Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. 9. november 1864 õnnestus tsaariga kokku saada. Tsaar suunas siseministeeriumisse, kus ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Adam Peterson sai aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus 1866 kehtestati uus vallakorraldus. Vallavalitsus ning vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. Valla kõrgeimaks võimus oli vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid, koolid, vallamaja, õpetaja palk, vallavaesed
Talupojad soovisid teoorjuse lõppemist, ihunuhtluse kaotamist, kindlaid maa- ja rendihindasid, samu õigusi teiste seisustega ja muidugi eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes. Sügise lõpupoole õnnestus kohtuda tsaariga, kes saatis delegatsiooni edasi Siseministeeriumisse, kus öeldi, et palvekirjad sisaldavad valeandmeid ja on suunatud maksva korra vastu. Selle eest läks Peterson aastaks vanglasse. 1886. aastal kehtestati uus vallaseadus, millega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus mõisniku kontrilli ja eestkoste alt. Vallavolikogust sai valla kõrgeim võim. Pooled vallavolikogu liikmetest olid peremehed ja pool maatamehed. Vald korraldas ise oma rahalisi olukordi. Maksud ja koordmised jagati taludele laiali. Samuti määrati kulutused, mille alla kuulusid ühiskasutatavate elementide korrashoiud ja ehitamised, nagu sillad, teed, koolid jm. Samuti kuulusid selle alla näiteks õpetajate palk ja toetused vaestele
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
suruda. Maa on endiselt mõisniku oma. 1849/1856 Talupojad: Talupoegade jaoks parimad aastad kuna saad lahti üleüldisest orjusest. Nad said vastutuse oma kättesse ehk seetõttu said ettevõtlikumaks. Talupoegadest said palgatöölised ehk mõisamoonakad. Kiire areng toimus talupoegade elustiilis. Mõisnikud: Mõisnikute jaoks halvem aeg kuna nemad andsid pakkumise minna tagasi algsete seaduste juurde, kus talupoegadel on rohkem isiklikku vabadust kuid kindlam majanduslikum seis. 5. 1866 vallaseadus (talurahva omavalitsus) selle ülesanded ning koosseis. 1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad sellest mõisa ,,eestkostest" ja vald muutus riiklikus haldusüksuseks, jäädes oma territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi
Talupoeg sai raha, kas töötades mõisa põllul, kasvatades kartulit ja tootes viina, mis oli väga tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus. 1863 passiseadus: talupojad said võimaluse reisida ja liikuda ühest kohast teise, passi said vähemalt 21-aastased talupojad, kellel olid seaduslikud kohustused täidetud. 1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtus...
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kor...
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine.
perekonnanimed. 1816. aasta seadus oli tähtis samm, kuid palju enam viis edasi 1849 aastal vastuvõetud seadus, millega said talupojad õiguse osta maad. Selle seadusega võisid talupojad saada rentnikust peremeheks. Üle eesti ja ka Liivimaal tekkis taluperemeeste kiht, kes oma talu arendamise kõrval ka huvitusid oma piirkonna arengust. Kui 1849. aasta seadus tõi endaga kaasa taluperemeeste kihi, kes huvitusid oma piirkonna arengust, siis 1866. aasta vastuvõetud vallaseadus andis neile ka selleks õiguse. Vallaseadus andis õiguse taluperemeestel arutada valla, piirkonna asju ja omavalitsus õiguse. Piirkonna arendus tõi omakorda kaasa hariduse paranemise rajati koole, ka toimus maa parandus ja ehitati sildu. Koolihariduse andmine valdades, kihelkondades, gümnaasiumide rajamine ning Tartu Ülikooli taasavamine võimaldas ka talupoegadel saata oma lapsi ülikooli. Tekkis haritlaste kiht
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS RAHVUSLIK LIIKUMINE-rahvuslikurõhumise vastane- ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Eeldused: · Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus) · Talude päriseks ostmine · Eestlaste haridustaseme suurenemine. · Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. · Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks · Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid: · J. V. Jansen · C. R. Jakobson · J. Hurt Tähtsus · Tõusis eestlaste eneseteadvus ja arenenes rahvustunne · Pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest kasvas välja rahvuslik teater. · Laulupidude traditsiooni algus 1869 · Eestikeelse ajakirjanduse algus · Hariduse edendamine VENESTA...
3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeele kujunemine. 5. 1866. aasta uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostes. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem(jõukas taluperemees), kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.Vallal oli oma eelarve, mida käsutas volikogu. Kehtestas maksud ning määratles valla kulutused. 6. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma e. Nagu tollal nimetati valla poliitikat ajama
· Balti erikord kehtispõhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Ärkamisaeg: Ajajärk, mil eestikeelses kirjasõnas hakati rahvust teadvustama Rahvuslik liikumine- rahva rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Eeldused: · Uus põlvkond, kes ei olnud pärisorjad · Talude päriseksostmine · Oma haritlaskond(vähe) · Üldine kirjaoskus · Olid vastuolud Vene Keisrivõimu ja Baltisakslaste vahel · 1866 Vallaseadus, vabastas talupojad mõisnike võimu alt · Eestlased õppisid endale eestkostjaid valima ja koosolekuid/kohut pidama · Majanduslikud olud paranesid Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler Jansen- · Asutas seltsi Vanemuine · võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" · ,,Kalevipoeg" hakkas ilmuma · Ajaleht ,,Perno Postimees" · Tema arvates eestlane väärib võrdsust sakslastega, ta tahtis teha koostööd sakslastega Hurt-
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude pärisek...
võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- rahva haridust Vallakool- kihelkonnakool- kreiskool-gümnaasium-Tartu ülikool (Saksa keel) Tähtsamad isikud: esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased.
Põhjenda. 5. Võrdle 5 lausega Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA koloniaalpoliitikat. 6. Võrdle Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsemisaega. (valitsemisaeg, poliitika iseloomustus, tähtsamad sündmused) KOOSTA TABEL! 7. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? (3) 8. Kirjelda Jakob Hurda peamisi seisukohti ja ettevõtmisi. 9. Kuna need sündmused toimusid: a) Hakkas ilmuma Perno Postimees? b) Uus vallaseadus? c) Asutati Eesti Kirjameeste Selts? 10. Mis oli Konstantin Pätsi ja ajaleht Teataja põhinõue? 11. Nimeta 1905. aasta revolutsiooni nõudmised Baltikumis. (2) 12. Kes avastas relatiivsusteooria? 13. Kes avastas immuunsuse? 14. Võrdle realismi ja impressionismi. KONTROLLTÖÖ §26-39. 8.KLASS Variant B 1. Kirjelda tööstuslikku pööret. 2
01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust. 1. PS 15.06.1920 Ilma referendumita, Asutav kogu. Euroopa üks demokraatlikem, sest 1920 said naised ka valida
Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt · kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu · kõigeim võim- vallavolikogu · valla eesotsas-vallavanem · vallseadus pani aluse poliitikale Johann Voldemar Jannsen · 1819-1890 · pärit Vändrast · oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864
voldemar Jannsen. Aasta 1870 asutati Eesti Põllumeeste Selts ning Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kõige silmapaistvamaks rahvuskultuuri kogujaks oli Jakob Hurt (18391907), kes algatas 1888. aastal kampaania rahvaluule kogumiseks. Jakobson oli aga esimene, kes mainis oma isamaalises kõnes eestlasi, mitte maarahvast. Oluline oli ka 1866. aasta vallaseadus, millega talupojad vabanesid mõisnike eestkoste alt. See pani aluse kodanikuühiskonna tekkele, sest nüüd hakkasid eluolu üle otsustama kohalikud. Seadus andis omavalitsusele vabad käed, riigi kontroll jäi tagasihoidlikumaks. Kogukonna moodustasid mõisa alal elavad talupojad, väiksemad vallad ühendati suurematega. Omavalitsuse tegevuse kaudu saadud kogemused oli olulised eeldused oma riigi loomisel. Haridus oli samuti üheks suureks pöördepunktiks Eesti ajaloos. 19
Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Postimees ja Eesti Postimees? 1857- Perno Postimees 1864- Eesti Postimees 5) Kuidas oli ,,papa Jannseni" täisnimi? Johann Voldemar Jannsen 6) Millises suhtes olid J. V. Jannsen ja L. Koidula? Isa ja tütar 7) 1865. aastal loodi esimene laulu- ja mänguselts. Kus? Millise nimega? Tartus, ,,Vanemuine"
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtus...
1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks autonoomseks kubermanguks 1917, 27. november Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 1918, 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 1918, 28. november algab Vabadussõda
Saksamaa, Ausrtia-ungari, türgi, Bulgaaria. 3. Kuidas valmistas 1MS tulemused ette Eesti iseseisvumist? Jätkasid maavalitsus, maapäev, ja kohalikud omavalitsused, loodi suhted vene poliitiliste erakondade ning nii suurbritannia, prantsusmaa kui ka ameerika ühendriikide saatkonnaga petrogradis. 4. Missugune oli eesti roll1MS-s? Üritada hoida alles oma riigi piiri.mitte minna tülli naabritega. 5. Nim. Eesti iseseisvumise poliitilisi ja majanduslike eeldusi? Vallaseadus, 1905 rev. Pol.erakond ERE. Talude päriseks ostmine, tõõstus-eesti oli kõige arenenum piirkond tsaaririigis. Linade aalistamine. 6.mis toimus 26.03. 1917 petrogradis ja miks? Eestlaste demonstratsioon toimus seal. Sest petrograadis puhkenud massilised rahutused kujunesid üle revolutsiooniks. Ja vene töölised ja soldatid hakkasid tallinnas rüüstama. 7.mis toimus 30 märts ja selle tähtsus? Avaldati ajutise valitsuse määrus Eestimaa
Kordamine 1. Isikiud: · August Tugev - oli Poola kuningas (1697) kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (16941733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a...
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, henategu jne)vale mulje, arvati, et see ei ole enam kohustulik Kuid tglt tõlgiti see vigasesse eesti keelde. 1866 kuulutati välja uus vallaseadus mis tegi lõpu mõisnike kohtu-ja polistevõimule vallakogukonnas. RAHVUSLIKLIIKUMINE *Selle all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse. 19.saj rahvusliku liikumise eeldused: *19.saj I poolel majanduslikja poliitiline olukorb-balti erikonr, kapitalismi areng, Napoleoni sõdade lõppemine *talurahva eneseteaduse tõus, seoses pärisorjuse kaotamisega *stabiiline talurahva koolide võrk
_____________________________________________________________________ Jakob Hurt - Isamaaline kõne eesti esimesel üldlaulupeol. Oli Rahvusliku liikumise eesotsas.Asutas Eesti keelse kreiskooli. Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi. _____________________________________________________________________ AASTAARVUD: 1857 - hakkas ilmuma Perno Postimees 1865 - asutati laulu- ja mänguselts. Jakobsoni isamaalised kõned 1866 - vallaseadus, talurahvas vabastati lõplikult mõisnike eeskostest. 1869 - eesti esimene üldlaulupidu 1870 - rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. 1872 - Asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 - Viljandis hakkas ilmuma Sakala. PÄTSI JA TÕNISSONI VAATED ( tuleb rääkida pätsist nii palju kui tead ) 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1905. aasta revolutsiooni nõuded olid järgmised: 1) demokraatliku vabaduse kehtestamine 2) talurahvale maa andmine 3) emakeelne kooliharidus
keskpunktiks Eestis oli Tallinn. Oktoobris kuulutati välja Tallinnas üldstreik, ilmus kohale sõjavägi, kelle süül läks lahti hiiglaslik tulekahju. Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Eestis laastati u 150 mõisahoonet. Sellele tegi lõpu karistussalkade saabumine, mille ohvriks langes Eestis palju inimesi. Tuhanded eesti avaliku elu tegelased põgenesid välismaale, tähtsamad eesti ajalehed suleti. 8. 1866. a vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, eestlased harjusid koosolekuid pidama ja kohut mõistma iseseisvalt. 10. Venestamisega seoses räägiti vähem eesti keelt, eestlaste kaasarääkimine vähenes. Kõikjale määrati tööle vene ametnikud, kogu asjaajamine muudeti vene keelseks. Kõik see oli suur löök ärkamisaja tegelastele.
2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad b) Vabaneti mõisnike eestkoste alt c) Võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve: · tulu saadi maksudest · kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele d) Valla eesotsas oli valitav vallavanem (taluperemeeste hulgast) e) Koos abilistega moodustas vallavanem vallavalitsuse f) Saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem
5.Mida uut tõi talupoja ellu 1849/1856a. Talurahvaseadused.(2p) 1. Teotöö asendati raharendi maksmisega 2. Talupoegadel võimaldati endale talude ostmine. 3. Teorent, millega maksti maa eest 6.Vasta küsimustele.(3p) Millise põllukultuuri kasvatamine aitas Eestis üle saada näljahädadest? Näljahädast aitas Eestis üle saada kartul, mida hakati kasvatama 18.sajandi keskpaigast. Mida uut tõi talurahva omavalitsuse eelu 1866.a. Vallaseadus? Vabaneti mõisnike võimu alt ja talupojad said valida vallavanema. Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks? Põhja-Eestis kartul ja Lõuna-Eestis liha
3. Daatumid a. 1801 Balti kubermangud liideti ühtseks kindralkubermanguks b. Talurahvaseadused (sisu) i. 1802-talude pärandamise õigus(Eestimaa) ii. 1804-keelati talupeogade müük,kinkimine(Liivimaa). iii. 1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R
Andra Lepper 11B mis olid rahvusliku liikumise eeldused ja tulemused Rahvuslik liikumine oli protsess, mis toimus 19. sajandil paljudes Euroopa riikides. Eestlasteni jõudis see läbi balti-saksa mõisnike, kes omakorda jäljendasid oma kodumaal toimuvat. Eesti ajaloos räägime rahvuslikust liikumisest 19. sajandi teisel poolel. Kõige tugevam tegevus toimus venestamise ajal, mil üritati rahvuslikule liikumisele piir panna. Rahvusliku liikumise eeldusteks olid talude päriseks ostmine ja pärisorjuse kaotamine 50.a tagasi, erinevad seltsid ja liikumised, Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel(vallaseadus 1866) Üheks rahvusliku liikumise eelduseks võib nimetada võimalust osta talud päriseks. Selline talude päriseks ostmine leidis aset massiliselt. Kõik tahtsid ju omale isikliku maad, mida harida. Talupojad ostsid oma maad välja ning maksid nende eest pikaajalise maksuga. Tihti ei läinud aga õnneks ja la...
Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid seadustest üle, oli tal võimalik määrata arestikambrisse. Valla eelarvet käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja valla kulutused. Sinna kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt. ehitiste korrashoid, kooliõpetaja palk ja toetuste jagamine.
1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass. See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitu...
Pärisorjast peremeheks Eesti rahavaajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Ametlikult jõuti sellele otsusele sammhaaval. Pärisorjuse kaotamisel oli kaks külge positiivne ja negatiivne, mis on tüüpiline omadus iga ajaloo sündmusele. 18.sajandil oli mõisnikel hea elu soodne viljaturg ning kõrge sissetulek, seega ei huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsiona...
13.sajandist pärit piiskoplinnus,mis on klassitsismi aegne ehitis. 6. Pärisorjuse kaotamine ja oma talu tõid kaasa talurahva enesekindluse ja väärikuse tõusu, suurenes ka rahvaarv (u üks miljon). . Talude päriseksostmine tähendas murrangut talurahva elus, eestlane sai peremeheks. 7.1816 - Eestimaa talupoegade vabastamine pärisorjusest 1849, 1856, 1865 talude päriseksostmine. Rahvusliku teatri sünd: 1870. a Tartu "Vanemuises" Omavalitsuse tugevnemine vallaseadus 1866, vallad vabanesid mõisa eestkoste alt ja hakkasid oma asju iseseisvalt ajama. 1869. a toimus Tartus I üldlaulupidu 8. Taasavatud Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu- , õigus- , arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus Tartus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartu Ülikoolist kujunes 19. saj maailmatasemega õppe- ja teadusasutus.
Siberisse. 9. Mis on Rahvuslik liikumine? Rahvusliku rõhutamise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. 10.Rahvusliku liikumise eeldused. · Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) · talud · oma haritlaskond · keiser AleksanderII liberaalne poliitika · tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem. Vallal oli oma eelarva(kulud: kool, teedekorrasolek, vallavaesed; tulud: maksud), mida käsutas volikogu. 12.Hariduse edenemine. Talupoja hariduselu algas 3 aastase vallakoolis, mis oli kõigile kohustuslik. Edasi mindi kihelkonnakooli. Edasi sai õppida saksakeelsetes koolides: kreiskool, siis gümnaasium ja lõpuks Tartu ülikool(ainus ülikool Baltimaades)
tänapäeval, kujutasid maakonnad potentsiaalset opositsiooni keskvõimule ja nii jäi see kogu vaikivaks ajastuks. Maakondade likvideerimise taotluse taga ei seisnud seega mitte kohaliku omavalitsuse süsteemi täiustamise ja efektiivsuse tõstmise, vaid poliitilise rivaliteedi kõrvaldamise soov. Juba esimestel iseseisvusaastatel eesmärgiks seatud oma kohaliku omavalitsuse seadusteni jõuti alles paarikümne aastaga. 1937. aastal võeti vastu vallaseadus ning 1938. aastal linnaseadus ja maakonnaseadus. Eelnevalt oli vastu võetud ka uus põhiseadus, mis nägi taas ette kohaliku omavalitsuse teisel tasandil, kuigi tõsi küll -- vastavalt maakonnaseadusele esmatasandi delegeeritud esindajatest. 3. Järeldused 1917 1920 mõjutasid kohalike omavalitsuste arengut elanike aktiivne ja valmisolek uuendada omavalitsussüsteemi. Tuleb siiski tunnistada, et 1920.aasta põhiseadus ei osutunud tegelikkuses
Ettevõtmised Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 Tartus, Andis välja Perno Postimehe ja asutas teatri Vanemuine Carl Robert Jakobson Seisukoht Tahtis teha koostööd venelastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Andis välja ajalehe Sakala Jakob Hurt Seisukoht Leidis, et läbi eestlaste kokkuhoiu ja koostöö on võimalik saavutada ühiseid eesmärke Ettevõtmised Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli Aastaarvud 1866 tehti uus vallaseadus, mis vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest 1869 Jannsen korraldas Tartus Eesti esimese üldlaulupeo 1870 Rajati Eesti Üliõpilaste Selts
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed 1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või vöörmünder Vallal oli oma eelarve
omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi töötama. 1. Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt. C.R.Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga. 1866 aasta vallaseadus. Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest 1)vallatäiskogu( sinna kuulusid kõik taluperemehed ja osad nn maata mehed.) Täiskogu valis valla volikogu, mis funktsioneeris valla valitsusena. Seda juhtis vallavanem. Vald majandas ennast ise. Lisandusid ka valimised. Vallareformi olulisemaiks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt
1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule. Rootsi aeg Eestis lõppes. 1739 Roseni deklaratsioon. 1765 George Browne andis välja positiivsed määrused. 1783 Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra. 1802 & 1804 Talud muudeti päritavaks ja koormised õiglaseks. 1816 & 1819 Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus. 1849 & 1856 Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires. 1866 Vallaseadus: kaob mõisniku võim vallakogukonna üle. Mõisted: Narva lahing 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud
..» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev protestantlik äratusliikumine
Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus-kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema, kus ta lõi ,,Eesti Postimehe''.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäe...
ÄRKAMISAEG(1860.-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. ...
Carl Robert Jakobson(Venemeelne) Peamised seisukohad- Tahtis teha koostööd venemaaga, et edu saavutada. Ettevõtmised- Sakala ajalehe avaldamine, Aleksandrikooli üks loojatest. Jakob Hurt Peamised seisukohad- tahtis et eestlased hoiaks rohkem ühte hoida ning selle läbi edu saavutada. Ettevõtmised- Kirjameesteseltsi esimene president. Kirjameesteselts andis välja eestikeelseid kirjasõnu, nt õpikuid) 4. 1866- uus vallaseadus mis vabastas talurahva mõisniku eeskostest. 1869- esimene eesti üldlaulupidu.
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu Lõpp: 1721. Aast...
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
J. Hurt Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi Esimene eesti keelne kool, mille nimeks sai Aleksandrikooliks C.R. Jakobson Ajaleht ,,Sakala" looja 15)Mida kujutas endast Eesti Aleksandrikooli idee? Kas see realiseerus? Aleksandrikool kujutas endast eesti keelset kreisi kooli, mille ülalpidamiseks saadi raha annetustest, see realiseerus. 16)Seletage:1857, 1865, 1866, 1869, 1870, 1872, 1878. 1857-Perno postimees 1865-Vanemuise loomine, Jakobsoni esimeste kirjade ilmumine 1866-Uus vallaseadus 1869-Esimene üldlaulupidu 1870-Üliõpilasseltsi loomine 1872-Eesti Kirjmeeste Seltsi loomine 1878- Sakala ilmumine 17)Kuidas toimus venestamine Eestis? Kõik ametiasutused muudeti vene keelseks, talurahva õigust kaasa rääkida vähendati 18)Miks raudteede ehitamine oli tähtis? See andis tõuke vabrikute ja tehaste avamiseks, Väikelinnade elu paranes, kiiremini saadi Tartust- Tallinnasse. 19)Miks sai võimalikuks erakondade kujunemine? Millised erakonnad tekivad
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
