jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 550 672,222222 1,06779277 1,14018141 2 5,25 4,75 608 672 0,84557055 0,71498956 3 5,00 5,00 665 665 6,15442945 37,8770018 4 4,90 5,10 702 674,470588 3,31615879 10,9969091 5 4,75 5,25 744 673,142857 1,98842769 3,9538447 6 4,50 5,50 819 670,090909 1,06352036 1,13107555 671,154429 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 445 543,888889 1,46648409 2,1505756 2 5,25 4,75 493 544,894737 ...
R1 || R5 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 235,9 235,90 0,66 0,43 2 4,9 5,1 245,2 235,58 0,34 0,12 3 4,8 5,2 254,9 235,29 0,05 0,00 4 4,7 5,3 265,2 235,18 0,07 0,00 5 4,6 5,4 275,7 234,86 0,39 0,15 6 4,5 5,5 286,8 234,65 0,59 0,35 235,24 R1 ja R5 jadamisi jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 954,3 954,30 1,98 3,92 2 4,9 5,1 ...
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
,t i- ,,/ t,7, -r E++ + q'{h-9 =*nd v7 r'v ,, i' -, -t -tJ nrl 6p6-'a-$ = h-s .ll'Z =(r-el)v1 ,#!'r. ...
Atmosfäärilised signaalide edastamise revolutsioon algas 20.sajandi esimesel aastakümnel. Raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla ja Guglielmo Marconi (füüsika Nobeli preemia võitja 1909.a). Atmosfäärilist sidet kasutatavate kommunikatsioonide arendajateks ja rajajateks olid John Logie Baird (televisioon), Alexander Graham Bell (telefon), Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf).
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, Aeolodikon, Phys-Harmonika. 1810.aastal esitles Gabriel Joseph Grenié enda leiutatud instrumenti Orgue expressif. Arvatakse, et esimese suupilli valmistas Christian Fredrich Bushmann Berliinis 1821.aastal. Aasta hiljem valmistas ta lõõtsaga pilli, millel sai mängida lihtsaid viise - Handäoline, mida peetakse akordioni eelkäijaks. Saatebasse sellel pillil veel ei olnud. Londonis asus pilli teises suunas arendama Charles Wheatstone. Wheatstone pilli nimetati kontsertiinaks. Instrument oli diatooniline ja kaheksanurkse kujuga. 1827.aastal täiendas Viinis seda pilli Cyrill Demian. Ta pakkis suupillid kokku ja leiutas süsteemi, kuidas neisse lõõtsaga tuult puhuda. Pilli nimetus, "akordion", tuli sellest, et vasaku käega sai akorde mängida. Akordion patendeeriti 1829. aastal. 1834.aastal konstrueeris Carl Fridrich Uhling saksa kontsertiina. See pill oli nelinurkne. Mängus osales 4 sõrme, inglise pillil 3 sõrme
vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid,raadiosidet, fiiberoptikat, orbitaalsatelliite j a Internetti. Traadita telekommunikatsiooni revolutsioon algas 20. sajandi esimesel kümnendil. Traadita raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla jaGuglielmo Marconi. Marconi võitis oma jõupingutuste eest füüsikas 1909. aastal Nobeli auhinna.Teised väga olulised telekommunikatsiooni arendajad ja nende avastused: Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf), Alexander Graham Bell (telefon),Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), John Logie Baird ja Philo Farnsworth (televisioon). Maailma võime vahetada teavet läbi kahesuunalise telekommunikatsiooni võrgu kasvas 281 petabait informatsioonist 1986. aastal 471 petabaidini 1993. aastal ning 2,2 eksabait informatsioonist 2000. aastal 65 eksabaidini 2007. aastal. [1]1986. aastal oleks see olnud informatsiooniliselt samaväärne tänapäeva 2 ajalehe lugemisega iga
Arvutivõrgu ajalugu 1836- Telegraaf- Cook ja Wheatstone patendeerivad selle Võeti kasutusele Morse kood ( punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 1858- 1866 Transatlantik kaabel- ühenduse võimalus üle Atlandi ookeani ja tänapäeval on selliselt ühendatud kõik mandrid. 1876- Telefon- Alexander Graham Bell leiutas telefoni. Võimalus ühendada arvuteid üle telefoni liinide ja suhelda kaugete vahemaadega. 1957- Venemaa saadab ülesse sputniku- 1. Globaalse kommunikatsiooni algus. 2.
3 ESIMESED KATSETUSED Stereofotograafia. Juba 1833. aastal mõtles Sir Charles Dudeman välja idee näidata inimsilmale samaaegselt kahte veidike erinevat pilti. Oma visualiseeriva peegelstereoskoobi abil pidi aju ise kahest pildist ehk stereopaarist ruumilise pildi moodustama. Järgmisena, 1838. aastal, loodi peeglitega Wheatstone stereoskoop. Selle tehnoloogia kasutamiseks tuleb joonistada või pildistada üht objekti või vaadet teineteisest täpselt 65 mm kaugusel asuvast puntkist. Nende piltide liitmisel tekib stereogramm. Pilt 1: Wheatstone stereoskoop Pilt 2: Brewster-Holmesi stereoskoobi tööpõhimõte Mõjukama sammu tegi aga šoti teadlane Sir David Brewster, leiutades 1849. aastal omanimelise ning selle järeltulijatele eeskujuks oleva stereoskoobi. Antud ese kujutas endast
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
Difference Engine 1822 analüütiline masin, Charles Babbage, progr. Ada 1974- MITS (omanik Ed Roberts) completes the first prototype Altair 8800 Lovelace microcomputer 1837 Morse: elektritelegraaf Altair was one of the first successfully sold personal computer kits for do-it- 1857 Wheatstone: perfolint yourself computing fans 1847-1854 Loogika (lausearvutuse) alused G. BOOLE, de MORGAN 1974 Xerox Alto, personal computer to be used for research, first serious 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift"), loob kaasaegse machine to feature a modern user interface: windows, mouse, etc invented
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
I 625 S(hirl(rfll l6-lr) Bl;ilsc Pn$.il1-:lntltecliliilc illitslt ebmgqav: Fortran, C (portaabel assembler), ALslrgKse[-ia r Pakkudaprogrffimeedjalevalmisehtudstandardtiikke- ...
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti
Ada Lovelace, imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada. Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:1*A = A, 0*A = 0, A+0 = A, A+1 = 1,A+B = B+A, A*B = B*A, A*A = A Enimkasutatud tehted on: & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AV B -A A => B -------- -------- ---- --------
1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874: Dvoraki klaviatuur ca 1936 Kirjutusmasin püssitehasest Perfokaardid ca 1800 Jacquard Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus)
S. Army adopted an almost identical device that had been independently invented. Later, other branches of the American government used the Jefferson system, generally slightly modified, and it often defeated the best efforts of the 20th-century cryptanalysts who tried to break it down! To this day the Navy uses it. This is a remarkable longevity. So important is his system that it confers upon Jefferson the title of Father of American Cryptography. [Codebreakers 117.jpg] Charles Wheatstone had a remarkably fertile mind. He constructed an electric telegraph before Morse did, invented the concertina, improved the dynamo, studied underwater telegraphy, produced some of the first stereoscopic drawings, published half a dozen papers on acoustics, discussed phonetics and hypothetical speaking machines in print, conducted numerous electrical experiments, and popularized a method for the extremely accurate measurement of
väljaveo soodustamisega Transpordirevolutsioon: Auruvedur ja George Stephenson (Blücher, Rocket). Liverpooli ja Manchesteri raudtee. Raudteede ehitus ja kasv reisijateveos. Telegraaf. George Stephenson, kellest sai katseeksitusmeetodiga kuulus leiutaja, lahendas 1814 veduriprobleemi. Pani veduri nimeks Blücher. 1830 Liverpooli ja Machesteri vahel raudteeliin ja auruvedur. 1837. aastal patenteerisid ingalsed Cooke ja Wheatstone samal põhimõttel, kuid vaid viit ühendusjuhet vajava telegraafiaparaadi, mis võeti kasutusele Paddingtoni ja WestDreytoni raudteejaamade vahel. Panama kanali afäär (Lesseps). Ferdinand de Lesseps rajas Panama kanali 1881 algasid tööd. Nõudis u 80 km kaevamist. Lesseps lootis kanali kaevamisest suuri kasumeid. Lõi panama kompanii, kuhu inimesed hakkasid aktsiaid ostma. Tööd aga ei edenenud ning tekkisid probleemid. 1889. a oli firma pankrotis. PRMl asutati
eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient, aeraalne perspektiiv,geomeetriline perspektiiv Kuulmises:valjus,tämber,disparaatsuspõhine suunataju,Doppleri efekt,dissotsiatsioon Sir Charles Wheatstone,H.von Helmholtz Bela Julesz:stereogrammide meetod Tähelepanu: Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile,millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus: Valivus,selgus,suund ümberlülitamine,maht,jaotamine (jagamine),püsivus,kontsentratsioon,kõikumine Tähelepanu kui protsess (selekteerimine) ja kui seisund (aktivatsioon) Liigitamine pretseptiivne,motoorne,ideaalne Liigitamine tahteline,tahtmatu,(tahtelisjärgne) Tähelepanu uurimise tüüpkatsed:
Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents) A& B AVB - A A => B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
