Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid
Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja Linnulaht Saaremaal). Saarestik on tasane ning teda arvatakse Madal-Eesti alla. Kõrgeim punkt on Raunamägi, Viidumäel, Saaremaal. Tema absoluutne kõrgus on 54.6 m. Võrreldes Suure-Munamäe absoluutse kõrgusega 318 m. võib väita, et saartel eriti märkimisväärseid mägesid ei ole. Tähelepanuväärsemate pinnavormide hulka kuulub kindlasti mööda Saaremaa põhjarannikut kulgev pankrannik. Selle maksimaalne kõrgus on 21.3 m. TAIMESTIK
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest Festivali point on austada ja armastada inimesi, kes on elanud enne meid. O’ahu lõunakaldal Küsimused. Mis on Hawaii saarestiku pealinn? ...
HAWAII OSARIIK Hawaii saared HAWAII SAARED Hawaii saared on saarestik polüneesia,Vaikses ookeanis.Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele,moodustades hawaii osarigi.Hawaii osariigi pealinn on Honolulu,mis asub O'ahu lõunarannikul. HAWAII OSARIIK •Hawaii saarte kogu pindala on 16600ruutkilomeetrit. •Hawaii osariigi rahvaarv on 1,3miljonit(2010). •Hawaii saare pindala on 10400ruutkilomeetrit. •Hawaii saare rannajoonepikkus:428km. •Hawaii saare rahvaarv on 185100(2010). HAWAII OSARIIK
LÄÄNE-EESTI SAARESTIKU BIOSFÄÄRI KAITSEALA Tartu Katoliku Kool Liisa Kivimaa 8.klass 2008 Mis asi on biosfäär? Biosfäär ehk elukond (elusloodust sisaldav kiht) on Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. Biosfäär hõlmab osa atmosfäärist, pedosfäärist, hüdrosfäärist ja ülemise osa litosfäärist. Mis asi on biosfäärikaitseala? Biosfäärikaitseala on kaitseala, mille ülesandeks on säilitada mingi tüüpilise ala loodust, kui tervikut. Eesmärk on põhjalikumalt uurida looduslikke ökosüsteeme ja inimtegevuse tagajärjel tekinud muutuseid. Täpsmalt 1.) luua looduslike ökosüsteemide kaitse 2.) korraldada pikaajalisi uurimusi ning keskkonna järgimist mingi bioomi tüüpil...
Kagu-Aasia saared Enelis Haljaste 7b Sissukord Kagu-Aasia Kagu-Aasia saared Geograafiline asend Pinnamood Laama Mõned pildid Kagu-Aasia saared on ja ilmselt ka jäävad lähiajal üheks maailma kõige turistikamaks piirkonnaks. alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maad. Kagu-Aasia Saared Malai saarestik on kõige suurem saarestik Kagu-Aasias (Seal asuvad ka väiksemad saared) Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse- ja India ookeani vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E
maavärinad. Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel toodetakse energiat tuule ja termaalallikate abiga. Saarestiku loomariik on väga vaene- seal on vaid küülikuid, rotte ning hirvi. Lindude liike on alla 15, kuid mereriik on uhke- seal elavate kalade ja imetajate liigirohkus on võrreldes loomariigiga väga rikas. 3 Olulist Assooridest Saarestik Assoori saarestik on autonoomne piirkond, mis kuulub Portugalile aastast 1976. Ametlik keel on portugali keel, kuid esineb ka flaami ja aafrika päritoluga dialekte. Suurim linn on Ponta Delgada 55000 elanikuga. Assoori saarestik on jagatud 3 rühma: · Idarühm: Sao Miguel ja Santa Maria · Keskrühm: Terceira, Graciosa, Sao Jorge, Pico ja Faial · Läänerühm: Flores ja Corvo Rühmad jagunevad omakorda 156 vallaks. Kaart Assooride asukohast ja saartest
7. KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine sügavus: 1300m.
Jaapan Asukoht Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Riigist Pindala: 377 750km2 Rahvaarv: 125 638 000 Pealinn: Tokyo Keel: jaapani keel Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp ja Vapp Lipp: Vapp: Lipp
Madeira Referaat Kristin Lapsanit MT09 Madeirast Koosneb rohkem kui 20 saarest. Suurimad Madeira ja Porto Santo. Saarestik kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana. On osa Euroopa Liidust, olles üks selle kaugeim regioon. Saarestik on vulkaanilise tekkega. Geograafiline asukoht Asub Atlandi Ookeani Põhjaosas laiuskraadidel 32°22.3N 16°16.5W - 33°7.8N 17°16.65W Ajalugu Rooma Impeeriumi armee komandör ja filosfoof Plinius Vanem (23. 79.a p/Kr) nimetab Purpursaari Kanaari saarte lähedal, mis võivad viidata Madeirale. Madeira esines kaartidel aastast 1339. Saarestiku avastas Portugali meremees Henrique Meresõitja ajavahemikul 1418-1420. Mõned aastad hiljem saar asustati ja hakati arendama põllumajandust. Madeira Loodus Lähistroopilinemereline kliima (aasta keskmine õhutemperatuur 21,8 °C). Saare lõunaosas laiub lähistroopiline vihmamets. Saar on suhteliselt mägine (kõrgeim tipp 1862 m Pico Ruivo). Polii...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Fidzi saared Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 2 Sisukord Fidzi Vabariigi andmeid.............................................. 3 Fidzi saarestik......................................................... 4 Ajalugu................................................................. 5 Kasutatud allikad.......................................................6 3 Fidzi Vabariigi andmeid Fidzi Vabariik inglise Republic of the Fiji Islands fidzi Matanitu ko Viti
Tulemaa saar ehk Isla Grande Tulemaa üldandmed • Tulemaa üks osa kuulub Tšiilile ja teine Argentiinale. • Tulemaa pindala - 48 100 km2 • Saarel elab 135 000 elanikku (2010. a andmetel). • Halduskeskus – Ushuaia • Ushuaia lõunapoolseim linn. http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa Tulemaa saarestik • Tulemaa saarestik on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipu juures. • Hispaania keelne nimi – Tierra del Fuego • Tulemaa on tulemaa saarestiku peasaar. http://www.8thingstodo.com/wp-content/uploads/2013/02/Fierra-del- http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/tierradelfuego.htm fuego-Argentina.jpg Tulemaal on lähispolaarne kliimavööde • Suvi on jahe, jaanuaris 10..
Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima
HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared..................................................................................
Jäävöönd Koostas: Laura Kaseküli Asend Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised
Hawaii saared GEOGRAAFILINE AS END · Hawaii saared on vulkaanilise päritoluga saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestik koosneb 7 suuremast saarest. · Vaikse ookeani laama liigub aastas umbes 5-6 mm jagu Aasia mandri poole. 1959. aastast on Hawaii USA 50. osariik. Pindala: 16760 km2 Haldusjaotus: 5 maakonda Pealinn: Honolulu Valuuta: USA dollar Ajavahe: Kell on12 tundi eesti ajast järel RAHVAS TIK · Rahvaarv: 1,27miljonit · Usund: peamiselt kristlus · Riigikeel: hawaii keel ja inglise keel · Pärismaalased: polüneeslased
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika.
Portugali kliima on mereline; hoovuste mõju- Põhja-Atlandi soe hoovus- tõstab temperatuuri, suurendab sademetehulka. Soe kliima sobib hästi viinamarjade, oliivide, apelsinide jm kasvatamiseks. Portugalis käies oli seal väga palju apelsiniistandusi ning pea kõikjal tänavatel müüdi ka neid odava hinnaga. Need olid väga maitsvad ja ei anna eriti võrreldagi nendega, mida me poest saame. MADEIRA Madeira on Atlandi ookeanis asuv saarestik, umbes 600 km Aadrikast. See kuulub Portugalile. Ta on vulkaanilise tekkega saarestik ning on tekkinud endise kuuma täpi kohale, mistõttu ei ole ühegi mandri osa. Suurim saartest, Madeira, on suure üle 6 km kõrguse vulkaani veepealne osa. Saare moodustumine algas üle 5 miljoni aasta tagasi ja lõppes umbes 700 000 aastat tagasi. Madeira kõrgeim mägi Ruivo on 1861 m üle merepinna. Saarestik on mägine ning koosneb rohkem kui 20st saarest.
tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkonna. Väina läbimine võttis aega 19 päeva. 4 Umbes 1555 kavatses hispaanlane Juan de Alderete Tulemaa vallutada, kuid nagu ka Pedro Sarmiento de Gamboa, pidi ta karmi kliima tõttu oma plaanist loobuma. 5 Tulemaa saared Tulemaa saared on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas. Saarestiku peasaar on Tulemaa. Saarestiku kogupindala on umbes 73 745 km². Saarestik laiub põhjast lõunasse umbes 400 km ulatuses ja läänest itta umbes 700 km ulatuses. Saarestik koosneb mitmestajast saarest. Suurim saar on Tulemaa saar, mille pindala on 48 100 km². Saared · Tulemaa · Navarino · Hoste saar · Clarence'i saar · Santa Inési saar · Desolación
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK
Hawaii 8.Klass Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii Maui O'ahu Kauai Molokai Lanai Niihau Kahoolawe Hawaii saared moodustavad pika loode- kagusuunalise saarteaheliku. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala 16 600 km2. Kagupoolsemad saared on nooremad. Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207 meetri kõrgune Mauna Kea. http://www.youtube.com/watch?v=fJ4WsRolZ4E http://www.youtube.com/watch?v=6cs2s4GoQCM
paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust
Maavärinad, laamad ja vulkaanid Jaapanis Jaapani saarestik asub piirkonnas, kus mitmed mandri ja ookeani plaate kokku põrkuvad. See põhjustab sageli maavärinaid ja vulkaanide purskeid ja kuumade allikate purskeid kogu Jaapanis. Kui maavärinad tekivad ookeani lähedal, võivad nad vallandada tõusuvee lained (tsunami). Indias 9-9,3magnituudi India poolsaarel on ajaloo laastavamad maavärinad. Itaalias BBC NEWS | Europe | Powerful Ita 6,0magnituudi Indoneesias Vulkaanid ja laamad Laamade kokkupõrkumis kohad
Mussoonmetsad Asend Lõuna- Aasia Kagu- Aasia Korea poolsaar Jaapani saarestik Ookeani ja mäestike vahel Kliima Suvel soe ja niiske Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid
• Laose esimene kuningas oli Sisavang Vong. • Laos sai iseseisvaks 19. juulil 1949. • 1955 sai Laos ÜRO liikmeks. • 1960-1973 kodusõda kommunistide ja parempoolsete vahel. • 1995 sõlmiti diplomaatilised suhted Eestiga. • Alates 2008 aastast, Laos on kõige enam pommitatud riik. Vaatamisväärsused • Vat Phou- templikompleks Champasakis. • Pha That Luang – Laose sümboliks olev kuldne stuupa Viangchanis. • Si Phan Don (neli tuhat saart) – saarestik Mekongi jões. Info • http://et.wikipedia.org/wiki/Laos • http://wiki.gomaailm.ee/wiki/laos/
"Rootsi klassikaline ringkäik" Suusatamine, jooksmine, ujumine ja jalgratta sõit 1971. aasta Diplomid 23486 meest ja 4959 naist 10 inimest lõpetanud 25 korda Vasaloppet 90 km Märtsi esimene pühapäev Sälen/Mora Stockholmist 340 km põhjapool Engelbrektsloppet 60 km Veebruari esimene nädalavahetus Norberg Stockholmist 140 km Vätternrundan 300 km Motala; Stockholmi ja Göteborgi vahel Juuni keskpaik Reede 19.30 06.30 Pühapäev 1350 SEK ca 160 eurot Vansbrosimningen 3 km Juuli algus Västerdali lisajõgi Vanån 2 km, Västerdal 1 km Stockholmist 300 km põhjapool Lidingöloppet 30 km Lidingö Stockholmi saarestik Septembri viimane nädalavahetus
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe ....
Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on
maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani (Mihno , Douro , Tejo , Gaudiana) · Minho voolab riigi põhjapiiril. · Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. · Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. · Gaudiana voolab samuti Hispaania piiril. Taimestik · Taimestik on Portugalis
SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust
Ahvenamaa Anna-Maria Kiss 9.B Asukoht · Ahvenamaa asub Rootsi ja Soome vahel Läänemere põhjaosas Üldinfo · Ahvenamaa pealinn on Maarianhamina(rootsi keeles Marienhamn) · Läänemeres 6500 saarest koosnev saarestik ,millest 65 on asustatud · Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest. · Elanikke arv 28 500(2012) ja pindala on 1580 km² Majandus · Tähtsamad majandusharud on merendus, kaubandus, pangandus, toiduainetööstus ja põllumajandus · Vastavalt Éurostati andmetele oli Ahvenamaa 2006. aastal rikkuselt 20. piirkond Euroopa Liidu 268 regiooni hulgas ja seejuures jõukaim piirkond Soomes. Faktid · Ahvenamaal asub Soome suurim
masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau (1640 m) ja kahetipuline Iremel (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis. Pilt Pilt Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uural4 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Uural
Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika
Ida-Hiina meri). *Asend mere suhtes: kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. *Jaapan asetseb 20. ja 46 põhjalaiuse ja 122. ja 154 idapikkuse vahel. *Tokyo koordinaadid: 36 kraadi põhjalaiust ja 140 kraadi idapikkust. *Pealinna kaugus minu koduasulast: 7875 km *Kellaaja erinevus Jaapani ja Eesti vahel: Jaapani aeg on meist 6 tundi ees. Nt. Kui Eestis on kell 18.15, siis Jaapanis on kell 00.15. Kuju: poolkuu kujuline pikk saarestik. Füüsiline kaart: * Mägine Jaapani saarestik paikneb poolkuuna Aasia idarannikul. *Pikk mägedeahel, mis asetseb keset saarestikku, jagab selle kaheks pooleks, ,,nägu" ehk Vaikse ookeani poolne külg ja ,,selg" ehk Jaapani mere poolne külg. *Kõrgeim punkt riigis on Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan, 3776 m üle mere pinna. Topograafiline kaart: *Saame hinnata ala kuju ja kõrgust. Read, mis on tihedalt koos näitavad järsku maastikku
Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. See valdab seal mereline kliima. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Asub lähisekvatoriaalses vöötmes. Koha absoluutne kõrgus on kuni 1012 mb. Filipiinide saarestik asub sooja hoovuse Kuroshio kõrval, mis teeb nende kliima pehmeks ja soojaks.
Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik Sumatra Gangese madalik Jaava Kaspia alamik Kalimantan Suur hiina tasandik Uus-giunea Mississippi madalik Jaapani saarestik Suur tasandik Uus-meremaa Kesktasandik Filipiinid Amasonaze madalik
Christoph Kolumbus ELU PIIRDAATUMID · Sündis enne 31. oktoobrit 1451. aastal Itaalias · Suri 20. mail 1506. aastal Hispaanias PÕLVNEMINE · Tal oli 3 venda: Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta · Isa Domenico Colombo · Ema Susanna Fontanarossa PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2. reis 1493 (Dominica ja Guadeloupe) · 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks...
Savann keskosa ekvatoriaalne Ferralliitmullad akaatsiad, palmid elevant Liaanid, Ekvatoriaalne Amazonase kaldad, Indoneesia mangroovtaimed, Gorilla, anakonda, vihmamets saarestik, Aafrika keskosa Ekvatoriaalne Ferralliitmullad hiidbambus jaaguar Kõrgusvööndili Olenevalt sus Mägedes Varjeeruv Oleneb kõrgusest kliimatüübist Kaljukist, kotkas
Andmed sai ta Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) pidevalt uuendatavalt kodulehelt. Andmed kandis ta MS Exceli tabelisse ning arvutas temperatuuride vahed ja koostas võrdlusgraafikud. Selgus, et kõige suurem keskmiste temperatuuride erinevus oli jaanuaris. Erinevus kasvas novembrist jaanuarini, kusjuures erandiks oli 2006. a detsember, mil keskmiste temperatuuride erinevus oli väiksem kui novembris. Sellel ajavahemikul oli Eesti kõige soojemaks piirkonnaks Lääne-Eesti saarestik. Kõige külmem oli aga Kirde-Eestis. Uuringu tulemus kinnitas, et Eesti on ilmastiku mõttes suurriik, kuna erinevate piirkondade vaheline temperatuurierinevus oli väga suur. Mulle meeldis väga uuringu eesmärk ning olin ka üllatunud tulemustes. Ma poleks arvanud, et Eesti erinevates piirkondades võivad temperatuurierinevused olla nii suured. Oleks väga huvitav näha võrdlust teiste riikide temperatuurierinevustega.
................... Error: Reference source not found 3 Sissejuhatus Kuna Fääri saared on koht kuhu tahaks ise minna, siis mõtlesin Fääri saartest teha referaadi. Loodan, et referaadi abiga saab paljut teada saarte majandusest ja põhilistest saarte elanike sissetulekutest. 4 Üldandmed Fääri saarestik asub Põhja-Atlandil ja koosneb 18-nest saarest, millest 17 on asustatud. Saarestiku kogupindala on 1399 km2. Suurim saar on Streymoy, kus asub pealinn Tórshavn (ca 18,7 tuhat elanikku). Teine suurem kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík. Fääri saarte rahvaarv on ligikaudu 48 tuhat elanikku, kuid elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 34 kommuuni. Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba
Ecuador · Ecuadorile kuuluvad ka Galápagose saared Vaikses ookeanis, umbes 965 kilomeetrit mandrist lääne poole. · Ecuador asub ekvaatoril ja selle järgi on ta ka oma nime saanud. · Tema alla kuulub 256 370 ruutkilomeetrit. Equadori pealinn on Quito ning suurim linn on Guayaquil. Riigi keskosa (Sierra) läbivad Andid. · Idaosas asub Amazonase vihmamets. · Rahvaarv(2003) 13 710 234. Ecuadori lipp ja vapp Üldine · Galápagose saared on saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestiku pindala on 7994 km² · Saarestikku kuulub 13 suuremat saart, lisaks 6 väiksemat. · Saared on mägised ja vulkaanilised (kõrgeim tipp 1707meetri kõrgune Wolfi vulkaan Isabela saarel). Nimest · Saared on endeemsete hiidkilpkonnade (elevandikilpkonnade) elukoht, saare nimi on tulnud nende kilpkonnade hispaaniakeelsest nimest (hispaania keeles galápago 'sadul'). Elevandikilpkonn
http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad · kurdmäestik hästi kõrge Meelde tuletada uus ja vana mäestik . Laamade liikumine külgepidi San Andrease murrang , Põhja- Ameerikas. · tugevad pinged ja tugevad maavärinad Ida- Aafrika murrangu vöönd - mandriliste laamade teineteisest eemaldumine
Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas) Alamikud (kaartidel tumeroheline värv) - Kaspia alamik Miks ei täitu alamikud veega? Neil puudub ühendus ookeaniga Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused Kivimeid moodustavad mineraalid soojenevad ja jahtuvad erinevalt ning ka paisuvad
Tsiili Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km², pealinn Santiago, riigikeel hispaania keel, rahvaarv 16 970 000 inimest ja president on Sebastian Piñera. Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud. Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi
ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on valdav odav käsitöö 8orjatöö). Võrdlemisi korralikul agrotehnilisel tasemel toodetakse neid saadusi müügiks ja töödeldakse ned kaugveoks sobivasse vormi. Seal kasvatati:puuvilla, tubakat, suhkrurooga jne. Istan. rajamiseks oli vaja soodsaid loodusolusid, kapitali, maad ja väga odavat tööjõudu. Peamised piirkonnad Aafrika, Põhja-Ameerika lähistroopiline kauosa, Lääne-india saarestik, Kariibi mere religioon jne. Nad muutusid pärast kolooniateks, sest orjade pidamine eeldas eurooplaste suurt võimu. RESSURSIKOLOONIAD Sageli oli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel RESERVKOLOONIAD Vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine nii kui ka paratamatu eeltingimus kolooniate suunamiseks sõltuvindust. teele. Oli eesmärkideks ning selleks vajati kapitali. Nii tekkisid. POOLKOLOONIAD Väljaspool Põhja leidus suht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
