" Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike
1. Märkige taime- ja loomarakku võrdlevas tabelis veergudesse X, kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas ja kui seda ei ole, siis O. Rakustruktuur Loomarakk Taimerakk Tsütoplasma X X Mitokondrid X X Kloroplastid O X Rakutuum X X Kromosoomid O O Tsentraalvakuool X X 2. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga) a) rakumembraan Bpäriliku info säilitamine b) kromosoom C.fotosüntees
Eukarüoodid e päristuumsed rakud - ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Membraaniga ümbritsetud tuum, erinevad organellid tsütoplasmas ja on suuremad rakud. Näiteks: taimed, loomad, protistid (algloomad), seened. Mitokonder e ks kom pl Golgi Ribosoom Rakutuum Lüsoom DNA RNA Tsütoplasmavõrgustik Valgud VESI 1. Mitokonder – toodab energia. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. Omavad oma DNAd ja ribosoome. 2. Ribosoom – toodab valke
tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Rakuteadus hakkas arenema, kui leiutati mikroskoop ning eriti suure hoo sai sisse rakuteadus, kui leiutati elektronmikroskoop, millega on võimalik näha ka raku organelle. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik elus organismid on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jaotatakse laiaslaastus kaheks: 1. Prokarüoodid on eeltuumsed. Neil puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed organellid. (bakterid) 2. Eukarüoodid päris tuumsed. Neil esineb konkreetne piiritletu rakutuum ning esinevad ka membraansed organellid. (taimed, loomad, seened, protistid) Eukarüootne rakk Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan koosneb põhiliselt fofsolipiididest ja valkudest (Joonis 9). Membraani ülesanded: 1. Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. 2
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüs...
kuju struktuuri keerukuses Prokarüoodid e. eeltuumsed ührakulised või koloniaalsed organismid rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid e. päristuumsed hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos
Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud
° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma > DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid ° Kromosoomid tuuma olulisemad osad > kromatiin > peeneteks niitideks lahti keerdunud > jagunemise alguseks pakitakse kokku, siis nähtavad ° Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest.
BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI
õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui ka vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenrakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku ribosoomide omast.
ja ainuraksete organismide puhul on on oluline nende välismembraani pindala ja sisekekskkonna ruumala vaheline suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks häiruvad ka plaju protsessid. 10. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? · iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega 11. Mis erinevus on prokarüootidel ja eukarüootidel? · Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas · Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum 12. Mis on tsütoplasma? · Poolvedel raku sisaldis 13. Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus?
Lämmastikalused: adeniin A, tsütosiin C, guaniin G, tümiin T, uratsiil U. DNAs (A-T, C-G) ja RNAs (A-U, T-A, G-C, C-G). RNA tüüpid: mRNA(informatsiooni-RNA) viib DNAs sisalduva info ribosoomi, tRNA(transport-RNA) toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped, rRNA(ribosoomi-RNA) kuulub ribosoomi ehitusse. Geen DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas. Päristuumsed(eukarüootid) rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23. DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. Ensüümid valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus.
Rakuõpetus * Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. -) Kõige suurem rakk Maal on jaanalinnumuna. -) Kõige pisem rakk on mükoplasma. * Rakuteooria põhiseisukohad: -) Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. -) Iga uus rakk saab alguse eelnevast rakust jagunemise teel. -) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikkuses kooskõlas. * Prokarüoodid ehk eeltuumsed neil puuduvad membraarsed organellid ja rakutuum on konktreetselt piiritlemata. -) Nt kõik bakterid. * Eukarüoodid ehk päristuumsed neil esinevad membraatsed organellid ja konkreetne piiritletud rakutuum. * Hulk-rakkude kuju on määratletud selle poolt, missugusesse koesse ta kuulub ja mis on tema poolt täidetav ülessanne. * Rakkude suurus on määratud ära rakumembraani pindala ja rakuruumala vahelise suhtega. Eukarüootne rakk * Kõik rakud on ümbritsetud mebraaniga, mis koosneb põhiliselt fosforlipiididest ja valkudest.
1.Nimeta taimeraku tähtsamad organellid(osad ja nende ül)4 V:1.Vakuool-kogub vanu-ja jääkaineid 2.Rakukest-kaitseb ja katab rakku 3.Rakutuum-juhib ja kontrollib rakku 4.Plastiidid-annab taimedele oma värvuse 2.Missuguses taimekoes on palju kloroplaste?Miks?Missugusesse taimeorganisse nad koonduvad? V:assinilatsioonikoes ,fotosünteesib,koonduvad lehtede,varte alla. 3.Missuguses taimekoes on palju leukoplaste tärklise-ja valgusisaldusega?missugustesse taimeorganitesse nad koonduvad? V:Säilituskoes,koonduvad juurtesse,risoomidesse,mugulatesse. 4.Missuguse koe valkude arvelt toimub taime kasvamine? V:Algkoe 5.Mis katab taimerakku,mis tähtsus sellel on? Rakukest-kaitseb,katab rakku 6.Missugused on taime kasvu-,missugused paljunemisorganid? V:õis,vili-paljunemisorganid Kasvuorganid-juur,risoom,sibul 7.Kuidas on rakud omavahel ühendatud? V:Pooride kaudu 8.Mil viisil rakud paljunevad? V:õie ja vilja kaudu.
Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid)
o sisaldab aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt; o esindatud on ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped; o sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase; o tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Rakutuum: o tuumaümbris koosneb kahest membraanist; o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd;
eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 26. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 29. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks?
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid. Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed. Eeltuumsed organismid paljunevad mittesuguliselt, enamasti pooldudes või pungudes. Päristuumsed organismid - need jagatakse neljaks: protistid, taimed, seened ja loomad. Nende organismide rakud on palju suuremad kui eeltuumsete omad. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa
Rakutuum reguleerib raukus toimuvaid protsesse. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Sugurakkudes 23 kromosoomi. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks läbi rakumembraani on vaja kulutada energiat. Autotroofid sünteesivad eluks vajalikud ained väliskeskonnast saadavatest anorgaanilistsest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolismiks nimetatakse organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad lagundamisprotsessid. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Glükoos laguneb kolmes etapis: Glükolüüs- anaeroobne glükolüüs ehk käärimine l...
loomse raku ehitus · tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · n...
koostisega rakukest. See koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid, mis varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Paljuneb mitmesuguselt pungumise teel. Ta eraldab oma elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Seda pärmseene omadust kasutatakse pagaritoodete kergitamisel. Kuna mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel.
Tsütoplasma Mitokonder TAIMERAKK Ribosoomid Rakumembraan Tuumaümbris Tsütoplasma Mitokonder Golgi kompleks Rakutuum Lüsosoom Tsutoplasmavõrgustik Vakuool Rakukest Kloroplast Taimerakkule on iseloomulikud : 1. rakukest 2. plastiidid
jagunemisvõime Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof (auto-või heterotroof) Eel-või Päristuumne Pärituumne Päristuumne päristuumsed 21. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A: Taimerakk B: Loomarakk 1) Rakukest 2) Rakumembraan 3) Mitokonder 4) Vakuool 5) Golgi kompleks 6) Tsütoplasma 7) Rakumembraan 8) Tuumake 9) Rakutuum 10) Ribosoomid 11) Tsütoplasmavõrgustik 12) Kloroplast 13) Lüsosoomid 14) Plastiid 22. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne c)kontrollib raku elutegevust 1.rakutuum 2.siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik a)süsivesikute ja rasvade süntees 3
emakapuue (asendusema) Eestis keelatud! Asendusemaduse probleemid: 1)metoodika puudulikkus, 2)eetiline vastuseis, 3)liigsete embrüote hävitamine, 4)usulised probleemid Viljastamiseks kaks meetodit: 1)spermid ja munarakud viiakse katseklaasis kokku 2)süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel ning siiratakse naise emakasse Kloonimine- identse genoomiga organismi loomine Reproduktiivne kloonimine:1)võetakse tüvirakk, 2)rakust eemaldatakse rakutuum, 3)munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele tüviraku tuum, 4)soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist, 5)saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse, 6)arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana Ravikloonimine- tüvirakkudest samasuguse DNA nukleotiidijärjestusega rakkude saamine Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost.
Interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidseks Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahknevad Telofaasi lõpuks keerduvad lahti Kuidas toimub mitoos? 1. Profaas: Tuumake kaob Kromosoomid keerduvad kokku Rakutuum suureneb Rakk polariseerub Moodustuvad kääviniidid Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas: Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele 3. Anafaas: Tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad Kromatiidid eralduvad Tsentromeerid kahekordistuvad 4. Telofaas:
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist j...
· Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest
-) Seened on heterotroofsed organismid. -) Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. -) Ainetranspordiks läbi rakumembraani vajatakse täiendavat energiat, siis kui transport toimub aktiivselt (tahkete ainete transport). -) Kloroplast on täidetud stroomaga./Mitokonder on täidetud maatriksiga. -) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes./Plasmiidid esinevad ainult bakterirakkudes. -) Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. -) Prokarüootse raku ehituses puudub rakutuum. -) Mükoplasmat võib pidada üheks kõige pisemaks üherakuliseks organismiks. -) Tsentrosoom esineb peamiselt loomarakkudes. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Kromoplastide värvus tuleneb nendes organellides esinevatest: karotinoididest. -) Prokarüoot on: rakutuumata organism. -) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat. -) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas. -) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes.
VETIKAD Kalev Peil 8b Vetikad 1. Ehitus 2. Elupaik 3. Vetikate paljunemine 4. Mittesuguline paljunemine 5. Suguline paljunemine 6. Sümbioos 7. Eestis elavad vetikad 8. Vetikate õitsemine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud allikad Ehitus 1. Vibur 2. rakukest 3. rakutuum 4. silmtäpp 5. vakuool 6. tsüutoplasma. Elupaik 1. Veekogudes 2. niisked kohad maismaal 3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru
Kõige suuremad rakud on lindude, näiteks jaanalinnu munarakud ehk munarebud. Vöötlihasrakk on küll 30 cm pikkune, kuid palja silmaga pole teda võimalik vaadata oma väikse läbimõõdu pärast. Rakutuuma ehituse järgi jaotatakse rakud 1. Eeltuumseteks ehk prokarüootideks neil puudub piiritletud tuum ja esineb vähem organelle kui päristuumsetel. Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 2 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
-- Rakkude suurus - väikseim üherakuline organism on mükoplasma (bakter) - suurim rakk on jaanalinnumuna ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Miks me ei näe palja silmaga inimese vöötlihasrakke (30cm pikad) - kuna nad on imepeenikesed ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Eukarüootne rakk loomaraku ehitus 1) Rakutuum ülesanne: - juhib raku elutegevust ehitus: - ümbritseb tuumaümbris (poorne ja 2- kihiline) - tuumaplasma (karüoplasma) - DNA, RNA, Valke jt. anorgaanilisi ühendeid - 1 kuni 3 tuumakest (toimub rRNA ja ribosoomide süntees) - kromosoomid (pärilikkust kandvad kehakesed raku tuumas. kromosoomide arv on liigiti kindel) Näide: ühel inimesel on 46 kromosoomi. äädikakärbsel aga vaid 8. kromosoomid koosnevad DNA-st ja valgust (valk kaitseb DNA-d ehk pakib seda kokku)
Taime-ja loomaraku organellid Nimi Ülessanne Rakumembraan Piiritleb rakku,toimub aine-ja energiavahetus Rakutuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust , sisaldab pärilikkusainet Tsütoplasma Sisaldab vett ja selles lahustunud aineid,seal paiknevad organellid Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained,kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
Turgor-vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsion kõrgem kui ümbritsevas keskonas,nendes tekib Osmootne rõhk,avaldab survet tsütoplasmale kui rakumembranile ja kestale.mitokonder- rakutuum-plastiidid Toimivad iseseisvalt,oma dna,2 membrani,oma ribosomid.aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimi...
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannak...
Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljunevad pooldudes · Kiire paljunemine, vähenõudlikud, moodustavad spoore Bakteriraku ehitus joonis õp.lk.75 Bakterite pooldumine joonis õp.lk.74 Bakterite tähtsus looduses: · Lagundajad · Osalevad aineringetes · Seovad õhulämmastikku mulda Bakterite kasutamine inimese poolt: · Piimatoodete valmistamine jogurt · Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1
Glükokortikoidid Karolin Karbus OP11 Oluline ravimite rühm, mis võeti kasutusele 1950. aastatel Steroidhormoonid Produtseerib neerupealiste koor Kortisool ja kortisoon Deksametasoon, hüdrokortisoon, tobramütsiin Füsioloogiliseks ülesandeks reguleerida glükoosi taset veres Põletikuvastane toime Toimemehhanism Tsütoplasmas asuvad retseptorid Kompleks > rakutuum Seostub DNAga ja reguleerib geenide jäljendi loomist Seotud haigused Addisoni tõbi Cushingi sündroom Farmakokineetika Hea imendumine Barjääride läbimine Sünteetiliste pikem toimeaeg Kliinilise toime avaldumine (28h) Kliiniline kasutamine Individuaalne annus Kõrvaltoimete sageduse suurenemine pärast 10. ravipäeva Üksteisega asendatavad Kasutamine üldiselt Neerupealiste puudulikkus Reumatoidartriit Endokardiit Kollagenoos Crohni tõbi Leukeemia Hepatiit Silmapõletikud
LoomR pole rakukesta!Mitterak:viirused/eeltuums:bakterid/pärist:seen,taim,loom. Kooskõla ehitus/funks:sperm viburiga-kiire liikumine,ripsmete kaitsefunks. Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valk...
Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused. Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad..
tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum on enamasti ümar, rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, kui tuum kõrvaldada, rakk sureb. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erand sugukromod) 3.4 Rakumembraan Rakumembraan hoiab rakku koos, eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulikke mõjutuste eest ja ühendab omavahel rakke. Selle vahendusel toimub aine-,
c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d. Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. 2. Nad viivad läbi aineringeid 3. Nad kujundavad mulda 4. Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. 7. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Eeltuumsel puudub rakutuum. Samuti puutuvad membraansed organellid. Enamasti ainuraksed. Päristuumsel on rakutuum. Samuti on rakus olemas erinevad organellid, ka membraansed. On olemas nii ainu--kui hulkrakseid. 8. Tõmba õigetele sõnadele joon alla Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 9. Milliseid bakterite rühmi eristatakse nende väliskuju alusel? (vähemalt 3) kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid ehk spirillid, keeritsbakterid ehk spiroheedid. 10
raku jagunemise metafaasis Eesmärk Päriliku info jõudmine kõigisse Päriliku info avaldumine rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele Sisu DNA-ahela kopeerimine enne RNA-ahela sünteesimine DNA- raku jagunemist. ahelas sisalduva info alusel. Toimumiskoht Rakutuum Rakutuum Info päritolu DNA DNA Kopeeritav või ümberkirjutatav Kogu DNA Väike osa DNA-ahelast, üks materjal geen Osalevad nukleotiidid Desoksüribonukleotiidid Ribonukleotiidid lämmastikalustega A T G ja C lämmastikalustega A U G ja C
raku jagunemise metafaasis Eesmärk Päriliku info jõudmine kõigisse Päriliku info avaldumine rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele Sisu DNA-ahela kopeerimine enne RNA-ahela sünteesimine DNA- raku jagunemist. ahelas sisalduva info alusel. Toimumiskoht Rakutuum Rakutuum Info päritolu DNA DNA Kopeeritav või ümberkirjutatav Kogu DNA Väike osa DNA-ahelast, üks materjal geen Osalevad nukleotiidid Desoksüribonukleotiidid Ribonukleotiidid lämmastikalustega A T G ja C lämmastikalustega A U G ja C
Organellide tabel Organelli nimetus Organellid Organellide ehituslikud ülesanne iseärasused Rakutuum Asub tavaliselt raku Sisaldab ja säilitab keskel, seda ümbritseb pärilikkusainet. Juhib kahekordne membraan, raku elutegevust milles asuvad tuumakesed ja kromosoomid. Tsütoplasma Poolvedel rakusisaldis, Seob organellid ja mis koosneb peamiselt tuuma, tagab jääkainete veest. ja toitainete liikumise. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke, Annab rakule kuju ja peamiselt koosneb kaitseb rakku. Seal kahelü...
b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum 3) Plastiidid, kus toimub fotosüntees 4) Punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid a) Kromoplastid b) Lagundajad c) Eeltuumne e. Prokarüoot d) Kloroplastid 6. Mis on turgor? (1p) 7. Kuidas paljuneb seen? (1p) 8. Kus paiknevad viburid ja karvakesed? (1p) 9.Mis on sümbioos? (1p) 10.Tõmba õigetele sõnadele joon alla. (2p) Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 11. Mis on viburi ülesanne bakterirakus? (1p) 12. Seente kasulikkus inimesele
Teatud tingimistes võivad ka pärmseened moodustada hüüfe. Missugused on seeneraku ehituslikud erinevused? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses. Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: · Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). · Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist ja on tavaliselt õhem, kui taimeraku kest. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ja on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4
http://www.abiks.pri.ee Bakteritoksiinmürkained, mida makter eritab Biotehnoloogiabioloogia haru, miskasutaba organisme inimesele vajalike ainete tootmiseks Biotõrjeüht liiki isendite arvukuse piiram. teist liiki organismide abil Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei
· Pärilikkus-organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi · Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. · Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi ja meioosi teel · Geen- pärilikkuse elementaarüksus, üks DNA lõik, mis annab edasi ühe või mitu tunnust · Genoom- geenide kogum · Genotüüp- geenide kogu organismide sees · Fenotüüp- tunnuste kogu(väliste) Pärilikkuse molekulaar geneetilised alused Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Jaguneb 3 protsessi: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA mo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
