11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. aastal laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadus, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. aasta vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi märgatavalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolise võrgu mrgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvusliku liikumist algatanud jõud. Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. vanad jumalad olid asendunud uutega, paganaajast säilinud maailmapilt lõplikult hääbumas.
-) Olid ka kroonupassid, mis andis võimaluse liikuda kogu vene tsaaririigi piires. -) See seadus tõi kaasa talupoegade väljarände, sest Eestimaal oli maa puudus. *) Ümberasujatel oli maksuvabastus. *) Lähimad ümberasumise paigad olid Peterburi ja Pihkva kubermang. *) 1897. aasta seisuga, kui toimus esimene Venemaa rahvaloendus, siis väljaspool Eesti alasid elas umbes 100'000 eestlast. * 1866 anti välja vallaseadus, mille kohaselt vald vabanes mõisniku kontrolli alt. -) Vallas oli kõige tähtsam, valla täiskogu, kus olid kõik peremehed ja ka 1/10 maatameestest. -) Valla täiskogu valis valla volikogu kolmeks aastaks. *) Seal oli 4-24 inimest. *) Pooled pidid olema peremehed, pooled maatamehed. -) Valla täiskogu valis ka vallavanema, kes pidi olema kindlalt peremees. -) Valla volikogu, koos vallavanemaga valis koolmeistri, vallakirjutaja, kallakasaka(s).
ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" *Estofiilid- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa Lk. 7-14 (rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused, palvekirjad 1864, uus vallaseadus 1866, vallavolikogu, vallavanem, Adam Peterson, Johann Köler, Aleksander II (1856-1881), Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890), "Perno Postimees" 1857, ,,Eesti Postimees" 1864, Lydia Koidula, "Vanemuine", I üldlaulupidu 1869,"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", Eesti Aleksandrikooli komiteed, Eesti Kirjameeste Selts, Jakob Hurt (1839-1907), Carl Robert Jakobson (1841-1882) (vaated, tegevus) ,,Sakala" 1878, Suur lõhe ja rahvusliku liikumise allakäigu põhjused)
1860. aastate reformid Üldnimetaja mitmetele seadustele. Seaduste puhul on ühine, et kõik võeti vastu riigivõimu initsiatiivil, nende eesmärgiks oli riigialamate seisundi ühtlustamine. Parandada talurahva olukorda, ühtlustada talurahva olukorda teiste elanikkonna kihtidega võrreldes. Nimetatud ka kodanlikeks reformideks, viide riigikodanike seisundi ühtlustumise momendile. Passikorralduse seadus 1863. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866. Aadlike ainuõiguse kaotamine rüütlimõisate omamisele 1866 (Liivimaal), 1869 (Eestimaal). Teotöö kaotamine koormise vormina 1869 Jüripäevast. Kõik reformid laiendasid vaba majandustegevust. Murrang maaomandisuhetes Suurmaaomand Mõisate valdused, rüütlimõisad. Rüütlimõisad kõige olulisemad, pikka aega piiratud
jätkuvalt palju härrusi mõõisnikel talurahva üle. Mõisnikud olid jätkuvalt kohustatud ja neil oli ka õigus igasugust talurahva tegevust kontrollida ( sh võisid kontrollida kohtuvõimu). Talurahva suhtlust riigiga, mis pidi nüüüd olema vaba ( talurahvas oli vaba seisus) toimus jätkuvalt läbi mõisa. Vabanemien sai teoks esmaks seeläbi, et talurahvale hakati ostma talumaad. Passiseadus andis vaba liikumise, 1865 kaot ka kodukarjaõigus ja liikumisvabadus ( 68 Eestimaal). Vallaseadus ka oluline, talurahvas sai kogukondliku omavalitsuse mis pidi olema mõisniku eeskostest. Pärisorjuse kaot ida-euroopa kontektist. Alguse sai Austriast ( 1 nov 1781 Joseph II pärisorjuse kaot patendiga, päris Austri , bäämi- ja määrimaa kohta)Eesmärk kaotada isiklik sõltuvus ära aga igasugune mõisamajandus jäi püsima, tp allvus nii kohtuhärrusele kui ka grundherrihärrustele jäi püsima. Tegelikult Joseph
(protestiliikumine tingitud talurahva raskest olukorrast). 1860nedate aastate reformid- Need reformid anti eelkõige välja riigivõimu initsatiivil. Eesmärgiks oli riigialamate seisundi ühtlustamine. Nimettud ka kndanlikeks reformideks. Passikorralduse seadus 1863- olulisel määral kergendas talupoegade liikumisvabadust. 1865- kaotati mõisnike kodukariõigus. 1866 aastal ihunuhtlust karistusena piiritleti ka kohtute poolt. Muutus palju piiratumaks kui enne oli. 1866- vallaseadus. Oli oluline osa ka talupoegade protestiliikumisel ja palvekirjadel. 1866- kaotati tsunfisundlus 1866(liivimaal) ja 1869 (eestimaal) kaotati aadli ainuõigus rüütli/eramõisate omamisele. 1869 jüripäeval kaotati riigivõimu survel ametlikult teotöö kui koormise vorm talumaadel. 1871- kaotati mõisnike ainuõigus veskite pidamisele Lisaks sellele, et nad olid kodanlikud reformid olid need reformid suunatud vaba majandustegevuse võimaldamisele (turumajanduslikku toimimist). 19
Ungaris jms). Tugevnes eestlastegi soov saavutada võrdseid õigusi baltisakslastega. Samas teravnes olukord Baltikumis tervikuna vene riigivõimudele ei meeldinud baltisakslaste eelisseisund (nn Balti erikord). Ohtu tajudes hakkasid siinsed sakslased eestlastes liitlasi otsima. Sama püüdsid teha ka venelased, kes lootsid eestlaste abiga sakslaste õigusi kärpida, et hiljem venestamine läbi viia. Oluliseks tõukeks rahvusliku eneseteadvuse tõusule sai 1866 aasta vallaseadus, millega mõisnikud kaotasid kontrolli vallavalitsuste üle. Talurahvas moodustas vallavolikogu, mis täitis juba traditsiooniliseks kujunenud kogukondlikke ülesandeid (vallamaja, kool, teed, vaesed jne) Vallavolikogudest kujunes eestlastele poliitiline (alg)kool. Peagi likvideeriti kodukariõigus, keelati teoorjus. Majanduslik areng tõi kaasa jõukuse tõusu, saj. lõpul oli Lõuna-Eestis päriseks ostetud 85% talumaadest. Juba 19
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
RT I 1993, 42, 614 152. Kohtute seadus. RT I 1991, 38, 472 153. Kohtuniku staatuse seadus. RT I 1991, 38, 473 154. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. RT I 1993, 37, 558 155. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. RT I 1996, 37, 739 156. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 157. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. RT I 1995, 29, 356 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 158. Vallaseadus. RT 1937, 32, 310 159. Linnaseadus. RT 1938, 43, 404 160. Maakonnaseadus. RT 1938, 43, 405 161. Riigikogu kodukord.Põhiseadus.Põhiseaduse maksmapaneku seadus.Riigikogu väljaanne, Tallinn,1924 ====================================================================== Loengumapi koostas ja toimetas Õigusinstituudi (eraülikool) õigusteaduste osakonna avaliku õiguse õppetooli dotsent J.Liventaal ÕI.Uuskonts.rv1.doc. /
3.2. Haldusterritoriaalne aspekt ja rahvastik KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda). Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. 3.3. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniline struktuur Kõigi KOV liikide puhul oli esinduskoguks kollegiaalne organ volikogu, Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
