rühmadega Fe O +6HCl= 2FeCl +3H O Fe(OH) +3HCl=FeCl +3H O (Raud (III) 2 3 3 2 3 3 2 kloriid) Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi reageerimisel väävelhappega 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O (Raud (III) sulfaat) Raua kasutusalad Sepisrauast väravad 1300 a. eKr oli põhiline ehitusmaterjal Ehted, nõud, relvad Rauda leidub ka elusorganismides https://en.wikipedia.org/wiki/Iron Raua sulamid Teras Malm Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Raud(II)sulfaat http://www.taskutark.ee/m/ainete-valemite-koostamine/?auth=dGFza3 V0YXJr https://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://kauralasoo.net/konspektid/metallide_kasutamine.pdf https://annaabi.ee/raua-kasutamine-o.html
............. 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ........................................................................
ja plastmassiga. Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosioonik. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materja. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask
süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Töö käik: Töös jälgisin temperatuuri muutumist jahtumisel kolmandas tiiglis. Selleks vajalikud tiiglid olid juba pesadesse asendatud ja termopaaride juhtmed ühendatud. Katse algul lülitatasin sisse arvuti ja tiiglite kütte esikilbi alaosas olevate lülititega, reguleerisin küttevoolu voolutugevusele 3 A ja lasin sulamitel soojeneda umbes 300C-ni. Kui puhtad metallid või sulamid tiiglites olid sulanud (mida saab näha kuumutuskõveralt), keerasin küttevoolu nulli ja alustasin temperatuuri registreerimist. Uuritava sulami jahtumisel 150C-ni lõpetasin temperatuuri registreerimise. Sulami jahtumiskõveralt määrasin sulami kristallisatsiooni alguse temperatuuri. Süsteemi olekudiagrammi järgi leidsin kristallisatsiooni alguse temperatuuri järgi sulami koostise. Jahtumiskõveratel näidatakse tasakaalus olevad faasid ja käänupunktides toimuvad
Pindmine kiht muutub kõvaks ja kulumiskindlaks samuti korrosioonikindlamaks. Tsementiitimine Ta rikastatakse kuni 0.25% süsiniku sisaldusega teras detailide pinnakihti süsinikuga 0.25 0.5 mm sügavuselt. Nitreerimine Nitreerimine rikastatkse teras detailide väliskihti lämmastikuga 0.25 0.65mm sügavuselt. Tsüaanimine Rikastatkse teras detailide pinnakihti 0.15 0.35mm sügavuselt süsiniku ja lämmastikuga. Värvilised metallid ja nende sulamid Värviliste metallide ja nende sulamite paljude väärtuslike omaduste (plastilisus, sitkus jne) tõttu on nende kasutamine kõigis masinaehitus harudes laialt levinud. Ehedaid värvilisi metalle kasutatakse harva, nad on kallid ja defitsiitsed. Sageli kasutatakse värvilisi metalle ainult katteks õhukese pinna kihina. 1) Alumiinium hea korrosiooni kindlus ja soojus juhtivus ja plastilus, hästi töödeldav. Kasutatakse palju sulamites tähtsamat sulamid: sirumiin ja duuralumiin
Materjaliõpetus Võtsin teemaks Teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.Tunnis meelde jäänud teema.Terase füüsikalised omadused tugev,kerge materjal,ei lähe rooste.Terast ka parem töödelda kui rauda kokkukeedetav ja karastav
Roostevabad terased (stainless steel) moodustavad rauasulamite selle hulga, mis sisaldavad vähemalt 12-25 % kroomi (Cr). Kroom moodustab püsiva oksiidikihi ja sellega muudab sulami püsivaks väliskeskkonna mõjutustele. Teised sulami elemendid nagu nikkel (Ni) ja molübdeen (Mo) võivad selles sisalduda või mitte. Roostevabasid teraseid liigitatakse sulami koostise järgi: · Martensiitseteks need on roostevabad terased, mis sisaldavad vähe süsinikku ja 13% Cr . Nende sulamid on kõvad, võimaldavad moodustada teravat serva, kasutatakse lõikamiseks. · Ferriitsed veel madalam süsinikusisaldus aga sisaldavad samuti 13% Cr · Austeniitsed sisaldavad 18% Cr ja 8% Ni, võimalikud ka teised elemendid. Klooriidsetes lahustes on kõige korrosioonikindlam austeniitne sulam. Välisoludes kasutamiseks sobivaimaks peetakse austeniitset sulamit, milles on 18% Cr, 8%Ni ja 3% Mo. Ferriitsete sulamite korrosioonikindlus on madalaim, mis tähendab, et ferriitsete
................................................................................................................. 5 Kõvadus................................................................................................................ 5 Tugevus................................................................................................................ 5 Tõmbekatse.......................................................................................................... 5 Sulamid................................................................................................................... 5 Vasesulamid......................................................................................................... 5 Alumiiniumisulamid.............................................................................................. 6 Magneesiumisulamid............................................................................................ 6 Titaani sulamid.
kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes( tavatingimustes), hea elektri ning soojusjuhtivus Al puudused pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes Al kasutamine Alumiiniumi aksutatakse: akendes, ustes, torudes, autode, vagunite ja lennukite keredes Al kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Al sulamid Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Selleks et anda duralumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik . Vanandamisprotsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Duralumiiniumi kasutamine Konstruktsiooni materjalina Lennukitööstuses Masina ja aparaaditööstuses ehituses Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Duralumiinium http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium
Tsink (Zn) Üldiselt Tsingist Järjenumber 30 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel tihedus 7,14 g/cm³. Sulamistemperatuur on 419°C Keemistemperatuur on 907°C. Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal (edestavad vaid raud, alumiinium ja vask) Keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid Sulatamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks Rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et k...
ALUMIINIUM Lisette Põld Mis on alumiinium? • Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. • Tema keemiline lühend on Al. • Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. • Alumiinium on kolmas kõige levinum element maakoores. • Alumiiniumi kõrge keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall. • Värvus varieerub hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu. • Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid me...
raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu Tööstusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul, mida nimetatakse ka valgeks malmiks. Teras Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse Cr muudab terase korrosioonikindlaks, sellest ka nimetus Roostevaba teras Mo ja W suurendavad kuumakindlust Mn tõstab kulumiskindlust Tähtsamaid ühendeid FeO3 kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina Fe3O4 rauatagi, kasutatakse püsimagnetites FeSO4 * 7H2O raudvitriool, kasutatakse taimekaitsevahendina FeCl3 leiab raud(III)sooladest enim kasutust, töödeldakse näiteks vasktrükiplaate elektroonsete
docstxt/.txt
..45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb). Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad
4 Joonis 1. α-raua ja γ-raua kristallivõred 3. Kristalliseerumine Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 2. Kristalliseerumisprotsess 4. Sulamid Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: • rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) • mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) – need on kõik ülejäänud sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja rasksulamid) ja sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad sulamid). 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm
f. Kulumiskindlus g. Väikesed mõõtmed ja mass h. Odavus i. Võimalikult lihtne konstruktsioon j. Paigalduse ja teeninduse lihtsus k. Töötäpsus ja toime kiirus Elektriaparaatide valmistamisel kasutavad materjalid Ja need jagunevad järgmiselt: 1. Juhtmematerjalid - vask, alumiinium, pronks, messing ja teras 2. Magneetilised materjalid teras ja nende sulamid. Neid kasutatakse magnet juhtmete valmistamiseks. Sulamid püsimagnetite valmistamiseks 3. Isolaatsiooni materjalid tahked, vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm, puu, paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1
................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LENNUMATERJALIDE AJALUGU........................................................................4 2. SULAMID LENNUKIEHITUSES............................................................................5 3. ALUMIINIUM LENNUKIEHITUSES.....................................................................6 4. TITAAN LENNUKIEHITUSES................................................................................7 5. KOMPOSIITMATERJALID LENNUKIEHITUSES................................................8 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Sten-Erik Ellermaa KOOBALT Referaat Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT11/21 Juhendaja: Professor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Leidumine looduses.................................................................................................................4 3.Omadused..................................................................................................................
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused,
erineva stuktuuri ja koostisega väikestest kristallikestest. · Sulami saamine: 1) Sulatatakse metall + 1 mittemetall 2) Sulatatakse mitut erinevat metalli · Sulami omadused: madal sulamistemp., värvuse muutus, kõvadus, tugevus, kuumuskindlad · Tahke lahus: 1) ühe metalli aatom asendab kristallis teise metalli aatomeid (nikkel+vask) 2) ühe metalli aatom asetseb teiste aatomite vahel · Raua roostetamine: 4Fe + 3O -> 2FeO · Sulamid: Cu+Sn -> pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu+Ni+Fe+Mn -> melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu+Ni+Zn -> uushõbe e. alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu+Zn -> valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad)
valmistamisel ja peent alumiiniumipulbrit hõbevärvina. Nii tööstuses kui igapäevaelus tekib paraku aga hulgaliselt alumiiniumijäätmeid. Arenenud riikides kogutakse need kokku ja töödeldakse kasutuskõlblikeks materjaliseks. See aitab vältida looduse saastamist ja on ka väga kasulik majandusliku kokkuhoiu puhul. Kuna puhas alumiinium oleks ehitustel ja mujal kasutamiseks liiga pehme ja õrn kasutatakse nende sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine (alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Kasutatud materjalid: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/alumiinium_franc.htm
vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H20 Kasutusalad Juba alates antiikajast on hõbe tänu oma dekoratiivsele välimusele ja kergele töödeldavusele olnud hinnatud lauahõbeda-,medali-,ehete-ja mündimetall. Kuna hõbe on pehme, kasutatakse valdavalt tema sulameid, mis on kulutamiskindlamad ja kõvemad. Levinumad sulamid on hõbedasisaldusega 92,5% (sterling silver)või 75%.Pegeldusvõime tõttu tehakse hõbedast peegleid. Selleks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikihti rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Nüüdisjal on lisandunud suure mahtuvusega hõbetsinkakude ja elektroonikaesemete valmistamine. Hõbedaioonid hävitavad baktereid,näit. vee steriliseerimisel piisab üliväikesest ioonikonsentratsioonist. Tähtsamad ühendid
· suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660 kraadi), · hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Reaktsiooni võrrandid: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Kasutatakse: Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale alumiiniumi sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli.Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse elektrijuhtmeid,
G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s
vesinikhapet. · Lahustuv kontsentreeritud hapetes. · Termodünaamiliselt reageeriv. Leidumine ja füsioloogiline toime · Looduses laialt levinud, kuid ainult ühendeina. · Nt ; ilmeniiti kaevandatakse Edela- Norras. · Leidub vääriskivides, elusorganismides, pinnases ja taimedes, jõgedes ja järvedes, vees, liivas jm. · Ti osaleb immunoloogilistes protsessides. · Toidu ja joogiga saab inimene ööpäevas 0,8 mg Ti. Kasutamine · Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. · Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. · Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Teda tarvitatakse värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Esinemisvormid e maagid ·
· korrosioon on eksotermiline protsess ja toimub isevooluliselt; · metallide redutseerimine ühendist on endotermiline protsess, metallide tootmiseks tuleb kulutada energiat. 7. Elektrolüüsi põhimõtte selgitamine, sulatatud ja lahustatud soolade elektrolüüsi saaduste leidmine, elektrolüüsi kasutusvõimalused 8. Galvaanielemendi (keemilise vooluallika) tööpõhimõtte selgitamine. Keemiliste vooluallikate näited. 9. Sulamid, nende omaduste võrdlus lähtemetallidega, eelised puhaste metallide ees ja tähtsamate sulamite koostis (teras, malm, duralumiinium, pronks, messing, joodis) 10. smetallid: leelis ja leelismuldmetallide · iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) · keemilised omadused (võrrandid) ja ohutusnõuded kasutamisel · tähtsamate ühendite keemilised valemid ja triviaalnimetused ning
METALL: Metalle võib liigitada: *mustad metallid-mille hulka kuuluvad raud ja selle sulamid. *värvilised metallid *metallide sulamid *Malmiks nimetatakse metalli, mis on raua ja süsiniku sulam ja milles süsiniku sisaldus on üle 2%. Holmenõud on paksuseinalised, massiivsed ja poorse pinnaehitusega. Halvad omadused: *kaal (raske) pärast pesemist korralikult kuivatada. *roostetab kergesti, kuid seda vaid juhul, kui selles hoitaksevedeliku sisaldusega toitu. *tundlik järskudele temperatuuri muutustele. Heaks omaduseks soojusmahutavus-püsib kaua soojana. Saadaval on ka malmnõud, mis on kaetud plastik või emailkattega
Koobalt- II Nikkel-II Vask- II Hõbe- I Tsink- II Elavhõbe- II Alumiinium- III Tina- II või IV (IV A-rühm) Plii- II või IV (IV a-rühm) 8. Al- Kõige enam levinud metalliline element maakoores. Leidub paljudes mineraalides, tähtsaim on boksiit. Hõbevalge, kerge, pehme, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Vastupidav vee ja õhu suhtes. Reageerib kergesti leelise ja hapetega. Alumiiniumnõud, ehituses, sulamid. Sn- Hõbevalge läikiv metall. Reageerib halvasti hapetega. Madal sulamist. Konservikarbid. Pb- läikiv metall, õhu käes seistes muutub tuhmiks, omades tumeda sinakashalli värvuse, raske metall. Reageerivad halvasti hapetega. Madal sulamist. Autoakud, elektrikaablite kaitsetorud Fe- terashall, pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Reageerib kergesti hapete lahustega. Hea soojus- ja elektrijuht Cu- väheaktiivne
*Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. *Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. *Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. *Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua sulamid - *Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. *Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja
Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks. Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine. Omadused Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev metall kaitstud rohkem oksüdeerumise eest. Siiski, kui vaskkloriid on moodustunud, võib tekkida nn. pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab. Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud. Pronksid on pehmemad ja nõrgemad kui teras. Pronks on vastupidavam roostetuse vastu kui teras ja on ka parem soojus- ja elektrijuht kui enamus teraseid. Kasutusalad Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne.
Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea de vahel vahel täielikult üle elektrijuhtivus Moodustamis H-F; HCl; mittemetallile Magneetilised el H2O NaCl sulamid Fe; moodustava Co; Ni d aatomid ühise elektronpaar N2; H2; O2 2. Vesinikside. Milliste aatomite vahel see tekib? Vesinikside õige kujutamine antud valemitele. Kui tugev on vesinikside? Vesinikside on täiendv side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamiselt F, O või N) aatomiga. Kõige tugevamad vesiniksidemed → H-F....H-F....H-F... H-N-H...N-H...
· naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C) Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade Lennundus Titaani ja titaani sisaldavad tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses Meditsiin Kasutatakse arstiriistade ja breketite valmistamisel Riided
Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse suurendamine joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri. Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta lakkide, värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C. Madalatemperatuurilised joodised: Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist. Sellised joodised on vajalikud
Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide elektronkihtide arvu.
52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem.
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki. Õhus sisalduv hapnik reageerib rauaga moodustades rooste. Hapniku reageerimise määral väheneb õhu ruumala ja tindiga värvistatud ve...
keemistemperatuur: 2913 ° C või 5275 ° F tihedus: 8,912 grammi kuupsentimeetri kohta värvus: hõbevalge, kollaka läikega toatemperatuuril: tahke element klassifikatsioon: metall Isotoobid: 56Ni, 57Ni, 58Ni, 59Ni, 60Ni, 61Ni, 62Ni, 63Ni, 64Ni, 65Ni Igapäevaelu Ehted Esemed kodus Isiklikud esemed Riided Toit Kui kallis? Nikli hind tonni kohta on 1 311 000 eurot. Meditsiin Roostevaba teras, nikli- ja muud niklit sisaldavad sulamid on laialdaselt kasutusel meditsiini valdkonnas. Meditsiiniliste rakendustes on kirurgilised implantaadid, meditsiini tööriistad, tervishoiu inventar, samuti hambaravi vahendid ja implantaadid. Kosmeetlise keha muutmisel, nagu keha augustamine võib käsitada ka meditsiinis . Kas on vajalik meditsiinis? Ei ole vajalik meditsiinis. Finito. 100+ katset keemias - http://www.chemicum.com/ava.htm
metallioone. Kuidas korrosiooni eest kaitsta? 1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on valmistatud kroomist ja niklist. 3. Metallpindade isoleerimine väliskeskkonnast õli-, värvi-, laki või keraamilise kihiga. 4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine. 5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka inhibiitoreid. Kuld Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema korrosiooni värvuseks on rohekas sinine. Hõbe Hõbe on küllalt stabiilne ning tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi ehk Ag2S kiht,
1) 4. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala Skaala HRA Koonus- 588N , kõvasulamid Skaala HRB Kuul 980N , Cu, Al ja FE sulamid 5. Millist otsakut ja jõude kasutatakse Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). 6. Selgitage tähiseid HBW, HV ja HBS. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhulmääratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena
2)valge malm----C ei sadene välja, tekib tsementiit Fe2C peamisel pinnal. Väga kõva ja rabe. Kuullaagrid ja kuulvestide kuulid. 3)tempermalm----kui valget malmi lõõmutada sedeneb välja C helvestena ja malm muutub plastilisemaks. Sobib sepistamiseks. 4)ülitugev malm---sulametalli lisada enne valamis veidi Mg ja/või Ce,C sadeneb välja kerajate moodustistena. On plastiline. Kasutatakse mootorite klappide , pumpade korpuste, hammasrataste valmistamiseks. 10. Vask ja alumiinim, nende sulamid. Vask----puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid pehme ja plastiline. Puhast saadakse elektrolüüdi teel. Hea külmalt töödelda ja korrosioonikindel. Mehaanilisi omadusi saab parandada külmtöötlemise ja lisandite sisseviimisega. Sulamitest on tähtsaim valgevaks ehk messing. Koostis 70% Cu ja 30% Zn. Üsna plastiline ja hästi külmalt deformeeritav. Kui sulam sisaldab ple 35% Zn, siis ta on mehaanilislet veelgi tugevam ja kõvem. Sobib detailide vlauks.
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaasidetorustikes ja muud mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid ja muu selline
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted(lakid) ja inhibiitoreid. VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID. 20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi? Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi a.kerged b.keskmised c.rasked üle 7,8T/m2 2.Sulamis temperatuuri järgi a.Kergesti sulavad kuni 300º b.Keskmise sulamisega kuni 1500º c.Raskesti sulavad üle 1500º 3.Vääringu järgi a.Väärismetallid (hõbe, kuld, plaatina) b.Haruldased metallid (titaan, volfram, berüllium jne)
) Tõmbe-ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks Masinates käsutavate materjalide loetelu. lõikepinnast eemale. Tõmbel loetakse pikkijõudu positiivseks. T = F/A <= []T Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Surve on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõike Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani poole. Survel loetakse pikkijõud negatiivseks. . S = F/A <= []S sulamid jt) A on keha ristlõike pindala Plastid , asbesttäitega plastid
mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga; soovitavalt taaskasutatav;suhteliselt tugev; odav; optiliselt läbipaistev; toodetav erinevates värvitoonides. Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). 16. Komposiitid- koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Näiteks- jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad. 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Pooljuhid- metallid ja sulamid, keraamika ja polümeerid; elektroonika- ja arvutitööstus. Biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. Targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist. 18. Nanomaterjalid- võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Eristatakse suuruse järgi. Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 19
7. Sirgvool - jõujooned on ringikujuliselt ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse kruvireegliga. Solenoidi ehk vooluga pooli magnetväli - solenoidi sees on jõujooned paralleelsed sirged - seal on magnetväli homogeenne. 8. Homogeenne magnetväli: Magnetiline induktsioon on kõikjal ühesugune nii suuruselt kui suunalt. Tekib solenoidi sees. 9. Ferromagneetik on aine mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda. N: raud, koobalt, nikkel ning nende sulamid ja ühendid. 10. Ferromagneetikute omadused: 1) Tugevdavad magnetvälja tuhandeid kordi. (Kas. elektrimootorites) 2) Jääkmagneetuvus - säilitavad oma magnetvälja - magnetiline mälu(kas. püsimagnetites). 3) Magnetiliselt kõvad - püsimagnetid. 4) Magnetiliselt pehmed - trafode südamikus. 5) Kaotavad magnetilised om. kuumutamisel, põrutamisel, lühiajalises tugevas magnetväljas
Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramise meetodite lühikirjeldus. Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, ...
H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 H2SiO3 Ränihape SiO3 Silikaat SULAMID JA KORROSIOON: Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
