile oli siiani arengujõudu pakkunud Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, kuid nüüd kulges see Arhangelski sadama ja Valge mere kaudu, vähemal määral ka Narva ja Pihkva kaudu. Viimasest kaubateest jäid Eesti linnad kõrvale. 17. sajand tähendas Narvale majanduslikku õitsengut ja oma positsioone säilitas ka Tallinn, kuid varem väga oluline kaubnduslinn Tartu kaotas oma hiilguse ja Tallinna ja narva varju jäid ka Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare
Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne.Vene võimu alla minek säilitas Baltikumi kuni asehalduskorra kehtestamiseni omaette majanduspiirkonna. Venemaa sisekubermangudest eraldas Eesti- ja Liivimaad tollipiir. Salakaubanduse tõkestamiseks seati suuremate linnade väravatesse vahipostid, kus ööpäev läbi kontrolliti kõiki kaubaga sisse- ja väljasõitjaid. Merekaubandus oli tulus, kuid samas ka riskantne ettevõte. Erinevalt väliskaubandusest
Paberitööstus, ehitusmaterjalid (klaas, tellised, vase- ja saeveskid) ning tekstiil (kanep,lina). 5. Seletage mõiste talurahvakaupmees. Kaupmehed, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu. 6. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal. Tooge välja 3 muudatust. Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7. Hinnake Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjendage (mis ma ise arvan?) Majandusellu tuli üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati senised tsunftipiirangud
Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja
Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja
Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Lõuna- Eestis asus rohkesti lätlasi. Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks. 6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL. TOO VÄLJA 3 MUUTUST Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7) TOO VÄLJA 2 PEAMIST LINNADE ARENGUSUUNDA ROOTSI AJAL. MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT? MILLINE LINN JA MIKS SAAVUTAS ROOTSI AJAL KIIREMA ARENGU? NIMETA 3 TÖÖSTUSHARU, KUS ASUVAD TEGUTSEMA MANUFAKTUURID
Soodsad kaubandusolud kestsid (hoolimata ajutistest kaubandustülidest ja -sulgudest) 16.sajandini. Tähtsaim toomakaup oli sool, peamine viimakaup 19.sajandini teravili. Tallinn sai 16.sajandini suurt tulu läbiveokaubast. 17.sajandil kujunesid kõige soodsamaks Narva 7 transiitkaubanduseolud. Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus. Peterburi siirdus ka osa Eesti kaupmehi. Eesti sadamalinnadele oli eriti ebasoodne 1822.aasta tollistatuut, mis andis Peterburile ja Riiale eelisõigusi. Sisekaubandus toimus feodalismiajastul põhiliselt laatadel ja rändkaupmeeste vahendusel. Siseturg laienes (seoses kapitalistlike suhete võidulepääsuga) eriti 19.sajandi teisel poolel. Samal ajal suurendas linaeksport Pärnu sadama käivet. Pärast Balti raudtee peatee valmimist 1870.aastal muutus Tallinna majanduselus uuesti väga oluliseks läbiveokaubandus;
· Tõeline Tartu taassünd seoses TÜ taasavamisega (1802). e. Püsis keskaegne linnade omavalitsus, mida riigivõim suuresti kärpis. Kodaniku- õigused vaid sakslastest ülemkihil. 2. Kaubandus a. Kaugkaubandus: · Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele. · Transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed). · 17. saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril. · Vene ajal pakkus Eesti sadamalinnadele konkurentsi Peterburi sadam. · Eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv. · Importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber. · Riik sai tulu tollimaksust. Ka vene ajal (kuni asehalduskorrani) oli baltikum omaette majanduspiirkonnaks, mida muust Venemaast eraldas tollipiir. · Seetõttu levis salakaubandus. b. Sisekaubandus: · Säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed.
Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris(viljavedu). Lisaks teotööle pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja kästitöötoodangust. Võrreldes keskajaga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Linnad ja kaubandus: Uued olud andsid aktiivse kaubandusvõimaluse ainult sadamalinnadele. XVII sajand tähendas majanduslikku õitsengut Narvale, positsiooni säilitas ka Tallinn. Palju kaotas oma hiilgusest Tartu. Riigivõim hakkas üha enam linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Vaid Tallinn säilitas oma traditsioonilise iseseisvuse. Narva huvitas Rootsit rohkem ning sõltus rohkem ka keskvõimust. Tartus ja Pärnus säilitasid raed põhimõtteliselt oma õigused. Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias.
Talupojal olid mõisa ees erinevad kohustused: · RAKMETEGU- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl. · JALATEGU- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel · ABITEGU- mõisa abistamine kiiretel hooajatöödel (sõnnikuvedu, ehitustööd, rehepeks) · MÕISAVOOR- talvine viljavedu Tallinna, Pärnu või Riia sadamatesse. · LOONUSRENT- ehk andamid talu saagist (vili, liha, puud, mesi jne) LINNAD JA KAUBANDUS 17. saj tõi arenguvõimalusi vaid sadamalinnadele (Tallinn, Pärnu, Narva). Rootsi riik püüdis üldiselt linnade iseseisvust piirata nt ei lubatud linnadel enam omi münte vermida. Peamised väljaveoartiklid olid teravili, lina, kanep, tõrv ja puit. Sisse toodi metalli, soola, vürtse ja alkoholi. Valdavalt olid kaupmehed sakslased, aga siia ilmus ka hollandlasi ning inglasi. Enamik linlasi tegeles käsitööga. Karmistus TSUNFTIKORD ainult need, kes olid tsunfti liikmed, võisid omal alal töötada. Rootsi aja lõpp oli sünge
Sikotani ja Iturupi. Jaapani suurim parempoolne partei, Liberaaldemokraatlik Partei, oli võimul 1955-1993. Tolle ajavahemikul pikkemalt olid ametis peaministrid: Eisaku Sato (1964-1972); Yasuhiro Nakasone (1982-1987); Noboru Takeshita (1987-1992). 4.10 HIINA (SAJANDI ALGUSEST) 1644-1912 Quing'i ehk Mandzude dünastia. XX sajandi alguses oli riik mahajäänud. Ei osatud ise riiki reformida. Avatud uste poliitika - vaba ligipääs kõigile Hiina sadamalinnadele. 1905 - asutati Guomingdang - Hiina Rahvuslik Rahvapartei. Rajajaks Sun Yatsen. 1908 - suri keisrinna. Pärijaks 4aastane Pu Yi. 01.01.1912 - Hiina Keisririik likvideeriti Xinhai revolutsiooni tulemusena. Kuulutati välja Hiina Vabariik. I maailmasõjas sõdis Antantei poolel. Pariis rahukonverentsi ajal puhkes "4. mai liikumine," sest sealt ei antud Hiinale tagasi alasid, mis talt olid vallutatud. 1921 - Sun Yatsen sai Hiina presidendiks.
annaabi.ee 
