Ivangorodist suuremaid purustusi maha jätmata. Kui Saksa keisririigi väed 1918. aastal 9 kuuks Eesti okupeerisid, sai Narva jõest esimest korda pärast 1612. aastat taas piirijõgi, seejärel veel lühikeseks perioodiks Eesti Vabadussõja lõpulahingute ajal. Kuid Eesti ja Vene vahel 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu alusel läks Ivangorod Eesti valdusesse ning jäi edasi Narva linnaosaks. Eesti Vabariigi ajal jätkus sajandite pikkune traditsioon ja mõlemad linnused jäid militaarkasutusse ning olid nii külastajatele kui uurijatele ligipääsmatud. Kuna seetõttu ei jõudnudki linnused tsiviilkasutusse enne nende tõsist purustamist 1944. aastal, siis see on ka põhjuseks, miks meil on vähe andmeid keskaegsete Narva ja Ivangorodi linnuste siselahendusest. Linnuste sõjakahjustused Teine maailmasõda käis Narvast ja Ivangorodist üle kaks korda. Esimesel korral, 1941. aastal pääsesid linnused eriliste kahjustusteta
Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse. Munarakk - naise organismi kõige suurem rakk
detsembris. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi (aga vahel ka lehti, sagedamini neist värskena salvi tegemiseks). Korjata soovitatakse päikeselise ilmaga pärast hommikukaste kuivamist, sobivaima ajana suvel kella 10 ja 13 vahel. Siis on ravitoime kõige suurem, sest saialilles rohkesti leiduvaid eeterlikke õlisid (ta ühte head ravikomponenti) on hommikupoole ja päikesepaistega taime maapealses osas kõige rohkem. Korjamisel võib külge jääda kuni 3 cm pikkune õievars. Kuivatamiseks soovitatakse võimalikult hämarat ja sooja kohta, kuid temperatuur ei tohiks ületada 4045 °C. Laotatakse laiali õhukese kihina ja segatakse sageli. Kuivatamise võib lõpetada, kui õisik kergesti pudeneb. Säilitamisaeg on maksimaalselt 2 aastat. Saialillest valmistatakse saialilleteed ,-salvi ,-õli ,-mahla ja tinktuuri ,mida tarvitatakse põletikkude vastu suuõõne -,maksa -,sapi -,põrna -.mao ja
mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke.
lainelistest tasandikest. territooriumil 410 km Suure osa Ungarist pikkuselt, jaotab Ungari moodustab Alföld. kaheks osaks. Suured jõed Loode-Ungaris lahutab on veel Tisza, mis voolab madalate küngaste ahelik 580 km pikkuselt Ungari Alföldit Kisalföldist. kirdenurgast lõunasse, ja Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Maavarad Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi Kivisüsi Pruunsüsi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-
torujuhtme Maismaa transport transport Veetransport Õhutransport e. laevandus e. lennundus Raudtee Maantee- Jõe- Mere- -transport transport transport transport Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Raudteetransport Eestis sai alguse 1870.aastal, mil ehitati raudteeliin PeterburiTallinnPaldiski. Praeguseks on kõige koormatum TallinnaTapa raudteelõik. On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte ja sihtkohtade vahel. Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi.
Tiigikonn Kristi Keir Uhtna Põhikool 7.klass Kirjeldus Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Eluviis-ja paik Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes suurte segagruppidena koos veekonnaga
paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Arhitektuur 9. sajandil hakkas levima viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia kirik Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse Hoone põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni. Ehitised tsentraalehitis Hagia Sophia kirik e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Oli suur poliitiline meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989 aastal, nii Eesti kui ka Läti ja Leedu aladel. Baltimaad olid kaotanud vabaduse pooleks sajandiks. Sellega taheti näidata maailmale, kui suur on Baltimaade vabadustahe. Taheti ka tähelepanu juhtida MRP salaprotokollide, mis tõi kaasa Baltimaade okupeerimise, suure NSVL poolt. Balti kett Katkematu inimkett Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Oli 620 km pikkune 2 miljonit inimest, 400000 Eestist http://balticchaintour.com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea Väljavõte Virumaa Teatajast, nr. 162, 23 august 2014 "Balti
Peale supi tuleks kõik söögid süüa pulkadega. Söögi tempo sama teistega. Mitte suitsetada söögi lauas. Alati tee, vein võis siis mingi muu piiritus jook. Külaline ei vala kunagi ise. Kaussi v taldrikut ei tohi lõuks tühjaks jätta. Tervitamine Mehed vaikselt suruvad kätt ja vahel ka kummardavad pead. Naised tervitavad kättpidi, väike kallistus või siis ka kummardavad pead. Mehed naist tervitavad kättpididi. Isiklik ruum ja puudutamine Mugav on tuttavatega seistes hoida pikkune vahemaa. Võõrastega on see vahemaa suurem. Suhtlemisel on väga vähe puudutamist, kui just ei ole pereliige, lähedane sõber või armastatu. On tavaline, kui naised käest kinni hoiavad, kui jalutavad. Kingitused Tavaliselt ei vahetata kingitusi esimesel kohtingul. Mitte kinkida nuge, kääre, kelli, kirja avajaid. Kingitused peaksid olema ilusti pakitud. Kinke ei tohi kohe avada. Kink üle anda kahekäega. On viisakas mitu korda keelduda kingi vastuvõtmisest enne, kui vastu võtate. .
Pildid Gangese jõgikond Gangese jõhikona kuuluvad: Bhagirathi, Chambal,Hugli,Yamuna. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikus Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Chambal on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel, Yamuna lisajõgi. Jõe pikkus on umbes 960 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias. Algab Gangese parempoolse harujõena, ülemjooksul kannab Bhagirathi nime, suubub Bengali lahte. Yamuna on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel. Algab Himaalajast Yamunotri liustikust. Voolab läbi Delhi ja Āgra ning suubub Allahābādis vasakpoolse lisajõena Gangesesse. Pikkus 1376 km. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ganges https://www.google.ee/search?hl=et&site=img hp&tbm=isch&source=hp&biw=2133&bih=1040&q anges&oq=ganges&gs_l=img
Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid söök koos munadega
Lehed pealt kollakasrohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt karvased. Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, Lehed näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja Õied õieraod karvased. vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranzpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune, kollaka viljalihaga, 3-5 Viljad luuseemnega. Viljad valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule õitseb mai lõpus- juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: Talub poolvarju, kuid õitseb täisvalguse käes valgus niiskus eelistab viljakamaid savikaid muldi muld üksikpuuna, keskmiste või kõrgemate hekkide rajamiseks Kasutamine Sordid
!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hingamisteed lühemad, seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk alati piisavalt soojeneda ja võib põhjustada kopsudes haiguslikke nähte. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Vasak kops on väiksem, sest süda asub sellele kopsule lähemal. Mõlema bronhi väiksema läbimõõduga harud, mis lõpevad kopsusompude e. alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Need koosnevad vaid ühest rakukihist
Põder Martin 7c Üldinfo Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti
lõdvestava enesetunde mille l2bi inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad väga palju teistega rääkida. Kanepi nimetused: Marihuaanas on travka, anasha, smail, rohi, mari, õis ja mant. Hasisis on plastiliin, afganka ja maroko. Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba 3000 aastat enne Kristust. Just Hiinast arvatakse kanepi levimise algust ja sealt edasi hakkas see levima Indiasse ja sealt edasi Aafrikasse. Kanep on laialt levinud 5-6 meetri pikkune põõsakujuine taim, mis kasvab nii metsikus looduses kui kasvuhoones. Laiemalt tuntakse kahte liiki kanepit India kanep (Cannabis sativa var. Indica) ja Ameerika kanep (Cannabis sativa var. Americana). Marihuaanat kasutatakse ka ravimina. Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui 100 artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana)terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti,
korraga erinevates soole piirkondades. Sisaldis llükatakase mõlemale poole, veidi hiljem tekib riglihaste kokkutõmme kitsal alal mõnes teises kohas ja jälle liigub soolesisaldis kahele poole, niimoodi hekseldakse küümust edasi tagasi, sellised liigutused segavad küümust 3) Pendelliigutused Toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu. Pikilihased tõmbuvad kokku ning umbes 5-10cm pikkune soolelõik lüheneb. Kokkutõmbunud osa lõõgastub ja pikilihaste kokkutõmme toimub teises kohas. Sedalaadi liigutuste tõttu muutub soolesisaldise asukoht peensoole seina suhtes. Miks tähtis, et seina suhtes muutub? Osa peensoole ensüüme seedivad justnimelt vahetus kontaktis peensoole seinaga seedivat toitu vahetus kontaktis peensoole seinaga, need on peensoole enda ensüümid, mis nii toimivad. Mis peensoole
Portsjonipannid14 portsjonit. Soojade suupistete, munaroogade ja friikartulite jaoks. Türgi kohvinõud ehk ibrikud 1225cl, pealt ahenevad, varrega koonilised nõud Jäänõud: Kalamarjanõu ja vahuveinipudeli serveermiseks. Noad, kahvlid, lusikad. Praenuga ja kahvel on kõige suuremad. Praenoa pikkus on 2122 cm ja praekahvli pikkus on 1920 cm Suupistete ja dessertsöögiriistad on suurusjärgu võrra(12 cm) väiksemad. Võinuga on suupiste noa pikkune või lühem, tera ots on ümmargune, et oleks mugavam määrida leivale. Puuvilja nuga ja kahvel on dessert söögiriistadest väiksemad. "Restorani teenindus" Maie Kotkas www.google.com
Tänaseks on see osa kunagisest Keila - Haapsalu raudteeliinist demonteeritud, teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid suvituslinna vaksalile ja platvormile soovitati anda kuurortlik ilme, nõuti ka eraldi ruumi või hoonet keisri tarvis. Historitsistlik jaamahoone koosneb mitmest osast: reisjatehoonest, imperaatoripaviljonist, kaetud terrassist ja katustatud perroonist. Raudteejaam on ehitatud keiser Nikolai II valitsemisajal. Nikolai II sidusid Haapsaluga ennekõike
Reini jõgi -1320 km pikkune jõgi Euroopas- GEO 2. Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1 Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures; jõe laiuseks on 45 m; jõgi on kärestikuline, kiire vooluga; voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks; langeb 20 m joana, Baselis on Reini laiuseks 200 m. Edasi voolab Rein põhja suunas Ülem- ? Reini madalikul; ? asustus on tihe; rajatud on kanaleid, viinamarjaistandusi, ? põlde. ...
..2 miljonit aastat tagasi, lahknedes perekonnast Australopithecus. Võrreldes viimase esindajatega oli tal väiksemad purihambad ja suurem peaaju. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Neandertallane Arenes välja u. 150 000 aastat tagasi Euraasiasse asunud püstisest inimesest. Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.
Reisi sihtkohaks on Austraalia. Eriline soov on külastada Austraalia ühte suuremat vaatamisväärsust rahvusparki Ulurut. Sooviks on ronida selle suure kivi otsa. Kuna Austraalia on kaugel, kulub meil reisiks kaks nädalat. Austraalia pindala on 7 704 366 km2 ja pealinn on Canberra. Uluru asub Austraalia Põhjaterritooriumil. Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune punane mägi. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Kõige soojem on ja kuivem on seal jaanuaris. Austraalia pealinna Canberrasse saab kahe ümberistumisega Frankfurtist ja Sydneyst. Kokku kestab lend 30 tundi ja 30 minutit. Austraalias on maailmaaeg +6 kuni +11. Põhjaterritooriumil on meiega ajavahe 6 tundi. Kell tuleb edasi keerata. Austraalias on kasutusel Austraalia dollar AUD. 1 AUD =0,80 EUR-iga. Austraalia riigikeel on inglise keel
leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid rootslased vennad Jarl ja Evert Jakobson, kes mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske ajal heaks toeks. Sellise nippiga hakkasid tulemuselt väga kiirelt 60m lähenema. Põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemused. Tänapäeva odaviske reeglid on järgmised. Odaviske hoo võtmiseks on 30-36,5m pikkune rada. Esiosas on tugev ja terav metalli ots, vars on tavaliselt valmistatud üleni metallist või muust materjalist mis selle jaoks sobiks. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Meeste oda kaalub 800g ja selle pikkus on tavaliselt 260-270cm. Naise oda aga kaalub 600g ja pikkus on 220-230cm. Et saada paremat viskehaaret, võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.
Pühendumine oma pärandile Nelja rõnga sünd Audi AG vaatab täna tagasi ajaloole, mis hõlmab enam kui 100 aastat autode tootmist. Audi ajalugu - see on Audi traditsiooni enam kui sajandi pikkune teekond missiooniga ´Vorsprung durch Technik`ehk edumaa läbi tehnilise arengu. 1899-1918 1899. aastal kirjutas August Horch Audi ajaloo esimese peatüki mootorsõidukite firmat Horch & Cie. Motorwagenwerke asutades. Kümme aastat hiljem asutas ta teise autosid tootva firma: Audi Automobilwerke Zwickaus. See oli auto jaoks teedrajav ajajärk kui auto hakkas arenema tõsiseks konkurendiks hobuvankritele. 1918-1932 Väiksemastaabilisest tootmisest seeriaviisiliseni
Reio Arba Surmaorg Info Asub Ameerika Ühendriikides California lähistel Suure nõo lõunaosas. On 250 km pikkune ja umbes 30 km laiune. Surmaorg on üks maailma madalamaid, veevaesemaid ja kuumimaid kohti. Org asub 86 meetrit alla merepinna. Surmaorus elavad põliselanikud. Miks nii kuum ? Seal on mõõtetud Põhja-Ameerika temperatuuri rekord milleks oli 57°C. Kuiv sellepärast, et Niiskus, mis tuleb Vaikse Ookeani poolt ei jõua välja Surmaoruni. Paistab pidevalt päike. Sademete hulk aastas alla 50mm. Taimsetik Surmaorus kasvab väga palju erinevaid taime liike.
Rabakonn Rabakonn on üsna väike, umbes 5-7 cm pikkune konn, kes kuulub pruunkonnade hulka ning on värvuselt pruun või hallikas ja tumedate laikudega, mis muudab ta oma keskkonnas raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad. Rabakonn püüab toitu peamiselt õhtuti. Rabakonn sööb peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse ...
Kasvasin üles Saaremaal Mustjala vallas Mamma juures. Olen seda sorti laps kes on tulnud linna maalt ja hobusega ning kelle lapsepõlv koosnes suuresti kuuskede otsas turnimisest, sõdadest pihlakapüssidega ning mahajäetud kolhoosilautades peituse mängimisest. Viimaseid kutsusime pullilautadeks. Kindlasti tuli olla ka Mammale abiks. Tuli rohida põldu, lappida riitadesse puid ja riisuda lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik. Sinna läksime kõige suurema õhinaga alati teisipäeval, sest siis käis kodus lavka. Lavkast ostsime tavaliselt randa kaasa sibulasaia ning limonaadi. Poodi meil Mustjalas ju ei olnud. Harva tegime kaasa ka võileibu, siis, kui Mamma oli ise leiba küpsetanud. Selleks, et kiiremini kohale jõuda, sõitsime mereäärde jalgratastega. Uusi rattaid meil ei olnud, seega tuli läbi ajada vanade logudega mis tihtipeale sõidu jooksul ära lagunesid.
· Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik · marja- ja seenerikkad metsad · kaunil Vooremaa maastikul paiknev Elistvere loomapark Tartu osaalal pakuvad linlasele looduses viibimise võimalust ning ihu- ja hingekosutust: · tähistatud, mööda metsaradasid ja -sihte kulgevad Tiksoja loodusrajad (1 ja 2 km), millel on 9 metsa tutvustavat huvipunkti algusega Tiksoja lõkkekoha parklast. · mitmeid puhkerajatisi ühendav 5 km pikkune Ilmatsalu-Käreverelinnutee matkarada, mis algab Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kärevere maanteesillani. Rajale jäävad mitmed rajatised - 6 m kõrgune linnuvaatlustorn, lõkkekohad ja 25 m pikkune kaarsild. Linnutee pakub külastajatele üllatusi aastaringselt. Tartumaal kuuluvad just Ilmatsalu kalatiigid koos lähiümbrusega linnuhuviliste seas enimkülastatud
Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge) inimene Välimus: Tänapäeva inimese pikkune, tõenäoliselt minetanud ahvidele omase tumeda pika karvkatte ja seetõttu pigmendirikka, tumeda nahaga. Kehaehituselt nüüdisinimesega väga sarnane Oskused, tööriistad: Väga kohanemisvõimelised, oskasid valmistada kivist algelisi tööriistu, lisaks raipesöömisele ka kütt ja korilane, õppis tuld kasutama, algelised elamud, piiratud kõnevõimega. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene
a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele. Võrkpalli ajaloo silmapaistvamad võistlejad: Peet Raig, Kalle Kukk, Peeter Sepp, Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Henn Karits, Juhan Kalamäe, Stanislav Dilaktorski Mänguks vajalik Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see
Maratonirada on avatud 7 tundi. Teeninduspunktid asuvas kilomeetritel: 3 km Russalka; 6 km Pirita sild; 8 km Ranna parkla; 10,5 km Ranna parkla; 12,5 km Pirita sild; 15,8 km Russalka; 18,3 km Mere pst; 21,3 km Pärnu mnt; 24,3 km Russalka; 27,3 km Pirita sild; 29,3 km Ranna parkla; 31,8 km Ranna parkla; 33,8 km Pirita sild; 37 km Russalka; 39,6 km Mere pst. 2 Poolmaraton 21,1 km Joostakse üks 21,1 km pikkune ring. 21,1 km rajal asub 7 teeninduspunkti. Teeninduspunktid asuvad kilomeetritel: 3 km Russalka; 6 km Pirita sild; 8 km Ranna parkla; 10,5 km Ranna parkla; 12,5 km Pirita sild; 15,8 km Russalka; 18,3 km Mere pst. 10 km Joostakse üks 10 km pikkune ring. 10 km rajal asub 2 joogipunkti: 5 ja 8 kilomeetril. Joogipunktis pakutakse vett ja spordijooki. 3 2.1 Programm: Tallinna kesklinnas, Vabaduse väljakul Laupäev, 13
Kung Peninsulast High Island'ile. Üle tammide ehitati kaks teed, mille kaudu külastajad said ligi väga kaugetesse ja rikkumata aladele puhkuseks. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja laevainimesi Vietnamist Praeguseks on ala lauskmaa, rohuga kaetud, lehmade "söökla" Po Pin Chau Asub High Island'i kagutammi vastas, 21 km pikkune Lainete korrusiooni tõttu eraldati Sai Kung kontinendi küljest 10 miljonit aastat tagasi Väike saar on oma kuju saanud suurepäraste kuusnurksete vulkaaniliste kivide sammaste tõttu (nö kihiline saar) Asub Sai Kung Peninsula lähedal Ühendab Sai Kung Peninsula't High Island'iga Kasutatud kirjandus http://www.afcd.gov.hk/english/country/cou_vis/cou_vis_cam/co u_vis_cam_cam/cou_vis_cam_cam_17.html http://wikimapia.org/14060/High-Island-Reservoir http://www
Harjus Harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas. Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes - kõige rohkem Narva jões, ka Ahja ja Piusa jões ning piiratud hulgal vähestes Põhja-Eesti jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed-liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Oma liigikaaslaste suhtes on harjus nii noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik
Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised veeputukad Õhuputukad, kes on vette kukkunud Kalamaimud Kullesed Kuidas toitub Vee pindmine kiht kleepuv
Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel
vastsetest, aga ka lihtsalt taimsest kõdust ja mudast. Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes osades. Et ta on väga soojalembene kala, siis peab ka veetemperatuur kudemise alguseks olema vähemalt 16...18 °C. Kudemine toimub rühmiti ning on kärarikas ja silmapaistev tegevus. Tavaliselt on emased sügavamal, isased aga karglevad ja hüplevad ülevalpool. Koetud ja viljastatud mari areneb veetaimedele kleepunult. Sõltuvalt veetemperatuurist, koorub 6 mm pikkune vastne 4...6 päeva pärast. Koger saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning pikaealise kalana võib ta eluiga ulatuda 20...30 aastani. Kogred on hinnatud püügikala maitsva liha tõttu. Ka kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Koger kasvab aeglaselt, ja se etõttu teda kalakasvatuslikult eriti ei hinnata. Looduses on ta väikeste umbjärvede kalamajandamisel asendamatu
Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. Söögitoru on 25-30cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. Söögitorus toidu seedimist ei toimu. Maos toit peenestatakse, soojendatakse ja segatakse. Magu meenutab lihaselise seintega kotti, mille maht on 1,5-3,5 l. Toidule mõjuvad maomahl ja ensüüm pepsiin, mis lõhustab valke. Toit saabub kaksteistsõrmiksoolde, millele hakkavad mõjuma kõhunäärme nõred, maksa poolt toodetud sapp ja kaksteistsõrmiksoole enda nõred
Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal
OGALIK Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5…8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest.
• https://www.youtube.com/watch?v=vsl3gBVO2k4 „Bohemian Rhapsody“ Queeni esituses • https://www.youtube.com/watch?v=JofwEB9g1zg „Keep yourself alive“ Queeni esituses KONTSERDI D • Queenile on iseloomulikud suurejoonelised kontserdid. 18. septembril 1976 anti Londonis Hyde Parkis tasuta kontsert, kus oli kohal üle 100000 kuulaja • Queeni 20 minuti pikkune esinemine 1985. aasta "Live Aidil" on hinnatud ajaloo parimaks kontserdiks • Queeni viimane kontsert koos Freddie Mercuryga oli Knebworth Parkis 9. augustil 1986 Inglismaal, kuhu tuli umbes 120 000 inimest • 2012. aastal esines Queen Londoni olümpiamängude lõputseremoonial • Queen on andnud kontserdi ka Tallinna Lauluväljakul koos Adam Lambertiga 2016. aastal AITÄH! Queen esinemas koos Adam Lambertiga Tallinna lauluväljakul 2016. aastal
Oli esimene hominiid kes lahkus aafrikast. Oli suurema aju ja kehaga ning kasutas tuld. Nad valmistasid varjualuseid, suhtlesid häälitsustega olid pikemad kui eelkäijad. Olid suure tõenäosusega mustanahalised. Neandentaarllane Aafrikas kujunes püstisest inimesest nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Avastati Saksamaalt Neandertaani orust. Tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. Nad hoolitsesid vigaste janhaigete eest. Surid aegamisi välja. Homo Sapiens
NB! Lahku kirjutatakse tohutu suur, otsatu pikk, määratu lai, põhjatu sügav. Ne-või line liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku:venekeelne, hullumeelne, jõulueelne, kilomeetripikkune; pikakarvaline, suurejooneline, tugevatoimeline, väikesearvuline. NB! Ne-või line liiteline omadusõna kirjutatakse käändsõnast lahku, kui selle eest on mingi täpsustav sõna. Majakõrgune suure maja kõrgune Sajandipikkune mitme sajandi pikkune Õpilastevaheline nooremate õpilaste vaheline Sõjaaegne eelmise sõja aegne Meetrilaiune üheksa meetri laiune Nb! Ühe sõnaga kirjutatud arvsõna kirjutatakse ne- või line-liitelise omadussõnaga kokku, kuid mitme sõnaga kirjutatud arvsõna kirjutatakse lahku. Kokku Lahku Tuhat+meetrine=tuhandemeetrine kaks tuhat+meetrine= kahe tuhande meetrine
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõr...
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse v...
Sõudikud/vesikirbud Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline. · Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm.
Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit
taimeliigi. Taimed · Puuviljadest : suhkru õun,banaan, kookos,sidrun,mango, papaia,ananass jt. · Pildil on näha, kuidas mangod kobarana kasvavad. Loomad · Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad · Üle 530 linnuliigi. · Üks teatavamaid linde on filipiinide kotkas (paremal, vasakul kakaduu) Filipiinide kotkas on u 75-100 cm pikkune, tiiva pikkus üle 2 meetri. Lendab kuni 100 km tunnis. Üheks omapäraks on talle kollased jalad. Loomad Tontkandlane Carabao Lendkoer Inimtegevus · Tegevusaladeks on põllundus,metsandus ja mineraalainete tootmine. · Samuti tegeletakse turismindusega. Maavarad · Maavarasid leidub seal küllaltki palju, · : kuld,hõbe,koobalt,vask,nikkel,sool, merest pärlid. Samuti leidub seal ka mittemetallilisi nt. materjal silikooni
Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal Heliose pronkskuju, loodud Leukippose õpilase Charesi poolt. Umbes 3 m kõrgune oli 2. Saj eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju Samothrake Nike. Kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. 3. Saj eKr pidi Pergamoni linn võitlema sissetunginud keltidega. Seda sõda kajastab Zeusile pühendatud hiigelaltar, Pergamoni altar, mis püstitati 2. Saj alguses eKr. Selle külgedel oli 130 m pikkune ja 2,3 m kõrgune friis. Ajaloosündmust käsitletakse sellel lahinguna jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaagu eralduvad taustast. See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutise rahutuks. Samalaadne teos on Lakooni grupp mis kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist ja jumalate saadetud madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid
Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on oluline hoida veekogu puhtana Inimene ei tohi juhtida heitvett ega õlisid veekogudesse, veekogude kallastel ei tohi pesta mootorsõidukeid. Õhuke õlikiht takistab hapniku liikumist vette. Väikestel veekogudel ei tohi kasutada mootorpaate, oluline on, et
Sinivaal Sinivaal on maailma suurim imetaja. Mõndade väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. Isasloom on väiksem kui emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Sinivaal on hävimisohus. Keskkond: Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest.Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub tr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
