Lisaks sellele ei saanud riik nii suure hulga ettevõtete haldamisega lihtsalt hakkama. Nimelt seetõttu otsustatigi valdav osa majandusest võimalikult kiiresti privatiseerida. Asjaolu, et riik ei saanud ettevõtete haldamisega hakkama, vajab vast selgitust. Asi oli selles, et Eestis kujunes välja täiesti spetsiifiline olukord. Harulise (õigemini ametkondliku) juhtimissüsteemiga NSV Liidu ühe liiduvabariigi taasiseseisvumisel lõigati läbi sidemed üleliiduliste ministeeriumidega (st konkreetse majandusharu juhtorganitega). Kommunistlik partei, mis oli kogu aeg võrdlemisi otseselt majandust juhtinud, kaotas oma mõju ja sisuliselt likvideerus hoopis. Tekkis olukord, kus piltlikult öeldes “direktori ja jumala vahel polnud kedagi” (kujutage endale korraks ette olukorda, et praegu kaoksid ettevõtete nõukogud ja omanikest poleks midagi kuulda. Järele jääksid vaid ettevõtete juhatused)
Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947. Moskva surve tugevnes järk-järgult ning kriitika läks kurjemaks ja isiklikumaks. Alates 1948. aastast võib rääkida uue, jäigema kultuuripoliitika algusest eestis. Sai selgeks, et Moskva ei talu enam mingit kohalikku omapära, Eestis hakati looma kolhoose ja painutama kultuuri üleliiduliste mallide järgi. Kõigis loomingulistes liitudes toimusid "puhastused" ja heideti välja enam paremaid kunstnikke, keda süüdistati formalismis, natsionalismis või lihtsalt "loomingulises passiivsuses". Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest. Sellist süüdistust sai aga esitada paaegu kõigile eesti kunstnikele.
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 19...
17. juunil toimus u. 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul + Saadikute ärasaatmine Moskvasse, et nad võitleksid eestlaste õiguste eest 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: + Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) + Töökollektiivide Ühendnõukogu Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest 11. septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus "Eestimaa laul". Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada + ,,Ükskord me võidame niikuinii!" Heints Valgu suust 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis:
Ühiskonna demokratiseerumise süvenedes pälvis üha enam tähelepanu konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile NSV Liidu koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Kuid selle ideega polnud kõik nõus ERSP ja EMS propageerisid iseseisva Eesti ideed. 1988. aastal võeti vastu Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul vastu Eesti NSV konstitutsiooni parandused ja suveräänsusdeklaratsioon. Neis kinnitati Eesti NSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ja määruste ees, ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood: Eestis kasvas omariikluse taastamist pooldavate ringkondade mõjukus ühiskonnas. Alanud kodanike komiteede liikumine muutus kiiresti massiliseks. Tehti "Eesti Kodanike Peakomitee". Toimusid Eesti Kongressi valimised, millest võttis osa üle 520 000 registreeritud kodaniku. Eesti Kongressi tegevorganiks
uuendusprotsessidele kaasaaitamise sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. Algatajad Edgar Savisaar ja Marju Lauristin (telesaates ,,Mõtleme veel"). · 1988. aasta augustis loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks teisitimõtleja Lagle Parek, sihiks oli omariikluse taastamine. · 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste (nn liidutehaste) juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine - IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) nende toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. · 24. veebruaril 1989 tulid ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega algatada Kodanike Komiteede liikumine eesmärk oli Eesti iseseisvuse
aastatel ka puht venekeelseid variante (- Narva-Jõesuu kohta, . Tallinnas Velikije Luki tänaval jne), Tallinna täitevkomiteelt nõuti nimede (Võidu väljak) ja (Raekoja plats) ametlikku kinnitamist jne. Uut tekkivat venekeelset kohanimistut hakkas sümboliseerima Tallinna lähedale Muugale rajatav sadam, mille nimeks pandi - (see tõlgiti hiljem eesti keelde kujul Tallinna Uussadam), kuid mis muutus vene keeles õige pea ka paikkonnanimeks. Kohanimede ametlik korraldamine toimus üleliiduliste mallide järgi, viimane versioon sellest oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1981. a seadlus "Territooriumi administratiivüksuste, asulate, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ja muude objektide nimetamise ja ümbernimetamise korra kohta" (ENSV Teataja 1981, 14, 180, asendas varasemat, 1965. aasta seadlust). See nägi ette vajaduse arvestada nimede määramisel "geograafilisi, ajaloolisi, rahvuslikke, elukondlikke ja teisi kohalikke tingimusi ning elanike soove"
See oli esimene poliitiline erakond Eestis (peale EKP) · 11. septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus "Eestimaa laul". Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada · 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: 1) Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) 2) Töökollektiivide Ühendnõukogu Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest Poliitilised jõud Eestis 1988: Interliikumine Rahvarinne ERSP NSV Liit liiduleping iseseisvus · 16. novembril (1988) võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes
Oli tolle aja tingimustes enneolematu. Inimesed kaasati poliitikasse. Gorba oli veendunud, et protsessi suudetakse kontrollida, aga nii see ei läinud. Avalikkus mõjutas ka rahvasaadikute käitumist- kui nad teadsid, et televiisorist on otseülekanne, mängiti selle peale välja oma sõnavõtud. Oli permanentne teatrietendus, mida miljonid vaatasid. Mitmeparteilisuse kujunemine- protsess laiemas plaanis sai alguse 1988. aastal, väga suur mõju oli üleliiduliste protsesside käivitamisel rahvarinnetel, mis Baltikumis loodi. Esimeseks opositsiooniliseks parteiks on 1988 loodud Demokraatlik Liit, hiljem tulevad ka teised poliitilised ühendused, millest ka hiljem tavapärased parteid välja kujunevad. 80Ndate lõpus jagunesid parteid kaheks- ühelt poolt kommunistlikud, mille puhul kõige olulisemaks oli NLKP, teisalt tegemist eelkõige tinglikult liberaalsete poliitiliste
eestiaegsest linnaosadest ning kajastama uue egalitaarsusele rajatud klassideta ühiskonna printsiipe. 33 Kui RaKo majad olid Eestis kohalike olude jaoks välja töötatud ja nende põhiautoriks oli tuntud eestiaegne arhitekt Alar Kotli, siis järgmised, 1940. aastate lõpul kuni 1950. aastate alguses levinud puitelamute tüübid olid juba valdavalt Venemaalt üle võetud üleliiduliste tüüpprojektide mugandused. Hoonete proportsiooni- ja detailikäsitluses avaldub selgelt venepärane maitsekool. Eestiaegsetele elamutele omast kivitrepikoda neil ei ole. Sellised maju on palju Pelgulinna tagumistes osades ja mujal Põhja-Tallinnas, aga ka Kristiines, ent samade tüüpprojektide järgi on peale Tallinna ehitatud puitelamuid ka teistes Eesti linnades. Nõndasama kui eestiaegsed Tallinna majad, võisid ka nõukogudeaegsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
