Luca Remmel 7.B 2017 Linnaõigused ● Esimest korda sai linnaõigused Narva aastal 1302 Taani kuninga poolt ● Liivimaa sõja ajal Narva põletati, kuid linnaõigused sa Narva kiiresti tagasi. Nimelt aastal 1345. Elanikkond ja nende tegevus ● Talupojad ja mõisnikud käisid linnas kauplemas. ● Linnas elasid ja töötasid käsitöö meistrid. ● Narvas oli sadamakoht. Sadama tarvis läks vaja lootse, köiepunujaid, laevaomanikke ja meremehi. ● Linnas leidus ka palju kerjuseid ja sante. Asukoht ja asustamine ● Narva asub Kirde-Eestis Venemaa piiril, Soome lahe rannikul. ● Narva kohal asus asula tõenäoliselt juba muinasajal, kuid linnus ehitati alles 13. sajandi lõpul. ● Tõenäoliselt õige pea oli linnuse juurde kujunenud ka kaubaasula, kuid ometi ei antud sellele linnaõigusi enne 1345. aastat
TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS Tallinn on linn PõhjaEestis Tallinna lahe ääres ning Eesti Vabariigi pealinn. Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane
kuna lapsi on peaaegu poole võrra rohkem, nagu ka tööjõulisi inimesi. Kristina Soboleva Madagaskar Eksport import 7 Riigi majanduslikult arenenuim piirkond on Kõrgplatoo. Toamasina linn on aga Madagaskari sadamalinn, ning läbi selle toimub enamus kaubavahetust. Korallrahu tõttu on linna juures hea sadamakoht. Sadamast käib läbi umbes 70 laeva kuus. Madagaskar ekspordib riigist kohvi, vaniljet, suhkrut, nelki ja nelgiõli. Riiki imporditakse keemiatooteid, masinaid, naftat ja naftasaadusi, sõidukeid, metalltooteid. Madagaskar toodab erinevaid toiduaineid: riisi, maniokki, kohvi, nelki, suhkruroogu, vanilli, türgi uba, banaane, maisi, kartulit, eluskarja: veiseid, sigu, kitsi, kala, aga ka muud nagu rafineeritud naftat, sõidukeid(montaaz), kangast, elektrotehnikat, boksiiti.
sajandi joonistus. HAAPSALU PIISKOPILINNUS AJALOOSÜNDMUSTE JÄLGEDES 1228.a. Moodustas Riia piiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning teistest väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille keskus asus esialgu Lihulas, hiljem Vana-Pärnus. Mis 1263.a. hävitati ning siis otsustas piiskop Hermann I Buxhöwden rajada aastatel (1262-1285) keskuse Haapsallu kuhu algul ehitati peakirik ja siis hakati rajama piiskopilinnust.Siin oli hea sadamakoht ning liivane neemik. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse maaala. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast
CONGESTION – ülekoormus/ummistus CONSECUTIVE VOYAGES – järjestikused reisid CONSIGNEE – kauba saaja CONTRACT OF AFFREIGTMENT - laevaomaniku ja prahtija vaheline leping, milles laevaomanik on nõus prahtijale kaupa laevas vedama või prahtijale kogu laeva või selle osa kasutama CUSTOMARY DESPATH or CUSTOMARY QUICK DESPATCH - tavalise kiirusega laadimine ja lossimine CUSTOME OF THE PORT - sadamakoht DEAD FREIGHT - tasu kasutamata laadruumi eest DECK CARGO - tekilast DELIVERY & RE-DELIVERY – tarne/kordustarne DEMURRAGE DESPATCH / DESPATCH MONEY - tasu kokkuhoitud aja eest DEVIATION CLAUSE - klausel laeva õigusest ettenähtud laevateest kõrvale kalduda DISBURSEMENTS - kulud, väljamaksed laevakulude katteks sadamas DOWN TO HER MARKS - laev on laaditud tema maksimaalse lubatud süviseni, kas vastavalt vajadusele
...................8 Kokkuvõte............................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Eesti on läbi aegade olnud mereriik ja tihedalt seotud meresõidu ning kaubandusega. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tundud juba 10.sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7.sajandist e.Kr. Tallinna linna areng on otseselt sõltunud sadama arengust ja vastupidi. Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja
Hea asukoht linnus paiknes järsu põhjanõlvaga looduslikul paekõrgendikul. Juba hiljemalt 13. sajandil paiknes tulevase piiskopilinnuse asukohas eestlaste linnus. Ehitusmaterjali (paekivi) sai murda samalt kõrgendikult. Lihulat ümbritses tihe asustus ja seega oli olemas ka tööjõud. Lihulat läbis Saaremaalt Põhja-Eestisse viiv iidne liiklustee. Lihulat läbis ka tee Läti suunas. Oluline oli ka merelähedus. Lähim sadamakoht võis asuda Penijõe kandis (linnusest 2-3 km) või kuskil Tuudi (Suitsu) jõe ääres (linnusest umbes 4 km). 1220. aastal nimetas Albert uueks Eestimaa (Lihula) piiskopiks oma venna Hermanni. 1220. aasta kevadel/suvel haarasid Läänemaal initsiatiivi rootslased, kes seadsid ennast sisse Lihula linnuses. Rootslased tundsid ennast Lihulas kindlalt. 8. augustil tulid merelt aga saarlased, kes piirasid linnuse ümber ja süütasid selle põlema
kootud rahvariideseelikuid körte, juba väiksed lapsed oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnu keelemurret õpetatakse koolitundides. Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, saare ümber on rohkesti väikeseid laide. Kihnu väin on üle-euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. 7 km pikk ja 3,3 km lai Kihnu saar on suurepärane suurus avastamaks saart jalgrattaga! PÄRNU MUUL Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769. aastal keisrinna Katariina II käsul palkidest muulid. 1863-64 valmisid uued kivimuulid, mille kivid veeti kohale Häädemeeste ja Kihnu randadest. Mõlema muuli pikkuseks kujunes pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset!
seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi.1624a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis 1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973-1980. See torn asub Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. Pärnu muul Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769. aastal keisrinna Katariina II käsul palkidest muulid. 1863-64 valmisid uued kivimuulid, mille kivid veeti kohale Häädemeeste ja Kihnu randadest. Mõlema muuli pikkuseks kujunes pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul
sakslastest kõrgemaks. Piirangud mittesakslaste linnaasumisele eriti väikelinnades olidki esmajoones seotud maahärrade huviga hoida talupoegi maal. Eesti linnad ja alevid keskajal. Oli saksa vallutus, vallutajad rajasid linnad, enne linnasid ei olnud. 1201 - teine saksa tüüp linn läänemere ääres. 30ndatel hakatakse selle vastu argumente tooma, kindlaid kirjalikke allikaid ei olnud. Süvalep tallinna puhul välja toonud, et kusagil ju pidi olema muinas-eestis ka kaubanduskese ja sadamakoht, kuna hästi on teada tihe liiklus novgorodi ja ojamaa vahel. Parem sadamakoht on tallinn, miks just tallinn valiti taanii kuninga 1219 retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski linnapoole kalduv asula juba olemas. Paul Johanseni poolt idee, et tallinna kohal võis al 11 saj olla vene ja skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna saksa linn, tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Süvalepa ja Johanseni ideed täiesti pädevad, kuigi
neist ilmub tihe seos kesk euroopa germaanlaste traditsioonidega. Pilet nr. 8 a) Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus ja käsitöö Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt ühiskonna üldilmet ja pani aluse kapitalistlikule majandamisviisile*Linnad asusid peamiselt Vahemere ääres*Linnad olid piirkonna käsitöö ja kaubanduskeskused Soodne kauplemiskoht (jõesuudmes, silla või koolmekohas, soodne sadamakoht) Näiteks Pariis tekkis Seine´i jõe koolmekohta, mille ümber oli arenenud põllumajnduspiirkond.Linna valitses RAAD eesotsas bürgermeistriga.Linnakohus.Kaitsevägi.Müntide vermimise õigus Enesemaksustamise õigus Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam
- Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis - Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi - Ülejäänud piirkondades linnaelu tase madal - Ülejäänud euroopa piirkondades, kus rooma pärand puudus, tekkisid mõned uued linnad - Ka Itaalias tekkis keskajal uusi linnu, nagu Veneetsia - Dux/doodz Veneetsia linna valitseja - Uute linnade tekkimine Põhjapool alpe burgus portus vicus - Wike sadamakoht, ehk kaubakohad - Linnas oli turukoht, püsivad või sessoonsed - Turukohas oli vägivald lubamatu - Rahu tagamise eest turul, sai valitseja makse, tolle jms - Osa linni rajadi kindla mõttega, et see rajatud saaks. See oli tulude sissetulekupunkt jms - Rajatud linnadest suurteks said vähesed, paljud rajamised läksid nurja küla jäi ikka külaks - Suur osa saksa linni jäi agraalinnadeks - Lübecki rajamise näide 9
a. Kiriku lähedal avati 16. augustil 1925 Vabadussõja mälestussammas 17 langenule. Obelisk lõhuti 19. juunil 1941 ja taasavati 28. mail 1989. Oiu Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis
· Sai selgeks, et ristiusku ei olnud võimalik enam ühendada KESKAEGSED LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS! · Vanal ajal kujunes välja linlik asustus peamiselt idamaades ja Euroopa lõunaosas · Varakeskajal linlik kultuur käis alla · Uus tõus algas 9 sajandi lõpust · Kujunes välja keskaegne linn ja linnakultuur · Keskaeged linnad tekkisid: o roomlaste vanade linnade või kindluste kohale o Jõgede, merede äärde soodsatesse kohtadesse (sobiv sadamakoht) o suuremate feodaalide losside juurde o tähtsamate, suuremate kirikute (piiskopikirikute) juurde · linnad tekkisid ühiskondliku tööjaotuse süvenemisel · käsitöölistest, kaupmeestest ja lihtsamatest töölistest kujunes välja linna kodanikkond · enamasti nimetus kodanikud sõnast burg-linn, algselt kindlus (burgess, bouregeois) · linna keskuseks olid turuplats, raad (sageli turuga ühendatud), kirik
2. Põhja Prantsusmaa, Madalmaad, Reinimaa, Inglismaa ja Põhja Saksamaa tihti keskaegne asula seal, kus antiigiajal polnud?. Kontinuiteet muutus. 3. Ülejäänud Euroopa kus antiigipärandit pole kunagi olnudki. Doozd Veneetsia valitseja/hertsog, nimetatud ametisse Bütsantsi keisri poolt. Burgus, portus, vicus keskaegse linna varajased arenguetapid. Ehk kindlustamata asula, asula mõne kindlustuse lähedal või värava ees (portus). Viik on sadamakoht germaani keeles, viikingite retked u 9. - 10. sajandil (rüüvimine & kauplemine). Aolinn on varajane linn; asula, mis pole küla, omab rohkem funktsioone ent mastaap jääb õigele linnale alla. Keskaja II poolel tähendab linnaks olemine spetsiifilist õiguslikku taotlust. Linn kui vahetuskoht nõuab turuplatsi (püsiv või sessoonne). Et turg saaks toimida, peab valitsema turul tururahu. Eriõigustega inimesi ühendab seal tutuõigus, kohalik valitseja peab selle maksma panema
inimestest. Aolinn - Varajane linn, kus on teatav inimeste tegevuste osakaal, kuid pole niivõrd suur, et kutsuda linnaks (Tartu, Senpilseta, Daugmale). Aolinnad pole arenenud keskaegseteks lnnadeks, sest linnad tekkisid kuskil lähedal. Enne Tallinnat oli toompeal asustus. Tallinna eelkäijana on nähtud viigingiaegset Viru linnust, kuid seni pole midagi leitud. Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt. Süvalepa - Kusagil pidi olema Muinas-Eestis ka kaubanduskeskus ja sadamakoht, sest oli tihe liiklus Novgorodi ja Ojamaa vahel. Parem sadamakoht on Tallinn, sest miks just Tallinn sai valitud Taani kuninga poolt 1219. aastal retke sihtkohaks. Väga võimalik, et oli miski asula juba olemas, mis meenutas linna. Paul Johansen - Idee, et Tallinna kohal võis 11. sajandil olla vene ja Skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna Saksa linn, Tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Pole olemas allikaid, mis tõendavad seda hüpoteesi
annaabi.ee 
