Ei toonud ka see tulu. Andres lasi Sauna- Madisel uue kraavi ehitada. Ei andnud kumbki kergelt alla. XVI Juss ja Mari olid jalad alla saanud. Neile sündis esimene lapski poiss. Juss ehitas lehmalaudagi ja oli ajutiselt abis ka perele. Krõõdal sündis, aga juba kolmas tütar. Pere oli kaubelnud uue tüdruku- Kaie , Krõõdale ta ei meeldinud. Tahtis Mari sugust tagasi. Pearu enam naabreid ei tüüdanud, kuid sai endale sulase (Jaagup), kes talle vastu hakkas. Viskas teise välja, Jaagup läks Eespere ning hakkas Pearult kohtu kaudu palka nõudma. Poiss sai oma palga kätte, aga Pearu ei jätnud seda niisama. Kõrtsist tulles kui Jaagup teda jälle rahustas jooksis Eespere, et sulane peksab teda ning läks jälle kohtu. Lõpuks sai Pearu ka võidu kätte, sulane aeti minema. Koduteel sai Peru peksa ning pidi kogu suve voodis veetma. Sügisel kui üles sai tahtis naist tapa, kuid teine jooksis jälle naabrite juurde
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu Muinasjutt ,,Kolm Põrsast" Juhendaja: Anne Rand Kolm Põrsast Elas kord kolm Põrsast ja Emis, ühes pisikeses 2 toalises korteris. Põrsad aga said juba täis ealiseks ja Emis viskas nad korterist välja, kuna tal ei olnud ruumi ega raha neid ülal pidada. Nii siis pididki Tif, Tuf ja Taf endale uue elamis paiga. Tif läks oma vanade sõprade juurde, kuhugi äärelinna mingisse mahajäätud kortermajja kanepit kasvatama ja 24/7 pidu panema. Tuf aga võtis omale naise ja kohe miljonilise noorepere laenu. Nad asusid elama heasse rajooni korterisse elama. Taf võttis ka omale naise, aga ühe miljonäärist 70 aastase vanaeide, kes aga oli kohe kohe suremas
Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma
üldse õppida. Ta sai koolis vaid kahtesi. Ta suhted klassijuhataga ja tädiga halvenesid. Tädi Ida oli umbes kuuekümne aastana vanaproua, kes oli vanakooli naine ning tal pidi kõik asjad korra järgi käima. Tema arusaam armastusse oli, et kui ühe korra naise võtad, siis temaga pead abielluma ja lapsed saama. Seepärast Idale ei meeldinudki et Aarnde tüdrukuga musitas ja kokku sai. Lõpuks läksid tädi ja poisi suhted nii halvaks, et tädi ei andnud talle enam süüa ja jutu lõpuks viskas tädi ta kodust välja. Loo lõpuks Aarne ja Maia siiski kokku ei jäänud, kuna Aarnel olid tunded oma klassiõe Ida vastu. Maia läks kunstikooli nagu Aarne oli soovinud ja sellest ajast kui nad lahku läksid, hakkas ka Aarnel koolis hästi minema Mulle meeldis see raamat, kuna sellest loost sai teada kuidas elati Nõukogude ajal. Soovitan seda ka teistele lugeda. Karl Johan
Eepos "Ilias" Trooja sõda on kirjas Eepos on tõlgitud ka eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes
Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heitnud pikali. Ta kuulis hästi kuidas vanamehel süda lõi ja seda järjest tugevamini, valjemini ja kiiremini. Vanamehe hirm pidi olema ääretu. Meest haaras hirm, et mõni naaber südame tuksumist haudvaikuses kuuleb. Mees kargas tuppa, pani laterna põlema suure kisaga. Vanamees seepeale karjatas. Mees tiris ta voodist maha ja viskas raske voodi peale. Vanamees oli surnud. Seejärel tükeldas ta laiba ja pani need põranda kolme laua alla. "Te peate mind hulluks. Hullud on lollid. Aga te oleksite pidanud mind nägema. Oleksite pidanud nägema, kui targalt ma toimisin - millise ettevaatuse - millise ettenägelikkusega - millise silmakirjalikkusega ma tegutsema asusin!" Ta oli enesekindel, teades, et keegi laipa ei avasta. Kell neli astusid majja kolm politseinikku.
Toorja Sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma
vaja ka” Aleks pani kivi tagasi taskusse. “Kust sa selle ilusa kivi üldsegi said?” küsib Indre. “Vanaema andis selle mulle enne kui ta suri, aga ma tulin siia sellepärast, et selle kivi siia merre visata” Aleks haaras kivi taskust uuesti ning oli valmis viskama, kuid järsku Indre haaras ta käest ja võttis kivi ta käest ära “Ei ära viska seda merre, ilus kivi, ma võtan endale”. “Indre, palun anna tagasi, palun.”. Indre vaatas mere poole ning viskas kivi merre, Indre tahtis ise selle kivi sinna merre visata kuna ta teadis, et Aleks ei suuda nii kaugele visata. “Nonii, tegin ära…” Indre vaatas tagasi ja Aleks oli kadunud, isegi jalajälgi polnud, teda nagu polekski olnud siin.
„Pildikesi seltsimajast” Käisin 7. detsembril Kuressaare Linnateatris vaatamas näitetükki „Pildikesi seltsimajast”. Peaosalised olid Karl Villem Viss, Taavi Sink ja Robin Soolind. Ma ei ole neid kunagi varem näinud mingit tükki näitlemas, sest see oli nende elu esimene näitetükk, kuid siiski nad näitlesid väga hästi välja arvatud see, et Karl Villemil unus korraks ühes kohas tekst ära. Minu lemmik näitlejaks osutus Karl Villem Viss, kuna ta naeratas terve aja laval olles olenemata Rita Ilvese karmist pilgust. Väga meeldis mulle ka üks kloun kelle nime näidendis ei mainitud aga teda kehastas Ekke Kaarel Rand. Ta meeldis mulle, sest ta viskas väga lahedaid kukerpalle kõva põrandaga lava peal. Robin sai ka oma rolliga väga hästi hakkama, sest kui tal oli tüdruku osa tegi ta väga hästi tüdruku häält järgi, ise alguses arvasin et see oli lindistatud. Karl Villem Viss ja Robin Soolind ...
69. Millal oli Jalta konverents? 1945 veebruar. 70. Mis otsustati Jalta konverentsil? Kooskõlastati kuidas Saksamaa lõplikult purustada. 71. Millal oli Potsdami konverents? 1945 august-juuli. 72. Mis otsustati Potsdami konverentsil? Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. 73. Mis toimus 1944. a. 6. juunil ? Normandia dessant. 74. Millal lõppes II maailmasõda Euroopas? 8.mai 1945 75. Mis sündmus/linna vallutamine tähistab II maailmasõja lõppu Euroopas? Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78. Mis kaalutlustel kasutas USA aatompomme Jaapani vastu? Et säästa enda mehi ja et aatompommi katsetada. 79. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 2.septembril 1945 80. Mida tähendab holokaust? Juutide väärkohtlemine 2.maailmasõja ajal. 81. Mis oli Auschwitz? Koonduslaager. 82. Mida tähendab koonduslaager? Koht,kuhu koondti inimesed keda sooviti hävitada. 83
saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti.
saamine enne abielu oli patt, nii et kui avastati, et naine on rase, siis oli üldjuhul sõit kirikuhärra jutule ning mees ja naine abiellusid. Tol ajal vaadati sellele väga halva pilguga kui laps oli nii öelda sohilaps ehk siis sündinud väljaspool abielu. Sündmustikku mõjutas ka see, et sel ajal, mil raamatu tegevus aset leidis, oli mees kindlalt perepea ning naised ja lapsed olid enamasti sunnitud talle alluma. Näiteks viskas Andres oma raseda tütre kodunt välja ning ei Liisi ega ka Mari saanud selle vastu midagi teha, kuna mehe sõna käis nende omast üle. 2. Andres oli taluperemehena väga võimekas, kuna tööd ta ei kartnud ning rabeles ta päevad ja ööd. Ta tahtis oma talust teha suure ja eduka talu, et tema lastel oleks seal parem põli, mis tõttu nägi ta aastate kaupa selle kallal vaeva, lastes kaevata kraave,
Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heitnud pikali. Ta kuulis hästi kuidas vanamehel süda lõi ja seda järjest tugevamini, valjemini ja kiiremini. Vanamehe hirm pidi olema ääretu. Meest haaras hirm, et mõni naaber südame tuksumist haudvaikuses kuuleb. Mees kargas tuppa, pani laterna põlema suure kisaga. Vanamees seepeale karjatas. Mees tiris ta voodist maha ja viskas raske voodi peale. Vanamees oli surnud. Seejärel tükeldas ta laiba ja pani need põranda kolme laua alla. "Te peate mind hulluks. Hullud on lollid. Aga te oleksite pidanud mind nägema. Oleksite pidanud nägema, kui targalt ma toimisin - millise ettevaatuse - millise ettenägelikkusega - millise silmakirjalikkusega ma tegutsema asusin!" Ta oli enesekindel, teades, et keegi laipa ei avasta. Kell neli astusid majja kolm politseinikku.
millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes.Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Galileo Galilei selle Pisa perioodi kohta on legend, et ta viskas Pisa viltusest tornist alla raskusi ja jälgis, kuidas need maapinnale jõuavad. Galilei ise ei räägi kuskil, nagu oleks ta sellist eksperimenti teinud. Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinud, aga lasi Galileo Galileist kirjutades oma fantaasial üsna vabalt lennata.Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski toimunud. Selle tegi 1612. aastal üks vana kooli professor,
Mari hakkas Krõõda asemel lapis kasvatama. Tema mees Juss oli töökas ja allaandev, ta poos end üles. Mari oli meestega pelgalt kaastundest. Ta oli hoolitsev ja kohusetruu. Tema kaks last, kes olid tal Jussiga saadud, surid. Nooremana oli ta lõbusam, kui mida alu edasi, seda süngemaks kõik tema jaoks muutus. Lapsed said omavahel enamasti hästi läbi. Kuid noor Andres ja Indrek eriti ei saanud. Ükskord, kui nad üksteist kividega loopisid viskas Indrek emale pihta peale seda hakkasid nende suhted soojenema. 3. Loodusel oli teoses suur roll. Maad hariti loomade toitmiseks ja endale toorainete kasvatamiseks. Rajati kraave, et põldusid niisutada. Samuti saadi metsast ehitusmaterjali. 4. Tiit oli Andrese hea sõber ja naaber. Kui Andresel oli probleeme või küsimusi, siis pöördus ta alati Tiidu poole. Tiit alati aitas, kui sai. Ta oli Indreku ristiisa ka. 5
Kuressaare Gümnaasium Retsensioon ``Meenutades Michael Jacksonit`` Liisa Lepik 10 A Kuressaare 2009 Kontsert toimus 29.oktoobril 2009 aastal Pärnu kontserdimajas.Michael Jacksoni repetuaare esitasid Uku Suviste,James Werts,Iris Vesik,Kristjan Kasearu,Jana Kask,Dave Benton,Lauri Pihlap ja Soul Militia. Kaasa lõid veel tantsugrupp Semiir,Dave Bentoni ansambel laiendatud kooseisus ja taustalauljad Dagmad Oja,Jelena Juzvik ning Raimondo Laikre.Esituses olid muusikageeniuse tuntumad hitid,nende hulgas ``Bad``, ``Thriller``, ``Billie Jean``, ``Man in the Mirror``,``Smooth Criminal``, ``Earth Song`` jmt. Arvestades kui kuulus oli Michael Jackson oli loomulikult väga palju rahvast. Kontsert oli täis üllatusi. Paljud kohad olid sellised kus tuli isegi pisar silma. Kui kontse...
aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees. "Sõber, ei mo kannel ka lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig Hedda, Anna, Max(elamisvõimetu) Koidula haigestus vähktõppe Lydia maeti Kroonlinna
omalgi raha. Koju jõudes saab Jaan teada, et Mikk ja Mann olla varastamisega vahele jäänud, kui andestab neile, kuna teab, et nad tegid seda näljast ja meeleheitest. Olukord peres oli nii kehv, et nad pidid oma lehma odava hinna eest maha müüma, et mitte nälga surra. Ühel ööl tulid Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku Jaani juurde pakkumisega, et tema juurde varastatud kraami peita ning Jaan pidavat selle eest tasu saama. Jaan keeldus koheselt ja viskas nad oma saunast välja. Vedas tal, kuna järgmine päev tulid ametnikud sauna läbi otsima, just nimelt selleks, et varastatud kraami leida. Peagi sattus Jaan uuesti Kaarli ja Jukuga kokku, kõrtsis võeti kärakat ning jällegi pakuti Jaanile teenistust. Kuna Jaan oli purjus, hakkas ta vaikselt sulama. Teel koju otsustas Jaan kirikusse minna, seal jäi ta magama ning tema viinahaisud levisid üle saali. Kuuldused sellest levisid kulutulena. Ühel ööl tulid Jaani juurde Kaarel ja
8)mida arvas üliõpilane ööbikust ja tema laulust?kuidas sellesse suhtud?üliõpilane tõstis pea rohult ja kuulatas,kuid ta ei saanud aru,mida ööbik talle öelda tahtis 9)missugune oli üliõpilase järeldus armastuse kohta?kuidas suhtud niisugusesse tunnete kiiresse muutumisse?ta ütles,et küll on see armastus ikka tobe.tegelikult tüdruk moleks pidanud ta ikka tantsima võtma. 10)mis sai roosist?mis tundeid see tekitab?mida oleksid sina roosiga teinud?üliõpilane viskas roosi tänavale.vankriratas sõitis roosist üle ning roos kukkus rentslisse.sellest ööbikust hakkas kahju.ma oleks selle roosi ,kellelegi teisele kinkinud. 11)missuguseid kujundeid on autor kasutanud päikese ja kuu kohta?lisa veelilusaid ütlemisi.Et päike on hea,mõnus,soe ja kuu halb."terve öö pead sa mulle laulma ja okas peab tungima sinu südamesse ning sinu veri peab voolama minu soontesse ja saama minu vereks. 12)mida see muinasjutt õpetab
Zeus ise pidi temalt abi paluma. Aphroditega koos tulevad ka kõik salvid, lõhnavad õlid ja palsamid, mis olid Aphrodite kultuses tavalised. Tema rüü on kaunistatud rooside, hüatsintide, krookuste ja liiliatega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad peale Erise, tüli jumalanna. Eris vihastas. Saabudes kõigest hoolimata pidustustele, viskas ta kuldse õuna kirjaga "Kõige kaunimale" külaliste sekka. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna ühel ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes on neist kõige ilusam. Selles küsimuses lahenduseni jõudmata, mindi jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus lasi omakorda Alexandrosel otsustada õuna saatuse üle. Seepeale hakkasid jumalannad Alexandrost kingitustega meelitama, et õuna iga hinna eest enda kätte saada.
Romantiline tunne - varemete maalimine Kosed jõel langevad "JUUDI KALMISTU" · LOOMAMAAL e. ANIMALISTIKA o Paulus POTTER · REMBRANDT o Loomingus võib eristada 2 perioodi : enne "öist vahtkonda" ja pärast "öist vahtkonda" o Kuulsus tuli Rembrandtile grupiportreega "DR. TULPI ANATOOMIALOENG" o Leiab endale väga rikka naise o "DANAE", "FLORA" abikaasa maalil Danae sai kannatada (keegi viskas happega) o Skandaali põhjustas "ÖINE VAHTKOND" Mõõdud olid 4 x 5 meetrit Kujutatud on ühe maakaitseväe üksuse ohvitsere ja liikmeid Caravaggio laadne keldriluugiefekti Väelased leidsid, et neid on halvasti kujutatud o Ei saanud 20 aastat enam suuremaid portreetellimusi o Püüdis kujutada liikumise pealt o 1642 sureb abikaasa o Kollektsioneerimiskirg
Popi, oli ise küll targem ja tugevam, kuid alistus ahvi tujudele, millega sümboliseeris kuulekust ja allaheitlikust. Teda oli eluaeg keegi kamandanud ja nii võttis ta omaks ka ahv Huhuu käskudele allumise, mis samas näitab mõjutatavust harjumustest. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. Ta tundus ka tihti isekas ning eneseimetleja. Ta vaatas end tihti peeglist ning proovis erinevaid riideid selga. Kui tüdines, siis tõmbas ta riided lõhki ning viskas laiali. Inimlikkust peegeldab ka mõlema seisukohast see, et mõlemad valisid üksinda olemise asemel olla teineteisega. Huhuu käis väljast toitu otsimas ning selle asemel, et see ka väljas ära süüa, tuli ta toidukorviga koju, et ka Popi saaks mingi jao kätte. 2. Kui Popi ja Huhuu kahekesi jäid, võttis Huhuu endale õiguse koera mitte millegi eest taga ajada, peksta ja kamandada. Seega võttis endale õiguse hakata peremeheks. Popi lihtsalt kuulekalt allus talle
H. Heine - Heine oli rahvuselt sakslane, juut. - Heine kirjutas - Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" - Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale. - Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. Heinrich Heine
Joukahaineniga ja nad hakkasid üksteisega halvustavalt kõnelema. Nad tegid kokkuleppe ,et Väinamöinen saaks endale Joukahaineni lapse ,sest Väinamöinen laulis väga võimsalt. Aino oli selle naise nimi ning ta keeldus Väinamöinenile naiseks mine ning ta uppus merre. Hiljem läks samasse merre kala püüdma Väinamöinen ning püüdis merineitsi kes oligi tegelikult Aino. Väinamöinen seda ,aga ei teadnud ja lasi ta vette tagasi. Joukahainen tahtis saada ,aga kättemaksu ja viskas Väinamöinenit odaga ,kes kukkus merre ning tänu kotkale kellele ta oli jätnud puu sattus ta põhjalasse. Seal kohtus ta Põhjala neiuga kes oli väga kaunis ning ta soovitas enda sõbral täita neiu tahtmised. Ilmarien nii tegigi ja ehitas neiule Sampo mis peideti mere põhja. Neiu mehele aga ei läinud. Väinamöinen võttis endale lõpuks naise kellel oli nimeks Kyllikki ning nad lubasid üksteisele ,et nad ei lähe sõtta ega pidudele. Ühel päeval Kyllikki aga
Lavastuses jutustab kolm päeva järjest purjus olnud iirlane kuidas tema alkoholist põhjustatus probleemid, mida oli kainena talumatult raske ära kannatada, olid viimase kolme päeva jooksul hakanud justkui lumepallina edasi veerema ning olid eriti teravaks muutunud. Alustuseks räägib mees, kuidas ta noorena oma naise rasedaks tegi ning seejärel temaga abielluma oli sunnitud. Seejärel oma viimasest kolmest päevast - oma bossist, keda ta ei sallinud ning kelle auto pihta oma tööarvuti viskas, kuidas ta oma naistelt poes peksa sai, seiklustest baarides, kuidas ta ühel kontserdil maailma kõige ilusamat naist nägi, kellega tal koheselt oli nähtamatu side (,,Kuidas nad siis ei näinud, et meil oli ju nähtamatu side!") , millest hommikuks aga midagi järgi polnud. Ning lõpuks ka sellest, kuidas ta koju tagasi jõudis oma kahe imearmsa tütre juurde. Terve etenduse aja on laval vaid Sepp üksinda, kes istudes oma kahe tütre toas lastelaua ääres,
Kodu tee möödus Triinul nüüd palju rõõmsamalt. Kui oodatud päev kätte jõudis sõitis Triinu rattaga poodi ja ostis endale kleit ja kõrged kingad. Raha jäi tal natuke üle ning et asi täiuslik oleks, läks ta juuksurisse, kus lasi teha lokid. Triinu pidi õhtuni bussijaamas olema, sest koju ta ei saanud minna, kuna teised oleksid siis teada saanud, et ta läheb peole. Ta vaatas kella ja nägi, et oleks õige aeg minna. Ta hüppas ratta peale ja hakkas sõitma. Kui ta peopaika jõudis viskas ta ratta põõsasse, ja jooksis kohe sisse. Lavale vaadates nägi ta naist krooni ja lilledega. Tuli välja, et ta kell oli kaks tundi taga. Triinu hakkas ukse juures kõva häälega ropendama, nutma, karjuma ja laamendama. Publiku pilgud suundusid Triinule ning lähim turvatöötaja viis triinu välja ning kutsus talle politsei. Kui Triinu Tuhka veel surnud pole teeb ta tööd, et maksta ära oma sms laenu võlg või üritab saada paremaks inimeseks, selliseks nagu ta oli varem.
Kuid nad ei tea, et seal on tapetud noor valge kleidiga naine. Need päevad on Metsadele kõige meeldejäävaim puhkus, kõige halvemas mõttes. Saabudes pakiti asjad lahti ja ema Viivika tegi õhtusöögi. Isa Artur läks järgmiseks päevaks plaane tegema ja lapsed Ville ning Kadi mängisid mudelitega. Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas ainult üks lause " Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse." Poiss pani riided selga ja võttis taskulambi. Ta viskas veel pilgu vanemate magamistoale ja sammus kabelisse. Surnuaias olid hauad koristamata ja mõned haukakivid olid purunenud. Kabelis olid ainult katkised pingid ja rida küünlaid. Hetk hiljem vaatas Ville selja taha ja nägi valget kleiti. Seejärel sai ta hoobi kuklasse ja kukkus. Valge kleit lõikas poisi kolju seest silmad välja ning viis need pappkastiga tema kodutrepile. Järgmisel hommikul ei leidnud vanemad oma toast poega. Nüüd tormas terve pere majast välja
mängimine ja samas dünaamiline osade vaheldumine näitas esinejate professionnalsust ja muusikalist haritust. Kontsert õnnestus minu arvates väga hästi, publikule meeldis ja ka esinejatele meelis. See oligi kõige tähtsam. Näha oli esinejate silmistm, et nad olid tõesti vaeva näinud ja pingutanud sellise esituse jaoks. Minule isklikult meeldis see väga. Eriti mulle meeldis see vaba õhkkond, kus esineja oli sinuga nagu vana sõber ja viskas nalja. Kohati häiris inimeste rääkimine ja näotu käitumine kui liiguti laudade vahel ringi. Kindlasti ma soovitaksin sellise ülesehituse ja loomuga kontserti kõigile, kel muusika meeldib. See tekitas hea tunde südamesse ja jäi osad lood jäid pikaks ajaks kummitama. Andres Vambola G1C
Nemad tahtsid oma elu mujal veeta. Vaenlasega vaenujalal olles otsis Andres taga oma tõde ja õigust, käies naabriga pidevalt kohtus. Ta ei näinud mitte õnne vaid ainult tõde ja õigust. Kui esialgu oli tähtis õiguse saavutamine, siis lõpuks kujunes sellest võitlus võidu nimel naabri üle. Kannatasid nii lapsed kui naised, lapsed pidid omavahel salaja suhtlema, sest isale laste omavaheline läbikäimine ei meeldinud. Andrese viha naabri vastu oli nii suur, et enne viskas oma lapse kodust välja, kui lasi tütrel kodus õnnelikuks saada. Andres tegi kõike seda laste heaolu nimel, kuid lapsed seda ei mõistnud, nende soov oli elada rahulikku elu mitte sõdida koguaeg naabriga. Tihtipeale saame me liiga hilja aru, kui palju meile õnne on antud, me näeme vaid kõike halba enda ümber ja ei hinda seda, mis meil on. Tahetakse seda, mida meil pole ega märgata seda, mis meil on.
Enne kui ma alustan,siis ma viskan kiirelt pilgu peale sellele auditooriumile,et vaadata,kas siin on lapsi,kes on kohe mõnuga maltsa saanud. Nii.Nagu te teate,pole kerge olla laps.Murelapsi on meil väga palju.Keda on väiksena jalast sikutatud,tillist tõmmatud või kes on pidanud tunde hobusekõntsa koristama.Ja ma ütlen,see viimane asi neist pole üldsegi tore.Muidugi on olemas ka neid lapsi,kelle lapsepõlv möödus helgelt nagu kukejalg,mis lisab vahelduva eduga hoogu juurde.Taat viskas lapsele jakobsoni pihku ja andis põnnile mõista,"löö see raha laiaks,ainult ära naisi koju vea". Muidugi polnud raha omamine üks tähtsaimatest rõõmudest,mis just teieni tõin ning selle üle hakkamegi nüüd arutlema. Mõtisklegem hetk nüüd oma lapsepõlve üle.Oli see hea,rahulik?Valus,kurb?Kui too polnud kõige parem,siis miks ta polnud kõige parem?Kui too oli hea,siis miks ta oli hea? Kindlasti on igalühel meist siin olnud rõõme,kus saad käed lakke tõsta ja
Kuulsuse narrid Kuulsuse narrid 1. Räägib Jaan Tatikast (leiutised, kooliskäik, vanemate surm) 2. Räägib Vesipruulist ja ta kirjutistest (jutud, luuletused, mis ei valminud) 3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et e...
Oli selline pere kelle oli kaks last.Tütar ja poiss.Poisi nimi oli lars ja tüdruku nimi oli kaja. Larsile meeldis käia koguaeg übruses ringi.Larsil oli kaasas ka igalpool puss.Ta tahtis ka ükskord minna ringi vaatama ja kutsus siis õe ka kaasa.Nad olid põõsaste taga ja nad kuulsid Et mingi auto jäi seisma.Mingi mees rääkis seal et viska juba see ära aga naine nuttis ja ei tahtnud ära visata.Mees karjub viska ära ja naine siis lõpuks ka viskas ära.Auto sõitis ära.Kaja ja Lars läksid kohe vaatama et mis toimub.Nad tegid prügikasti kaane lahti ja nägid et seal sees oli laps.Ja nad mõtlesid et võiks lapse endale jäta ja ta suureks kasvatada. Nad viisid lapse endale koju aga keegi nendest ei teadnud kuidas last kasvatada.Lars pidi minema siis raamatukokku.Kui ta raamatukogu juurde jõudis tegi ta ukse lahti ja läks sisse.Kui järsku tuli tema juurde raamatukogu pidaja.Raamatupidaja küsis.Mida te siis siin otsite
Tähelaps jooksis metsa, kus ta palus abi loomadelt, keda ta oli kiusanud. Loomad teda aga ei aidanud ja Tähelaps jõudis lagendikule, kus teised lapsed pildusid teda kividega ja keegi ei andnud talle peavarju. 3e aasta pärast jõudis ta linnamüürideni, kus vahisõdurid keeldusid teda linna laskmast. Mööda kõndiv sõdur pakkus välja aga Tähelapse orjaks müüa ja juhuslik vanamees(Võlur) ostis ta endale orjaks. Vanamees viskas ta kongi ning andis talle kolm ülessannet: 1. Päeval tuua talle valge kullatükk, 2. Päeval kollane, 3. Päeval punane kullatükk. Nii asus Tähelaps esimesel päeval metsa. Seal kohtas ta lõksu jäänud Jänest, kelle ta päästis ning kes vastutasuks juhatas ta igal päeval kullatükini. („ma kohtlen sind nii nagu sina mind kohtlesid“). Samuti igal päeval kohtas ta müüride ees pidalitõbist, kes palus raha, et endale süüa osta. Igal korral andis Tähelaps talle oma toodud
kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Kristjan hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, tema luuletused olid juba sellepoolest erilised, et ta kirjutas neid eesti keeles mitte saksa keeles, ta uskus eesti keelde ja selle tulevikku. Petersonist oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.
Giid rääkis meile Kitzbergi kooli elust ja tema elust. Meie giid: Maja peal oli selline tore asi: Me käisime ka Maimu koobast vaatamas, ja selleks et seda näha, pidime läbi karjapõllu minema, kus oli sõnnikuid täis Pärast kui bussi läksime, haises buss sõnniku järgi, ja kõik pidid oma jalanõud kodus ära pesema, aga see oli lõbus kogemus!:) Me korjasime ka lilli, aga ema viskas need ära kogemata. Ta pidas neid lilli mitte vajalikuks, ja ma olin vihane. Selle asemel ma oleks võinud korjata vahtra lehti, mis olid imeilusad punakad või kuldsed pruunikad.Lilli me pidime korjama Karksi ordulinnas, kus oli nii lahe kiik. Kahju, et me sealt nii ruttu ära läksime. Enne Viljandisse tagasi sõitu, tegime August Kitzbergi kuju juures klassiga pilti. Ühine pilt: Viljandi Paalalinna Gümnaasium
Koerast turritas välja muruhark. Ta hakkab kirjutama mõrvamõistatusromaani Wellingtonist. Ta alustas inimeste küsitlemisega, mis oli tema jaoks raske, kuna talle ei meeldi võõrad inimesed. Ta käis uksest ukse juurde, kuid keegi ei näinud ega kuulnud midagi. Tema isa oli selle vastu, et Christopher uurib koera mõrva ning pani ta lubama, et ta jätab selle pooleli. Kuid Christopher uuris seda omamoodi ikka edasi. Kui ta isa sellest teada sai, viskas ta romaani leheküljed minema, maja ette prügikasti. Christopher tahtis need leheküljed kätte saada ning otsis neis sealt, kuid ei leidnud midagi. Endamisi mõtles ta, et isa oli need vist kuskile mujale peitnud. Ta hakkas seda paberit otsima sel ajal, kui isa oli tööl. Ta otsis neid igalt poolt, kuid ei leidnud. Ta polnud käinud ainult ühes toas, mis oli ta isa oma, kuna ta isa ei taha, et Christopher käiks tema toas. Isa toas kapist
Kui ta nägi, et mõisnik hakkas tema arve pealt rikastuma, muutus ta kurjaks ja mõtles kuidas anda mõisnikule õpetust. Siis tuli talle mõte. Kui üks õhtu külarahvas mäelt jälle toitu palus, andis mägi nii palju toitu, et külarahval oli tükk tööd, enne kui nad kõik jõudsid kodudesse vedada. Muidugi oli ka mõisnik platsis. Kuid seekord, kui ta ütles ,,Seesam,avane", ei tulnud sealt mitte toidukraami, vaid kogu mägi viskas suure leegiga põlema. Hädavaevu pääses mõisnik põletushaavadest. Kui ta koju läks, avastas ta oma ehmatuseks, et kõikjal sahvrites oli vili kadunud. Raasukeski polnud alles. Mõisnik oli samasuguses olukorras, kui varem. Mis puutub külaelanikesse, pärast seda kui nad põlevat mäge nägid, olid nad küll kurvad, aga õnneks oli mägi viimasel korral andnud nii palju toitu, et niipea ei tundnud keegi nälga. Kõige kummalisem oli see, et
siis panid nad metsa jooksu, neid otsiti aga ei leitud. Metsas kohtasid nad Kallet ja Andersit ja läksid nende onni sööma ja jooma, Kalle oli kodust süüa kaasa võtnud. Nad olid valmis juba põgenema aga nad saadi viimasel hetkel kätte. Kui kõik olid toas luku taga mõtlesid nad välja plaani et kui Nicke süüa tuleb tooma siis peksavad nad teda ja Kalle paneb plehku ja kutsub politsei. Nii nad tegidki. Rasmus pani ukse ka lukku ja viskas võtme aknast välja selle võtme leidis Kalle ja sai peagi pihta et see on toavõti. Kalle puges maja vundamendi alla peitu ja varsti raadiosaatjaga kutsus abi, kõne katkes kuna ta võeti kinni. Nad pidasid põgenemisplaane, kuid nägid et lennuk mis pidi Rasmuse välismaale viima tuli 2 tundi varem kohale. Kalle läks lennuki alla ja lõikas seal mõned asjad läbi, Peters võttis Rasmuse ja Rasmus karjus ei taaha ei taha! Nickel läks süd härdaks ja haaras Rasmuse ja pages metsa.
*Andres muutus üha enam oma naabri Pearu sarnaseks. Ta lõi oma naist. Kuigi Pearu naine põgenes Peau eest Eespere sauna, siis Mari ei läinud kuhugi, ta kannatas kõik välja.*Matu tegi Pearuga mitu vingerpussi, kui ta Vargamäel sulane oli. Esiteks oli Pearu piirikraavi kaldasse, mida teena kasutatai, teravad vaiad pannud. Kõik olid oma jalad veriseks käinud. Sauna- Madis arvas, et Pearu töö ja siis Matu läks ja kiskus nees vaiad välja. Esimesel korral viskas ta need kraavi, kõigile vaatamiseks, teisel korral viis ta need Pearu teisele kraavile ja pani sinna tee sisse, kolmandal korral jäi ta Pearule vahele. Pearul oli püstol kaasa ja Matut nähes ähvardas teda. Matu võttis vaia ja hakkas Pearu taga ajama. Matu oli juba Pearut kätte saamas, kui too tulistan, ainult püssirohi, ja Pearu pääses. Teine temp oli selline, et Matu tegi soosillale turba unniku ja kui pearu koju tulu sattus hobune teelt kõrvale turbaauku. Kuigi Pearu oli ise
keelt, teadsime üksikuid venekeelseid roppusi ning ka Mikk sai kohe aru, et talle oli halvasti öeldud. Mikk vastas solvangule ka solvanguga, mille tagajärjel üks poiss venelaste seltskonnast hakkas ähvardavalt Miku poole sammuma ning midagi vihaselt vene keeles rääkima. Mikk taganes, aga poiss tuli tema poole ja lükkas ta maha. Märkasime seda, aga ei teinud midagi. Mikk tõusis püsti ja kõndis koos palliga meie poole edasi, kui ühel hetkel viskas üks vene poistest teda seljatagant kiviga säärde, mille järel Mikk karjatas ning meie seltskond hakkas Miku poole liikuma. Sealt edasi hakkasime vahetama sõimusõnu mõlema seltskonna vahel, kuni meie seltskonnast keegi viskas venelaste poole kivi. Sellele järgnes see, et vene rahvusest poisid võtsid maast üles mitu kivi ja hakkasid tervet meie seltskonda loopima, meid veel vihasemalt sõimama ning meie poole liikuma.
Näha ei olnud kedagi. Läksime tühja koopasse sisse. Seal lebasid hunnikus kitsejuustu kerad, mis olid äsja valmistatud. Mu kaaslased võtsid neid hulganisti ja hakkasid keelitama:,,Lähme ära, Odysseus. Pöördume laevale tagasi!" Oh, oleksin ma neid ometi kuulda võtnud!Ei," vastasin mina, ,,me jääme siia. Vaatame, kes selles koopas elab."Jäimegi sinna ja asusime sööma. Olime just lõpetanud, kui kuulsime kõva mürtsu: see oli hiiglane, kes viskas saabudes maha suure kandami puid. Ta ajas karja sisse, lükkas röögatu rahnu koopasuu ette ja hakkas oma kitsi lüpsma.See oli turris karvaga hiiglane, nina kohal keset laupa ainult üks silm, õel ja hiilgav. Kujutage siis ette hirmu, kui ta selle meie peale suunas!,,Kes te olete, võõramaalased?" küsis ta meid märgates. Astusin ette ja vastasin: ,,Kreeklased. Sattusime siia juhuslikult ja palume sul meile külalislahkust osutada." Järgnes
Seejrel jrgnes Kloostri. See oli alati jrgmine peale valimistulemuste selgumist. Siis korraldati midagi eriti hullu just nimelt "uutele ja ninakatele". See oli teada, et Erik saab kaela kige hullema, sest tema pidavat olema "kige ninakam". Nukad, eesotsas Silverhielmiga, viskasid Eriku ja Pierre'i tuppa sna otseses mttes sitta. Terve nende tuba oli sellega koos ja poole ni nad lihtsalt koristasid seda. Nad korjasid selle kokku mbrisse ja Erik hiilis Silverhielmi tuppa ja viskas kogu sita talle nkku (osa lks ka suhu). Silverhielm oli vihane ja ta teadis, et see oli Erik, kes seda teinud oli, aga Erik ei tunnistanud oma sd. Erik pani Silverhielmile hdnimeks Skitenhielm (sitakiiver) ja viskas talle nina peale, et ta haiseb. Muidu suutis Silverhielm rahulikuks jda, aga he korra lks ta vga nrvi ja peksis Eriku tiesti lbi. Erik ei saanud seda vastu peksta, kuna ta oli nukas ja kui ta oleks nukat peksnud, oleks Erik vlja visatud ja seda ei saanud lubada
Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun"
sild Viru ja Soome ranna vahel. IV Kalevipoeg Soomes. võimas käsi lõhkus laineid ja kange mees ujus väsimatult Soome poole. Kui ta kaldale jõudis istus ta kivi peale ja vaatas enda ümber, aga ei ühtegi hingelist. Ta hakkas Tuule targa talu poole minema. Kalevipoeg vaatas üle õue värava ja nägi seal Tuuslarit maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale
vastikusega suitsu edasi. Ta võttis pudelilt korgi, võttis esimese lonksu. See maitses kibedalt ega tundunud üldsegi hea, aga ta jõi edasi. Kui ta oli juba vähem, kui veerand pudelit viskit ära joonud oli neiu purjus. Üks veoauto sõitis üle silla, pannes selle värisema. Heidi saputas pead ja rüüpas ühe lonksu viskit veel. Ta süütas ka sigareti, mille mürgise suitsu hingamine ei tundunud enam nii vatsumeelne. Pärast mõnda mahvi, hakkas tal pea ringi käima. Heidi viskas suitsu käest ja asetas pea põlvedele, hoides kätega ümber jalgade. Ta kuulis kruusa libisemas, aga ei pööranud sellele tähelepanu. Samal hetkel, kui ta vilksamisi nägi tanksaapaid, tüusis tüdruk üllatavalt kiiresti püsti, tuikus natuke edasi ja oksendas jõkke. Seejärel vaatas ta otse enda ette, nähes mustavat jõge. See haaras joobunud mõistuse endasse, Heidi pea hakkas veel enam ringi käima ja ta tundis maapinna lähenemist, kukkudes otse jõe poole
Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun"
Kui Kafka kannatas tuberkuloosi all tundis ta olevat koormaks perele. Sellel ajal oli ta õde talle põetajaks. Grete Samsa, Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab vabatahtlikult ta eest hoolitsema. Gregorile meeldis, kui Grete talle viiulit mängis, aga ajaga hakkas Grete sellest tüdinema. Ta unistas aina õppimisest konservatooriumis, mida Gregor oleks võimaldanud. Tüdimust oli ka näha Gregori toast, mis alguses oli hästi korras ja puhas, hiljem aga must ja tolmune. Söögi viskas ta ka ette kiiresti ja hooletult. Siiski tahtis ta seda ise teha, ta oli oma ema peale pahane, kui too korra Gregori tuba koristas. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, läheb Grete tööle müüjaks. Jutu alguses oli Grete väga hooliv ja armastas oma venda väga, jutu lõpus tegi tema esimesena ettepaneku ära kolida, see oleks tähendanud Gregori üksi jäämist. Ta ei tahtnud kutsude seda putukat enam oma vennaks. Ta muutus aina ükskõiksemaks ja külmemaks.
Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes viskas Eedi roosid Irma nina alla maha ja sõitis pead pööramata oma rattaga minema. Irma algul kõhkles väga, kuid lõpuks kui Eedi silmapiirilt kaduma juba hakkas otsustas Irma kummardada ja roosid maast üles võtta. Ta mõtles, et võtab neist ühe kõige ilusama, kui need kõik olid sedavõrd ilusad, et ta jagas need oma kooliõdedele laiali, jättes ühe roosinupukese endale aga ta ei pannud seda rinda, vaid hoidis niisama käes. Hiljem selgus, et Valve roos pärines pastoriproualt,
paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
teetähistena peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks. Teda kujutati sagrli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõiduse jumalanna Apolloni kaksikõde Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis peeti teda kuujumalannaks Sümboliteks nool, oda, hirv Hepaistos Zeusi ja Hera peg, tule-ja sepatöö jumal Zeus viskas ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tüli ema eest seista Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
