17. Juunil tähistas rahvas võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega (150k inimest) Eesti NSV Ülemkogu andis sinimustvalgele lipule rahvusliku lipu staatuse. Rahvrinne korraldas Septembris ,,Eestimaa laul" millest võttis osa 300k inimest. Impeeriumimeelsete jõudude koondumine EKP juhtkond üritas tormiliselt sündmustega sammu pidada, astus toetama vabariigi isemajandamise ideed, lippu ja eesti keele rahvuskeeleks kuulutamisega. 1988. Aasta suuvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Suveräänsusdeklaratsioon 1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS) 16. Novembril 1988. Aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 23. Augustil 1989. Aastal korraldati Moskvale surve avaldamiseks enneolematu
1. EMSi ja ERSP kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida impeeriumi meelsed jõud välistasid 2. RR ja rahvuskommunistlik osa EKPst . Nad pooldasid liidu lepingut , millega loodeti saada suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV liidu . Moskvas ei tahetud sellest midagi kuulda. · 16 november 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. · Esimest korsa oli nõukogude võimu tingmisutes tõestatrud Eesti riikluse küsimus. · Molotovi-Ribbentropi paktile õiguslikue hinnangu andmine muutus ühe olulisemaks. Moskvale sruve avaldamiseks korradasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni:
Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950
Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees. Pärast EKP lõhenemist juhtin Vaino Väljas aastail 19901992 selle eesimeelset tiiba. Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Tunne Kelam on Eesti poliitik, IRL liige. Oli ammu Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel, olles üks Eesti Vabariigi kodanike Komiteede loomise initsitaatoreid.
Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950
Interrinne - nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvumise vastu olev organisatsioon Rahvarinne, Rahvarinne Perestroika Toetuseks - poliitiline liikumine, eesmärgiks Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. Eesti Kongress - rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu Suveräänsusdeklaratsioon - sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Augustiputs - oli 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. RESK - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - NSV Liidu riigipöördekatset teostanud partei. NFSV - Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus - loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.
1969. aasta EM-võistlustel Ateenas võitis ta 8.04-ga pronksmedali ja 1970. aastal Viinis peetud I Euroopa sisemeistrivõistlustel pälvis 8.05-ga kulla. Kui mõni võistkonnakaaslane sai sellise saavutuse eest NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli, siis Lepiku ajad arvati olevat ees. Ühest küljest ei eksitudki. Saavutuste lagi jäi küll ületamata, aga Lepik võistles väärikalt EM- võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik
23. august 1987 aasta – AEG) Tallinna Hirvepargi meeleavaldus Sept. 1987. aasta Hakati välja töötlema Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi 16.nov 1988 aasta Suveräänsusdeklaratsioon – millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 1989. aasta Kodanike komitee liikumine – Eesti Kongress (esindusorgan), eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel 20.august 1991 aasta Võeti vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvuses'' Mõisted: Kollektiviseerimine – talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks
Moskva keskvõimule oli nii liiduleping kui omariikluse idee vastuvõetamatu. Olukorrast taheti välja tulla kehtivat konstitutsiooni perestroika vaimus osaliselt muutes, st kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega fikseeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Veelgi olulisem samm oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, millega kinnitati veelkord liiduvabariigi ülemuslikkust ning deklareeriti, et NSVL-i keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine oli rahva hulgas suurendanud liiduvabariigi juhtkonna populaarsust, teiselt muutusid aga häälekaks impeeriumimeelsed jõud, kes püüdsid Moskva survet oma huvides ära kasutada. Eesti Kongressi valimised
Sõtke jõe paremal kaldal asuva linna vanima osa ehitamise põhialuseks oli 1946.-47. aastatel koostatud linna I generaalplaan (Lengiprosaht) ja 1948. aasta detailplaneerimise projekt (Lengiprosaht). Eesti kõige eksootilisem venekeelne võõrlinn on uraani rikastamise tehase juurde rajatud, hiigelaegadel 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu kuni 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Linn kavandati 1946-47 projekteerimisbüroos "Lengiprosaht" ja hoonestati võrdlemisi ruttu ning terviklikult üleliiduliste tüüpprojektidega. Samas on linna asukoht erakordselt maaliline, võimaldades luua kommunistliku õnne kujundit." Suurelamud hrustsovkad 1950.-60. aastatel rajatud esimene suurelamukvartal, mis paikneb kesklinnas, on hoonesatud viiekordsete tüüpelamutega (nn hrustsovkad). See on planeeritud ajastule iseloomuliku vabaplaneeringulise printsiibi järgi. Elamud paiknevad tänavate suhtes diagonaalselt, kvartali keskel on abihooned, staadion ja lasteaed.
Ateistlus. ,,40 kiri'' ,,40 kiri'' koostati 1980. Aastal ja selle kirja autorid olid 40 Eesti haritlast. Seal osutati mitmele probleemile : Eestlaste osatähtsuse vähenemine; eesti keele kasutamise piiramine; ajakirjanduse, raamatute kättesaadavuse vähendamine; ülepingutatud ja oskamatu vene keele õpetamise propagandakampaania; tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt; kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas.
avardumine 12.Analüüsi ,,40kirja" 1)mis aastal koostati ja kes olid autorid?-Haritlaskond koostas 1980.aastal. 2)Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed?-Eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine;eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises,olmes,teaduses jm; eestikeelse ajakirjanduse ja raamatute muutmine raskesti kättesaadavaks, ülepingutatud propagandakampaania vene keele õpetamiseks;tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt;kakskeelsuse porpageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas jne. 3)Millised olid nõukoguliku poliitika tagajärjed Eestile a)kultuurivaldkonnas- eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute,eri rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks,rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdus b)hariduses-ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades. 13
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
) riigile müüa. Veel olid talupoegadel töökohustused. *Maareformi läbiviimisel hakati ENSVs moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, nt. sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte. *Maareformi loomisel anti talupoegadele ,,Maa põlise kasutamise aktid". *1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist. *Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse. 1948 suurendati veelgi maksusurvet ja riiklike koormisi. Hakati ette valmistama kulaklike talude likvideerimist.
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
heterogeense rahvastikuga linnaks (elanike seas rohkem kui 50 rahvuse esindajaid), kus eestlaste osatähtsus pidevalt vähenes, see stabiliseerus 1990. aastatel. Viimastel aastatel on eestlaste osatähtsus isegi pisut suurenenud. Suurim rahvusrühm on venelased – 2000. aastal 68,9%; eestlasi oli 17,8%, valgevenelasi 4,5%, ukrainlasi 3,2% ja soomlasi 1,9%. 1990. aastate algusest on linnaelanike arv vähenenud. Selle peamised põhjused on negatiivne loomulik iive ja remigratsioon (endiste üleliiduliste ettevõtete töötajate naasmine kodukanti). Elanike arvu vähenemist on põhjustanud ka Eesti-sisene migratsioon (eeskätt siirdumine Tallinna) ja ränne lääneriikidesse. Peamine väljarännet soodustav tegur on olnud majanduse ümberstruktureerimine ja sellega kaasnevad protsessid – Eesti keskmisest suurem töötus ja madalam elatustase. Kohtla-Järve elanikkond vananeb. See on eriti tuntav kaevandusasulates, kus kaevandamine on nüüdseks lõpetatud ja töökohtade vähenemise tõttu
ta oli suunatud diplomaadiks alguses Venezuelasse, hiljem Nicaraguasse oma ,,natsionalistlike" vaadete tõttu. 7 päeva võimul olnud, võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille kohaselt oli eestlaste rahvuslipuks sinimustvalge lipp. Sellega Vaino Väljase teod ei lõppenud. Nimelt toimus 16. novembril 1988 erakorraline istungijärk, kus võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega määrati kindlaks Eesti NSV seaduste ülemlikkus üleliiduliste seaduste ees. Võeti vastu ka suveräänsusdeklaratsioon, millega fikseeriti veel kord Eesti NSV põhiseaduse võim ja kuulutati avalikult, et NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi läbikäimiste aluseks pidi saama liiduleping. Moskva reageeris sellele otsuste tühistamisega 10 päeva hiljem. Kremlis kaalutleti ka juhtkonna väljavahetamise üle, kuid sellest loobuti.
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
lambad terved", pugeja, pugeja, eestlasi vihkav, tööd juhtival kompromisse otsiv, vaenulik teisitimõtlejate kohal kaval suhtes Arvestas Eesti oludega ning oli samas Vaino jaoks ei Tegevus ka Moskva-meelne. eksisteerinud mingeid üleliiduliste ja Põllumajandustoodang kohalikke huvisid. kohalike huvide uga rahuldati Käivitas kaitsmisel kõigepealt ENSV venestamiskampaania vajadused ning alles ülejääk läks liidufondi 8. 40-kiri. Lk. 110-111. Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid?
LEHTSE Lehtse kergejõustik on seotud eelkõige 2000. aastal manala teed läinud Totti Kasekampi nimega. 1955. aastal Odessas tuli ta kuulitõukes 13.35-ga üleliidulise maanoorte spartakiaadi võitjaks. Seal saavutatud võidutulemus püsib Järvamaa rekordina veel tänaselgi päeval peaaegu pool sajandit hiljem! Seal samas võistlustel kogus ta viievõistluses 3869 punkti, mis andis teise koha. Hilisematel aastatel tuli ta veel mitmel korral üleliiduliste maanoorte mängude võitjaks ning kuulus pikka aega koduvabariigi paremikku, kuid soov võistelda välisriigis jäi talle NSV Liidu aegadel unistuseks. Taasiseseisvunud Eestis sai Totti oma unistuse lõpuks tõeks teha. 1991. aastal Turus krooniti ta veteranide kahekordseks maailmameistriks - kuulitõukes 10.06 ja odaviskes - 20.54. Aasta hiljem pälvis ta samadel aladel ka Euroopa meistritiitli. Totti eestvedamisel
asuvate diplomaatiliste esindajate kaudu ja hoidusid aastani 1990 ka igasugustest ametlikku laadi kontaktidest Eesti NSV nukuvõimudega. [viide?] Eesti NSV lõppemine 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda on peetud ka N Liidu lagunemise lähtepunktiks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised liiduvabariigid. Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast koos 20. augustil 1991 ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest. Nõukogude Liidu õigusjärglase, Venemaa Föderatsiooni relvajõud lahkusid Eestist alles 1994, viimased sõjaväelased 1995, tuhanded erusõjaväelased jäid aga Eestisse
aastal Venemaale Ametisse saamise asjaolud Karotamme asemele Käbin oli Moskva jaoks liiga rahumeelne, 1947 määrati EKP juhiks Isikuomadused, mis Kuulekas, täpne käsutäitja, Truu täitja, äärmiselt kuulekas mõjutasid tööd juhtival laveerija TLN-Moskva Moskvale kohal Tegevus üleliiduliste ja Mõõdukas laveerimine, Ei eksisteerinud, vaid Moskva kohalike huvide kaitsmisel kuid täitis kuukelalt suunalised. Temaga algas uus Moskva käske venestuslaine 1980ndate alguses Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See omakorda põhjustas süveneva rahulolematuse ühiskonnas,mis leidis esialgse väljundi noorsoorahutustes 1980. aasta sügisel
ei jätkunud vabrikuisse tööle saatmiseks. Toimus suur venestamine. Hakkas arnenema põllumajandus ning inimesed kolisid maalt linna-urbaniseeruti. Hakati osta telereid, ehitama eramaju ja nii edasi. Selline poliitika andis eestlastele veidikenegi lootust eluolude paranemiseks. Stagnatsiooniaeg Pärast Nikita Hrustsovi ametipostidelt lükkamist tõsteti riigi etteotsa Leonid Breznev. Majandus läks taas üleliiduliste ministeeriumide kätte. Eesti aga oskas oma ressursse ära kasutada ning kasumi tootmine kasvas aina. Eestiti toodi näitena sotsialismi tõhususest. See aga ei tähendanud inimeste elukvaliteedi tõsusu, just vastupidi. Inimesed tüdisid suurest töötamisest, elu läks aina defitsiitsemaks. Breznevi majandus ei arendanud tempot ja seega algas stagnatsiooniaeg-majanduse kasvu aeglustumine ning lõpuks üldse seiskumine. Läänes
· Aprilli keskel esitas E.Savisaar üleskutse Eestimaa Rahvarinde Perestroika Toetuseks moodustamiseks · 23. Juuni sai sini-must-valge lipp eestlaste rahvuslipuks (sellele eelnes K.Vaino tagandamine ja Vaino Väljase määramine ENSV peasekretäriks) · 1988 septembris toimub ,,Eestimaa laul" aka laulev revolutsioon · 1988 loodi Eesti esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Suvel 1988 moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhis Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise Interliikumise ja sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu · 16. November 1988 võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon · 1989. Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse · 1989. Märtsis toimuvad rahvasaadikute kongressi valimised edu saadab Rahvarinnet, kokku saadeti kongressile 47 saadikut · 23.augustil 1989 Balti Kett, nõuti baltikumile vabadust
aastatel 1988–1993 „Eestimaa laul“- oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul Interliikumine- oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine Suveräänsusdeklaratsioon- 16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes Balti kett- Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. See toimus 23. augustil 1989, kui umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole Eesti kongress- oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üleriigilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu
Talupojad pidid sümboolse tasu eest riigile andma kindlaksmääratud normi põllumajandussaadusi. Maareformi ajal hakati moodustama ka riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kolhooside loomine 1946.aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikud suud kolhooside loomisele. 1947.aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks, mida hiljem ka suurendati. Kiirendatud industrialiseerimine Eesti NSV oli põhirühk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusel. 1945.aastal võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust
Ametis oleku aastad 1950-1978 1978-1988 Ametisse astumise asjaolud Pärast EKP VIII lendu Käbin liiga eestimeelne Isikuomadused, mis mõjutasid tööd Paindlik laveerimine Tulihingeline kommunist, jäikus juhtival kohal võimude vahel Tegevus ja üleliiduliste ja kohalike Vastuolu stagnatsiooni Moskva käskude truu täitja, huvide kaitsmisel poliitikaga, Eesti asi! uusvenestamise innukas elluviija · Kodanlik natsionalism ehk juunikommunistid - algas võitlus selle vastu. Kõik kes olid kõrvale kaldunud ametlikust ideoloogiast või võitlesid kommunistliku reziimi vastu; · Nomenklatuur parteiladvik (eliit);
Erki silmavaadates hakkas seletama viletsas vene keeles,et tal on 25. juunil sünnipäev ja 28.juunil kooli lõpetamine."Kuidas te saate mind nii tähtsatest sündmutest ära võtta"?Siis lõi komisaar paberile templi-vabastatud kuni sügiseni. Andersoo juures sattus Erki sportlasena uude miljöösse. Sven oli treenerkes võttis õpilase ette ja muud kui nikerdas ta kallal. (Erki Nool,autogramm) 5 Erki areng jätkus 1989.aastal. Tskide üleliiduliste meistri võistlused võistlusel võitis Erki teivas hüppe 5.30ga mis jäi tema tugevamaks alaks. Järgmise aasta talvel läks Erki esmakortselt Liidu meistri võistlustele seitsmevõistluses..Need peeti Minskis. Kohale jõudnud,nägid nad et neile oli vastu saadetud veoauto. Teivastega reisimine oli venemaal üks igavene viletsus. Trolli või autobussi ei tahetud nendega kuidagi lubada."kuhu te nende roigastega ronite",kisasid konduktorid
võis asutatavale kolhoosile üle anda. Eesti esimese kolhoosi asutamise koosolek toimus Sakla külas 6.sept. 1947. Koosolekul võeti vastu põhikiri, valiti juhatus ning revisjonikomisjon. Esimeheks sai kolhoosi loomise initsaator Herman Kuning ning kolhoosi nimeks võeti "Viktor Kingisepp". 10. sept. 1947 asutati esimene kolhoos Eesti mandriosas kolhoos "Võit" Põlva vallas Võrumaal. 1947. aastal loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Sel viisil tembeldati kulaklikuks esialgu 2700 talu. Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati maksukoormust ja kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja
Kõige keskmist 44% võrra (Lätis 42% ja ilmsemad olid aga nimetatud printsii- Leedus 15%), või et 1974. aastaks oli bi tagajärjed põlevkivitööstuses ja energiasüsteem kolm Balti majanduse planeerimise süsteemi. liiduvabariiki ning Leningradi ja Vormiliselt liiduvabariikide Kaliningradi oblasti. plaanikomiteede sõnaõigus Hoolimata rahvamaj üleliiduliste plaanide väljatöötamisel andusnõukogude ilmsest edust Balti isegi suurenes, tegelikkuses anti riikides, kaotati nad 1965. aastal nn. plaanid ikkagi “ülalt”. Lisaks üritati Kossõgini reformiga ära. Selle reformi Kossõgini reformiga juurutada peaeesmärgiks oli suurendada et- selgemaid kriteeriume ettevõtete tevõtete iseseisvust ja lähendada töötulemuste hindamiseks (ka-
ametisse pandud, enamasti venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik. Sõjajärgsel perioodil (Nikolai Nõukogu, mis koosnes lisaks esimehele ja Karotamme ajal) eksisteeris lühikest aega ka tema asetäitjatele 12 rahvakomissariaadist. kolmanda sekretäri ametikoht. Olulist rolli Selle juures tegutsesid ka üleliiduliste rahva etendasid veel ideoloogiasekretär (kuni 1951 komissariaatide volinikud, lisaks mitme propaganda ja agitatsiooni) ning põlluma sugused erikomiteed. 1944. aastal laiendati jandussekretär. liiduvabariikide “õigusi” välissuhtluse ja rii EKP Keskkomitee esimese sekretäri või gikaitse vallas. 1944
vihatud parteijuhi K.Vaino, et sel moel peatada rahvaliikumist. Uueks EKP esimeseks sekretäriks nimetati Vaino Väljas. 1988. septembris korraldas Rahvarinne Tallinna lauluväljakul suurürituse "Eestimaa laul", milles osales u. 300 000 inimest. Esimest korda kõlas sellel üritusel üleskutse taastada Eesti vabariik. Impeeriumimeelsed jõud hakkasid koonduma, sest neile ei meeldinud eestlaste soov taastada iseseisvus. Tekkis interliikumine, millega liitusid Eestis asuvate üleliiduliste tehaste valdavalt venekeelsed töölised. 1988. lõpuks oli Eestis välja kujunenud 3 erinevat arusaama riigi edasisest saatusest: 1) interliikumise arvates pidi Eesti jääma igaveseks NSVLiidu osaks, ka perestroikaga oli nende arvates liiale mindud, 2) Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistid leidsid, et sõlmida tuleks liiduleping ja säilitada liiduvabariikide liit, aga uuendatud kujul, 3) rahvuslikud jõud (ERSP, EKS) leidsid, et taastada tuleb Eesti Vabariik
40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; -kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu.
40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; -kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu.
40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; -kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas – see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu.
40. aastapäevale pühendatud piduliku koosoleku läbiviimine vene keeles; -eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute, eriti rahvuskultuurile oluliste teoste muutmine raskesti kättesaadavaks, rahvuslike teaduste arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; -kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu.
Varasemate eesti kunstnike tööd võeti muuseumidest ära ja püüti lahutada kunstnikke eesti kunsti ajaloost.Eeskujuks seati idast pärit kunstnikud oma vene reealistlike traditsioonidega.Need kes sellises kunstielus püsima jäid pidid oma omapära maha suruma ja jäljendama nõukogude realismi varianti. Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud.
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
jaotusid äraelamist võimaldavad auhinnasummad, näitasid end professionaalselt kõrgtasemelistena. Eriti A. Kotli, kel endal suur pere taga, omas head korteritunnestust, oskas ette kujutada elu loomulikku elamist ja selleks vajalikku otstarbekat ruumide ning mööbli paigutust. Edaspidi töötabki ta välja ligi kümne aasta jooksul philiselt Eestiskasutatavad kohalikud elamu tüüpprojektid. Esimesena koostas 1949-1950 A. Kotli üleliiduliste tüüpsektsioonide alusel kolme- neljakorruseliste elamu tüüpsektsioonid ühes nurgalahendusetga. Kahe-kolmetoalised mugavustega korterid on loogilise ning otstarbeka ruumiasetusega. Ajastule iseloomulikult jätavad majad raskepärase mulje, sest krohvrustikaga rõhutatakse esimest korrust, aknad on väikesed ja toekal karniisil lasub madalapoolne kelpkatus. Tollal tihti esines ka väikesi õhuaknaid kohalikule ettekujutusele võõral viisil. Seda tüüpprojekti kasutati Tallinnas sõjas
erikaubastud piirivalve- ja miilitsatöötajaile ning sõjalaevastiku kaubastu meremeeste teenindamiseks. Tööle hakkasid veel üleliidulise alluvusega organisatsioonid nagu "Glavgastronom"(gastronoomiakaubad), "Glavunivermag"(universaalkauplused), "Juvelirtorg"(juveelikaubad) ja "Glavdorrestoran"(raudteerestoranid). Nende filiaalid ning kontorid rajati rajati Eesti NSV-sse, ülesandega, organiseerida vastav spetsialiseeritud kaubandusvõrk. Hoolimata nende mitmesuguste üleliiduliste ja vabariikliku alluvusega kaubandussüsteemide ja organisatsioonide rohkusest, moodustas nende jaekäibest 1941.aasta esimesel poolel väga väike osa, sest nende tegevus oli alles organiseerimisjärgus. Kommertskaubanduse (vabakaubanduse põhimõttel töötav kaubandusvõrk ) arendamiseks ja valmistamaks ette vabakaubandusele üleminekut loodi "Glavosobtorg"(erikaubandus). Tallinnas avati kommertskauplus Raekoja kõrval tolleaegses suurimas kaupluses, kommertsrestoran
majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944)
1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse Haridusministeerium kuni 1966 Jt ENSV Ministrite Nõukogu Ülesanded Liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine üleliiduliste ja kohaliku parteibüroo direktiivide ja suuniste alusel Aruandlus NSV Liidu MN-le, EKP KK-le, ENSV ÜNP-le ja ÜN-le Kohalike haldusorganite töö suunamine ja kontollimine Valitsusorganid ENSV-s MN = konsitutsiooniline valitsemisorgan (liikmed kogu valitsuse koosseis + valitsusasutuste juhid) RKN/MN Büroo/Presiidium 1943-1989 (1977. aastani konstitusiooniväline organ) = kabinet (liikmed MN esimees ja asetäitjad)
17/09/1991 Eesti Vabariik võetakse ÜRO-sse EMS ja ERSP seadsid eesmärgiks riikliku iseseisvuse; RR liiduleping ja ,,konföderatsioon"; IL ja TKÜN endise korra säilimise. NSVLi keskvõimud võtsid suuna konstitutsiooni muutmisele, mis oleks välistanud liidulepingud. ENSV Ülemnõukogu ennetas seda ja 16. novembril 1988 võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste üle. NSVL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeeleks. Mõne aja möödudes kuulutati 24 veebruar iseseisvuspäevaks. 1989 aasta alul sai alguse kodanike komiteede liikumine, mis seadis eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimisega omaaegse kodakondsusseaduse alusel. 550 000 kodanikku valis 1990 veebruaris
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutuspunktid. Haldusjaotus pärast rajoonide reorganiseerimist 1959: Palju maakondi või rajoone või midagi. Väike-Maarja eraldi, Märjamaa eraldi, Lihula eraldi jne. Saaremaa Kingissepa. Pärast rajoonide reorganiseerimist 1962: Harjumaa hästi suur, Paide ka suur ja piklik, Haapsalu, Lihula piklik ja koos. Kolhoosid. ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast massiküüditamist astuti parema meelega kolhoosidesse. Käsumajandus. Näidisliiduvabariik 1953. Stalin suri, liberaliseerumine. Stalini ajal oli ,,raudne eesriie." Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal võttis Eestilt viimsed lootused, et lääneriigid võiksid neid aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja
lippude all, kus osales kuni 150 000 inimest. 10) Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. aasta septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega "Eestimaa Laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, millest võttis osa umbes 300 000 inimest. 11) Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. aastal samuti impeeriumimeelsed jõud. Suvel moodustati eelkõge suurte üleliiduliste tehaste (nn. liidutehaste) juhtide eestvedamisel Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. - 29 - 12) Suveräänsusdeklaratsioon võeti vastu Eesti NSV ülemnõukogu erakorralisel istunjärgul 16. novembril 1988. a. See sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. Oli tõestatud Eesti riikluse küsimus. 13) Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, eesti keel sai riigikeele staatse.
saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid · Korraldas üleliidulisi seminare, konverentse, kollokviume Vanemuises · Teatrikülastajate konverentsid omapärane Irdi algatuslik üritus! · Suvised vabaõhulavastused · Publiku-uuringud ja sellest tulenev repertuaarivalik Irdi kultuuripoliitiline strateegia · Vanemuise tutvustamine üle NL · Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis jm · Mitmesuguste üleliiduliste ürituste korraldamine Vanemuises · Kontaktid Moskva ja Leningradi teatriteadlaste, kriitikute ja funktsionääridega · Teatripoliitiliselt kaval repertuaarivalik · Vanemuise kui näidisteatri oskuslik esitlemine Epp Kaidu (1915-1976) · Irdi abikaasa · Õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · Alustas näitlejana Tartu Töölisteatris · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1944-1976 näitleja ja lavastaja Vanemuises
3. endise tööstuse ekstensiivarendamine 4. 1957 1965 eksisteeris Eesti NSV rahvamajandusnõukogu 5. Enamik tööstusest oli allutatud liiduvabariigi kontrollile, vaid 1% ettevõtetest olid üleliidulise alluvusega. Breznevi ajal: 1. Endiselt põhitähelepanu rasketööstusel 2. tekkis varimajandus kõike sai, kui olid õiged tuttavad ja teadsid kellele kui palju pistist anda 3. üle 90% tööstusest oli üleliiduliste ministeeriumite käsutada 4. Kirde-Eestis jõuti ökoloogilise katastroofi läveni Riigil oli suurem kontroll sovhooside üle. 1944 toimus Tallinna pommitamine Sotsiaalsed probleemid Lk 124-125, TV lk 54-55 ül 7 Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? Ideoloogilised probleemid Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Suurenes kuritegevus Kakskeelsuse levitamine Tarbekaupade puudus Venelased said eelisjärjekorras kortereid
10 majanduslik stabiilsus ja vahenduskulude vähendamine. Viimasel globaliseerumisperioodil on Euroopa Majandusühendus/EL tugevalt laienenud, 80ndatel Pürenee psle, 90ndatel Kreekasse ja Põhjamaadesse, 21. saj algul endisesse kommunistlikku blokki. Tähtis on ka riikidevaheline lõimumine – nt rahvusgruppide esinduste asendamine üleliiduliste parteiblokkidega ’79. aastal, ühisraha Euro propageerimine alates ’78ndast ja kasutuselevõtt sajandivahetuse paiku, Schengeni leping algselt 1995 Saksa ja Prantsuse vahel, hiljem laieneb. Liidul oma parlament, valitusus (E Komisjon), kohus, keskpank, ühisraha, kaitse- ja välispoliitika. Ettekirjutused liikmesriikidele. Mõningad tagasilöögid, nt põhiseaduse tagasilükkamine, takistuseks riikide rahvustunnetus – siiski võimas riikideülene organisatsioon
Nende toetajad pidasid Eestit N-Liidu lahutamatuks osaks. Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsstamisõigust ja konföderaadi staatust NSVL koosseisus. Moskva ei tahtnud sellest aga midagi kuulda, sest tahtis impeeriumi säilitada. 16.novembril 1988 võttis EENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suhtelmisel keskvõimuga muutus järjest olulisemaks MRP-le õigusliku hinnangu andmine. Surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23.aug,1989 Balti Keti- katkematu inimketi Tallinnast Vilniuseni. 1989 lõpus tunnistati MRP salaprotokollide olemasolu ning need tühistati.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
