31. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp. 32. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemise elemendi aatomites 33. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest 34. Malm raua ja süsiniku sulam 35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 36. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis M ) 37. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala ( tähis Vm ) 38. Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest 39. Mool - aine hulga ühik 40. Mädanemine kõdunemine ohuhapniku osavõtul 41. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon 42. Nõrk elektrolüüt aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 43. Oskiid hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend 44
Valguse ja aine vastastikmõju Lainepikkus Lainepikkus- füüsikas kaugus kahe teineteisele läima samas faasis võnkuva punkti vahel. Võrdne laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega. Tähis: lambda (λ ) Heli sagedus Helid võivad olla nii madalad kui ka kõrged. Heli sagedus- näitab, mitu täisvõnget sooritab õhuosake ühe sekundi jooksul. Tähis: f Mõõdetakse hertsides. Helikiirus on võrdne sageduse ja lainepikkuse korrutisega. Kontrollküsimused: 1.Milline tingimus peab olema täidetud, et valgust võiks vaadelda kiirtena? Vastus: tõkked on palju suuremad kui lainepikkus. 2.Missugune nendest põhimõtetest või seadustest ei ole sobilik geomeetrilise optika lähenduses? Vastus: valguse dualism Valguse peegeldumine Kujutis tekib tasapeegli taha. Näiv kujutis tekib peegli taha samale ...
FÜÜSIKA KONSPEKT/KORDAMISMATERJAL Küsimused 1. Mis on vastastikmõju? 2. Mis on resultantjõud? 3. Mis on inertsiseadus (Newtoni I seadus)? 4. Mis on inertsus? 5. Mis on Newtoni II seadus? 6. Mis on Newtoni III seadus? 7. Mis on keha impulss? 8. Gravitatsiooniseadus ja gravitatsioonikonstant? 9. Raske ja inertne mass? 10. Mis on raskusjõud? 11. Maa mass ja Maa raadius? 12. Mis on raskuskiirendus/gravitatsioonikiirendus? 13. Mis on kaal? 14. Mis tähendab kaaluta olek? 15. Mis erinevus on raskusjõu ja kaalu vahel. 16. Mis on rõhumisjõud? 17. Mis on toereaktsioon? 18. Mida nimetatakse rõhuks? (p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24. Mis on ringjooneline liikumine? 25. Mis on pöörlemine? 26. Mis on periood? 27. Mis on sagedu...
Kõrvaljõudude töö kulub mehaanilise takistusjõu ületamiseks ja laengukandjate liikuma panemiseks Elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere’i jõud) Magnetväli + liikumine elektrivool (Lorenzi jõud) Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otstel: U = v * B * l * sinα MAGNETVOOG. FARADAY INDUKTSIOONISEADUS Magnetvoog (φ) - näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas Tähis φ, ühik 1 veeber (Wb) Φ = B*S*cosα 1 veeber – magnetvoog, mis läbib ühe ruutmeetri suurust pinda, mis on magnetvälja suunaga risti, kui magnetvälja induktsioon on 1 tesla Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega −k ∙ ∆ φ E i= ∆t 1 veebri II definitsioon – 1 veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul
molekulides või kristallides, toimub nn elektronide jagamine. Keemiline side jaguneb: ioonsidemeks ja kovalentsidemeks. Võredefekt: kristallides esinev hälve võre ideaalses korrapärasuses. Elektron on ergastatud seisundis siis kui ta neelab footoni ning saades sellega energiat juurde tõuseb kõrgemale orbitaalile, mille üks või mitu kvantarvu on suuremad minimaalsetest. Kvantarv süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. Tähis nL. Elektroni orbiidil tiirlevad leiulained peavad olema orbiidilained. Bohri aatomimudel: mänginud olulist rolli mikrofüüsikas. Kirjeldas vesiniku ehitust piisavalt täpselt, selgitades tema spektrijoonte olemust. Siiski ei saanud seda kasutada mitmeelektronilistele aatomitele. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda. Peakvantarv: n. Kõrval e orbitaalkvantarv: l. Magnetkvantarv: m. Elektropilve kuju sõltub energiatasemest, n,l,m. Elektroni
pärast kohale jõuab, kui me ei tea, millises suunas ta liigub. Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku vektoriks (vector -- ladina k. kandja, edasiviija). See nimetus on üle võetud ka füüsikasse. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. Joonistel ja valemites tähistatakse vektoriaalseid suurusi nii, et suuruse tähise kohale märgitakse väike nooleke. Näiteks kiirusvektori tähis on ja jõuvektori tähis Vektori pikkust nimetatakse vektori mooduliks. Kiirusvektori pikkus on võrdne kiiruse arvväärtusega ja jõuvektori pikkus on võrdne jõu arvväärtusega. Vektoreid ehk suunaga lõike iseloomustab korraga nii lõigu pikkus kui suund. Kaks vektorit on võrdsed, kui nende pikkused on võrdsed ja nad on samal ajal ka ühesuguse suunaga. Pikkuste või suundade võrdsusest vektorite võrdsuseks üksi ei piisa. Pikkused ja suunad peavad korraga ühesugused olema:
taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Tähis F ja ühikuks on 1 N. 7. Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (F=ma) 8. Jõu ühik 1 N võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 9. Gravitatsiooniseadus on, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on
Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus. 1. Tähis: p 2. Arvväärtus on olemas 3. Kindel ühik on olemas 4. Vedelikel ja gaasidel on selleks olemas mõõteriist (manomeeter, paromeeter) Rõhuks nimetatakse suurust, mis võrdub rõhumisjõu ja kehatoetuspindala suhtega. p = F:S SI-s [p] = 1N:1m² = 1Pa (Pascal) Pindala suureneb, millele jõud mõjub. p = F:S /// F = p * S /// S = F:p F = mg (g = 9,81 N:kg) 1Pa = 0,001kPa m = tihedus (roo) * ruumala (V) 1m² = 10 000cm² 1cm² = 0,0001m²
Suuremõõtmelise valgusallika korral tuleb täisvarju leidmiseks konstrueerida vari valgusallika iga punkti jaoks ja leida see ruumiosa, mida valgusallika ükski punkt ei valgusta. Esmakordselt määras valguse kiiruse katseliselt taani astronoom Olaf Römer 1676. aastal ja sai selleks 220 000 km/s. 200 aastat hiljem määras ameerika teadlane Albert Michelson valguse kiiruse samuti katsete tulemusel ja sai selleks ligikaudu täpse tänaseks teadaoleva kiiruse, so 300 000 km/s. Valguse kiiruse tähis vaakumis on c. Valguse kiirus erinevates ainetes. AINE VALGUSE KIIRUS SELLES Õhk 300 000 km/s Vesi 225 000 km/s Klaas 200 000 km/s Teemant 124 000 km/s Kõikide läbipaistvate ainete ning õhutühja ruumi üldnimetuseks valgusõpetuses on optiline keskkond. Optilist keskkonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt
Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool (mol), tähiseks n. Ühe mooli osakeste massi nimetatakse molaarmassiks. Tähiseks on M ja ühikuks g/mol. Molaarmass esineb molekulmassist selle poolest, et molekulmassil puudub ühik ning ka tähis on erinev. Avaokaadroarv on 6,02 * 10²³ ning seda tähistatakse NA. n=m/M , kus m mass, M molaarmass ning n aine hulk. n=V/Vm , kus V ruumala, Vm molaarruumala n=N/ NA , kus N molekulide arv, NA Avokaadroarv
R02 I4 Q2 S3 I5 Q3 K R03 I6 Q3 + L+ Q4 24V M Q4 M -- Osa tähis Nimetus Arv Märkus M1 Mootor 1 R01,R02,R03 Lüliti 3 LP,LS Valgusdiood 2 24V K Relee 1 24V
KINEMAATIKA: ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE Ühtlane sirgjooneline liikumine- lihtsaim liikumise mudel. Liikumine, mille trajektooriks on sirge ja mille jooksul kiirus ei muutu. KIIRUS Kiirus- peamine füüsikaline suurus, mis iseloomustab liikumist. MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS I II hetkkiirus = keha kiirus mingil konkreetsel ajahetkel. ÜHTLASELT MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS. KIIRENDUS Kiiruse muutumist iseloomustab füüsikaline suurus, mida nim kiirenduseks. Kiirendus- näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. (tähis: a mõõtühik 1m/s²) Ühtlane liikumine: Ühtlaselt kiirenev liikumine: Ühtlaselt aeglustuv liikumine: TEEPIKKUS JA NIHE ÜHTLASELT MUUTUVAL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL ...
Keemiliste elementide perjoodilisussüsteem- keemiliste elementide liigitus, kus elemnedid on järjestatud tuuma laengu kasvu suunas ja rühmitatud omaduste järgi. Rühmad: vertikaalsed read Perjood: horisontaalne rida Keemiline eksperiment- katse teaduslikel eesmärkidel tehtud. Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Keemiline sümbol- keemilise elemnedi lühitähis. Keemiline valem- elementide sümbolitest ja indeksitest koosnev aine tähis, väljendab aine koostist. Keemiline reaksioon- muundumine teiseks aineks, mille käigus lõhutakse vanad sidemed ja moodustatakse uued. Reaksiooni võrrand- keemilse väljendus valemi kujul.
Promilli arvutamine 11.klass Promilli arvutatakse valemiga: Promilli tähis on 1 Üleanded , kuidas leida promilli ? Arvutage , kui palju puhast kulda on kuld ehtes, mis kaalub 12,5 grammi ja mille proov on : A. 375 B. 585 C. 750 Lahendus: A) B) C) 9,4 2) Kui palju tuleb võtta puhast kulda ja kui palju vaske , et nende kokku sulatamisel saada 4,500 g kaaluv sõrmus prooviga 585? Lahendus: 4,500 2,633 = 1,867 g Vastus: Kulda tuleb võtta 2,633 g ja vaske 1,867 g , et saada 4,500 g sõrmus
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm
vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon
Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela. Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis, mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa. Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse 12- või 24voldist väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepingetrafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad olla ka
ja/või parandada kvaliteeti) 12. Millised on turunduseelarve osad? Ettevõtte üldeesmärgid, eelmise aasta kasum, käive ja klientide arv ja kuhu soovitakse järgmisel aastal jõuda. Sihtgrupid, tooted, kõige olulisem turundussõnum. Turundusplaani eelarve iga kuu kohta koos turunduskanalitega. 13. Mis on kaubamärk? Nimeta kaubamärgi eriliigid. Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. Eriliigid: KOLLEKTIIVKAUBAMÄRK isikute ühendusele kuuluv tähis, mida iga liige võib kasutada vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele.
3 5 R 1:5 Karp 2,5 4 R1 Leht: Tähis: Formaat: 1 CADK05.06 A3
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU • Mürgine • Ebapüsiv • Tugevam kui äädikhape ja süsihape ...
Kleepvalgu määramine Koti tähis kust jahu onvõetud: Grahamjahu Lõhn: Teravilja lõhn Maitse: Jahune, puine, mõrkjas Kleepvalgu kogus grammides ja protsentides (vt jaotusmaterjalil lk 1 olevat valemit): Kleepvalgu %= (kleepvalgu kaal x 100) / jahukaal Kleepvalg= 17,05g Kleepvalgu %= (17,05 x 100) / 50= 34,1% Vastab jahu tähisele A-G (vt jaotusmaterjali tabelist lk2): Grahamjahu Kleepvalgu värvus: Helehall Kleepvalgu elastsus: 20-15=5 Elastsus on 5 Kleepvalgu venivus cm ja vastavus kirjeldusele: 5 ja keskmine Minu arvamus: Uuritav jahu vastab tüübile A Analüüs tehtud tööle lähtudes teoreetilistest teadmistest: Arusaadavam on see, miks ei tohi jahu taignasse liigselt segada.
Roodium Annika Rösler IIVõ (VG) lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri.
Lääts on läbipaistvast ainest keha mis koondab või hajutab valgust .Kasutatakse:prillis,fotokas,binokkel,mikroskoop.Läätsede pinnad on kerapindade osad.Läätsi liigitatakse:kumerlääts,nõguslääts.Läätsede optiline peatelg on läätse kerapindade keskpungte ühendav sirge .Optilise keskpunkti tähis O. Kumerlääts koondab valgust,nõguslääts hajutab valgust.Kumerläätse fookuseks F nim.punkti kus pärast kumerläätse läbimist valgusvikh koonub.Fookuse kaugus läätse optilisest keskpunktis sõltub:läätse kumerusest(mida kum.on lääts seda rohkem valgust ta koondab),sõltub läätse materjalist. Fookuskaugus f ühik on meeter O-F.Fookuskauguse määramine: Tuleb mõõta optilise keskpunkti(O)ja fookuse(F)vaheline kaugus. Optiline tugevus-nim.läätse fookuskauguse
Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et juhatuse liige Reio Arba andis üle ja juhatuse liige Piret Järv võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud tomikud. 1. Täitmisel olevad dokumendid Jrk nr Dokumendi registri nr ja Dokumendi Dokumendi liik Dokumendi kuupäev autor pealkiri 1.1. 2. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja Aasta Arhivaalide hulk nimetus 2.1 Akt on koostatud kahes eksemplaris: 1. Üks üleandjale 2. Üks korteriühistule Andis üle: Reio Arba (allkiri) Võttis vastu: Piret Järv (allkiri) Juures viibis: Meelis Kask (allkiri)
toodetavatele kui ka looduslikele, näiteks: veinid, teravili, tubakatooted, puuviljad, kariloomad, mineraalid, mineraalveed, õlu, lilled, jahu1. Seega ei ole võimalik määratleda täpset tööstusomandi definitsiooni. Tööstusomandit võib pidada õiguste kogumiks, mis kaasneb tööstusomandi objektiga. Tööstusomandi objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia. 1.1 Kaubamärk Kaubamärgiks on lühidalt öeldes kaubal või pakendil olev sõna, fraas, sümblol, kujunudus või siis nende kombinatsioon, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi ning mis identifitseerib ja eristab teenuste allikat2. Kaubamärk on seega tähis, millega on võimalik eristada ühte sorti kaupa/teenust teisest samaliigilisest kaubast/teenusest ning kaubamärgi kõige olulisim ülesanne on eristusfunktsioon
Valemid 1. Geodeetiline otseülesanne koordinaatide juurdekasvude leidmine, punkte ühendava joone pikkuse ja direktsiooninurga kaudu. Antud on: XA; YA; joonepikkus - s ja rumbiline nurk R Leida: XB; YB Juurdekasvud: X = s * cos R ja Y = s * sin R Koordinaadid: XB = XA + X ja YB = YA + Y Kontroll: s = D * cos Direktsiooninurkade ja rumbide seos Veerand Dir. nurk A Tähis Rumb R 0 0 I 0 ...90 NE R1 = A II 900...1800 SE R2 = 1800 A III 1800...2700 SW R3 = A - 1800 0 0 IV 270 ...360 NW R4 = 3600 A Rumbi seos juurdekasvude märgiga Veerand Tähis X Y I NE + + II SE - + III SW - - IV NW + - 2. Geodeetiline pöördülesanne lähteandmeteks on 2 punkti koordinaadid,
R-fraas nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) NH3 lubatud piirkontsentratsioon - LPK 0.02 mg/l (tööruumis) inimese tajuvus lävi 0.037 mg/l, -atmosf 0.007mg/lSaastekontrolli aparaadi nimetus dräger Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentddoos (valem)? bekrell- radioaktiivsuse aktiivsuse ühik Bg - tähis A 1 lagunemine sekundis.Grei- radioaktiivsuse neeldunud doosi ühik Gy-tähis D.Ekvivalentdoos- Radioaktiivsuse ühik tähisDH- ühik Sv(siivert) .H=DxQxN; N=1(inimesel) Q=B; G;R=1Q=N=10; Q=A=20 Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Looduslik kiirgusfoon, Med. Kiirgusfoon, Inimtegevusega kaasnev kiirgus, Tehis e. Kunstlik kiirgus.Rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos aastas inimesele 0,396-0,621 rad/a
Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4.Mis on neutronite paljunemis...
Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel Vähima mõju printsiip- looduses toimuvad kõik mõjutused mööda vähimat mõjusirget EEG- võimaldab uurida ajurütme, diagnoositakse vaimseid haigusi ja kasvajaid EKG- võimaldab uurida südamerütme, diagnoositakse südame rütmihäireid, infarkte Alalisvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, tähis ---- Vahelduvvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul muutub mingi sagedusega, tähis ~~~ Laengukandjate kontentsratsioon- laengukandjate arv ruumalaühikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I=U/R Elektritakistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest- mida peenem ja pikem on juhe, seda suurem on selle takistus R= l/S , S= r2 Ampermeeter- mõõdetakse voolutugevust, ühendatakse alati mõõdetavaga jadamisi
q 1 °q 2 -12 C2 F= Kus 0=8,8510 4 0 r2 N m 2 F laengutevaheline jõud (N), q1;q2 laengud ©, r laengute vahekaugus (m), k võrdetegur vaakumi jaoks 3. Mida näitab suhteline dielektriline läbitavus? Tähis Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda elektrijõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis. Tähis (epsilon). 4. Mis on elektrivälja tugevus? Definitsiooni valem ja ühik. F N Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Valem: E= Ühik: 1
1. MIS ON ELEKTRIVOOL? ...on positiivsete või negatiivsete elektrilaenguga laengukandja korrapärane liikumine. 2. ALALISVOOLU JA VAHELDUVVOOLU ERINEVUS JA SARNASUS: Alalisvoolu suund ja tugevus ajas ei muutu, kuid vahelduvvoolul perioodiliselt muutub. --MILLIST VOOLU KUMBKI NEIST ANNAB? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat (akud, patreid jne). Vahelduvvool annab muutliku vooliu, mis tuleb ainult otse vooluvõrgust. 3. VOOLU TEKKIMISE TINGIMUSED: *elektriväli *vabad laengukandjad 4. VOOLUTUGEVUST MÄÄRAVAD SUURUSED (1.valem S=vSqn(konsedratsioon)) v=laengukandjate suunatud liikumise keskmine kiirus *q=elektrilaeng? *S=ristlõike pindala? *n= laengukandjate konsedratsioon 5. OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA (I=U/R) Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , kus · I on juhis ku...
Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavu...
ehk elektronpilve. 3. Alakiht Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda alakihtideks. Ühe alakihi moodustavad sarnase kujuga orbitaalidel liikuvad elektronid. 4. Paardumata elektron Paardumata elektron on üksik elektron mingil orbitaalil. 3. Täitke tabel: Elektronvalem Elektronkihtide Perioodi Väliskihi Rühma Elemendi arv number elektronide number tähis arv 1s2 2s2 2p6 3s2 4 4 7 VIIB Mn 3p6 3d5 4s2 1s2 2s2 2p6 3s2 6 6 6 VIA Po 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 5d10 5f14 6p4 1s2 2s2 2p6 3s2 6 VI 2 IIA Ba 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 1s2 2s2 2p6 3s2 5 5 7 VIIA I 3p6 4s2 3d10 4p6
Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel Vähima mõju printsiip- looduses toimuvad kõik mõjutused mööda vähimat mõjusirget EEG- võimaldab uurida ajurütme, diagnoositakse vaimseid haigusi ja kasvajaid EKG- võimaldab uurida südamerütme, diagnoositakse südame rütmihäireid, infarkte Alalisvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, tähis ---- Vahelduvvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul muutub mingi sagedusega, tähis ~~~ Laengukandjate kontentsratsioon- laengukandjate arv ruumalaühikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I=U/R Elektritakistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest- mida peenem ja pikem on juhe, seda suurem on selle takistus R=ɸ l/S , S= πr2 Ampermeeter- mõõdetakse voolutugevust, ühendatakse alati mõõdetavaga jadamisi
tundides kui ka kuudes. Kiirendus- Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kiirendust mõõdetakse aktseleromeetri ehk kiirendusmõõturiga. Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus , mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N .SI-süsteemi mõõtühik W vatt . 3. Elastusjõud- esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Gravitatsioonijõud- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha , mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne , siis tasakaalustab
· pindalast · pinna omadustest 13. Missuguseid kehasid nimetatakse termodünaamiliselt tasakaalus olevateks? Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. 14. Mida nimetatakse soojushulgaks? Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. 15. Missugune on soojushulga mõõtühik? Soojushulga mõõtühikuks on 1J 16. Missugune on soojushulga tähis füüsika valemites? ©anmet.rtg 2007 2 Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Soojushulga tähiseks valemites on Q 17. Missuguse valemiga arvutatakse soojusülekandes saadud võib ära antud soojushulka? Soojushulka arvutatakse valemiga: Q = cmt 18. Mida nimetatakse aine erisoojuseks?
Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida
Mehaaniline liikumine. 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste seisvate kehade suhtes. 2. Mida nimetatakse trajektooriks? Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. 3. Kuidas liigitatakse liikumisi trajektoori kuju järgi? a) Sirgjooneliseks b) Kõverjooneliseks 4. Mida nimetatakse teepikkuseks? Teepikkuseks nimetataks trajektoori pikkust,mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.Seda tähistatakse tähega S. 5. Mida näitab ajavahemik? Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemiku märgitakse täheda t. 6. Mida nimetatakse kiiruseks? Kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.Kiirust tähistatakse tähega v. Nimetus Kiirus Teepikkus Tähis v s Valem Mõõtühik 1 km; 1m ...
Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. R1 asendis Kaugus peegli ja valguslaigu vahel s Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle a Maksimaalne pöördenurk 0 n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 Võnkeperiood 1
direktor _ oktoober 2010 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamm annab üle ja AS Rõivase õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Põhitegevuse käskkirjad 2010 1 1.2 3-5 Juhatuse koosoleku protokollid 2010 1 2. Pitsat Personaliteenistuse ümarpitsat tekstiga: AS Rõivas /pitsati jäljend/
URAAN Mirjam Heldus URAAN • Hõbevalge • Raske metall • Keemiline element järjenumbriga 92 • Tähis: U • Tihedus 19 100 kg/m3 • On maa-sisese soojuse peamisi allikaid AJALUGU • Avastas Martin Heinrich Klaproth 1789 • Nimetatud planeedi järgi • Oli suurima massiarvuga element TÄNAPÄEV • Toodetakse kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas • Toodetakse Kanadas • Kasutatakse tuumareaktorite kütusena FÜÜSIKALISED OMADUSED • Aatomkaal on 238,0289 g/mol • Välimuse hõbevalge metall
Pöördenurk radiaanides on kaare pikkuse ja raadiuse jagatis l = r = 180° 1 radiaan on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 2 = 360° Nurkkiirus ajaühikus läbitud pöördenurk (tähis ) Ühik rad/s e 1/s v Valem = = t r v a = t Kiirenduse vektor on suunatud ringi keskpunkti. v2 a= r Kesktõmbekiirendus, risti kiirusega Periood ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring · tähis T · ajaühik s t · T= N Sagedus ajaühikus tekkivate täisringide aeg · tähis f · põhiühik 1/s = Hz N f= t 1 · T= f 1 f= T 2 r v=2 rf = T 6. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused.
= kF Jõud on vektor Dt Ühik D(mv) (mv) Dv Suund =m =ma=kF F Dt Dt Rakendus- Suurus Tähis kui m=1 kg, a=1 m2 ,siis k=1 punkt s m ja [F]=[m]×[a]=1kg×1 s2 = © 1998 AS SERK F a= m ehk F=ma kg×m 1N (njuuton) =1 2 =1N
KINEETILINE ENERGIA Mis see on? ● Liikuva keha energia ● Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia ● Tingitud liikumisest teiste kehade suhtes Arvutamine Sõltub keha liikumiskiirusest „v” ja massist „m”: võrdub keha massi „m” ja kiiruse ruudu „v^2” poolkorrutisega ● Tähis: Ek ● Ühik: 1J (džaul) ● Valem: Mõõtühik Teades massi ja kiiruse mõõtühikuid, on lihtne tuletada ka kineetilise energia mõõtühikut. Kineetiline energia võib olla vaid positiivne arv või null. Esinemine Kui keha massiga „m” liigub kulgevalt kiirusega „v”, siis on sellel kehal kineetilist energiat. !!! Võib esineda AINULT kineetilise energia muutumist potentsiaalseks energiaks (seisuenergiaks, Ep) ja
Öko- ja mahemärgise d Fred-Georg Pääro & Raigo Tarassov Ökomärgis Ökomärgsi on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust Ökomärgise taotlemine on vabatahtlik See antakse erapooletu institutsiooni poolt Ökomärgise saamiseks peab toode või teenus vastama kehtestatud kriteeriumidele Ökomärgise andmisel lähtutakse toote või teenuse olelusringi hindamisest Olelusringi hindamine See on meetod, mis võimaldab uurida toote või teenuse keskkonnamõju Seejuures võetakse arvesse kõik
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. T...
jaanuar 2011 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) andis üle ja (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud toimikud, pitsatid ja plangid. 1. Täitmisel olevad dokumendid 1.2 Teised dokumendid 2. Asjaajamises lõpetatud arhivaalid (nt seisuga 2010. aasta) Jrk nr Sarja tähis Sarja pealkiri Aasta Hulk Märkused 3. Pitsatid (pitsatite kirjeldus ja jäljendid) Näiteks: Asutuse ümarpitsat tekstiga: .............................. (pitsatijäljend) 4. Plangid (plankide loetelu ja hulk) Akt on koostatud kahes (2) eksemplaris: 1. eks XXXXX-le 2. eks YYYYY-le * * * *
Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1
süsinikke. · ALKAANIDE NOMENKLATUUR - aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. 1) Triviaalsed nimetused Näiteks metaan ehk ............................ Metaanhape ehk ............................ 2) Süstemaatilised nimetused moodustatakse molekuli struktuuri järgi kindlaid reegleid kasutades. ALKAANI tunnuseks on liide aan. TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend.
Lämmastik Üldist • Tähis: N • Mittemetall (gaas) • Järjenumbriga 7 • Massiarv: 14,0067 Avastamine • Carl Wilhelm Scheele (Rootsi) • Joseph Priestley (Inglismaa) • Henry Cavendish (Inglismaa) • Avastamise au kuulub Daniel Rutherfordile (Šotimaa) Iseloomulikud tunnused • Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena Lämmastik ja tema temperatuurid • Keemistemperatuur normaalrõhu korral -196 kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
