sajandil. Kirjaniku eluajal ei olnud realismi kui kirjandusvoolu mõistet veel olemas, oli vaid klassitsism ja romantism. Stendhal asus romantistide poolele. Stendhali peamine nõue kirjandusele oli kaasaegsus. Tema tähtsaim teos on ,,Punane ja must" (1831), alapealkiri on ,,XIX sajandi kroonika". Motoks on TÕTT, KARMI TÕTT! Valgustajate eeskuju järgides samastas Stendhal oma romaani peegliga, millega liigutakse teel. Peegel näitab tegelikkust palju täielikumalt. Peegel muutub maagiliseks, näidates seda, mida varem ei märgatud. Ta ei kujuta lihtsalt ajastu nähtusi, vaid uurib ka nende põhjusi ja tagajärgi. Keeranud romaani peegli inimese sisemaailma poole, näitab ta, kuidas ajaloo surve määrab inimese psüühika, aga ka seda, et inimhinges toimuv võib muuta ajaloo käiku. CHARLES DICKENS (18121870) On inglise kirjanduse varajase realismi keskne esindaja. Dickens on tundeinimene. Olulisemad teosed on
paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sandra Peegel, Kristi Remmik, Merlin Mahlakas EP2 TÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja: lektor Margus Kõomägi, MA Pärnu 2017 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Peatükk..........................................................................................................................4 1.1. Alapeatükk...........
Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjutavad jumalad. 2. Jumalate auks ehitati skulptuure ja templeid. 3. Templi osad on Astmeline alus 1-2 rida sambaid Lame viilkatus Kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili Joonia Korintose Dooria 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid
2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006) Mait Kalmet Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level http://gulliver.kand.pri
Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis. Ta peegel säras kuldses värvivoos ja kastekullal hiilgas iga roos. Kevadehommik, mis naeratad sa ? Ta lauluga tõusis ülesse - kevade on meie ees !
omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid Tõsielulised muinasjutud Talupoja ja Tegevus mõisniku vale tavaolustikus Tark talutüdruk Kangelased Tark neiu vaesed,kuid arukad Kunstmuinasjutud O.Luts "Nukitsamees Autorid A.Pervik "Kunksmoor" elukutselised E.Raud "Naksitrallid" kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi teadlikult Ülesanne Leia oma lapsepõlve lemmikmuinasjutust
nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnnelike Ideid ehk Kuu, luu, tee, maa, soo, suu, öö ideesid Portree, trikoo, turnee, filee, kupee
SEKRETÄRI TÖÖRUUM Tööruum on ristkülikukujuline.Mööbli paigutus oleks järgmine: uksest sisse astudes jäävad paremale nagid ja peegel,vasakule vee ja kohvi aparaat,otse vaadates on sekretäri töölaud,mis on L-kujuline ja sahtlitega,kuna mahutab lauale rohkem töövahendeid ning tool,mis on kindlasti reguleeritav,mugavate käepidemetega,õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav.Sekretäri seljataha jääb kapp riiulitega dokumentide jaoks ja mis käib ka lukku.Sekretärist paremale jääb kapp printer-skänner-koopiamasina jaoks ning seal ka koht paberi jaoks.Samasse seina jäävad ka aknad ,mille ees valged kardinad,mis hoiavad ka liigse päikese eest.Sekretärist otse jääb mugav diivan ja laud,kuid mitte väga suur aga vastupidavast materjalist,klientidele. Otse seina ääres on ka suuremat sorti taim.Värvideks oleks lagi valge,samuti valgustid,seinad kreemikas-beežid,mööbel heledat puidu värvi,põranda kattematerjal on sügav sinine,sekretäri tool...
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4
Eesti avaliku elu tegelase isikuandmed Nimi: Ivo Linna Sünniaeg, koht: 12. juuni 1949 Kuressaare Vanemate nimed, vanused, ametid: isa: Timoteus Linna(99), muuseumitöötaja, koorijuht ja õigeusu preester ema: Helene Peegel(78) Õed- vennad, nende nimed, vanused, ametid: vennad: metallikunstnik ja muusik Taivo(19411996), meisterkiviraidur Temme(1947) Abikaasa nimi, nimed, vanused, ametid: 1. 1973-1995 - Reet Linna(74),tele- ja raadioajakirjanik ning laulja ja laulusõnade autor. 2. 1999 juuni - raamatupidaja Imbi Ader Elukaaslase (armuke) nimi, nimed, vanused, ametid: Laste nimed, vanused, koolid; ametid, elu- ja töökohad: tütar: Hanna-Stina Linna(44) poeg: Robert Linna(35), popmuusik Hariduskäik: Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Töökohad: 1. Eesti NSV teeneline kunstnik (1987) 2. Ansambel Müstikud(19661967). 3. Ansambel System(1968) 4. Müstikud (1969) 5. laulusolist baa...
Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970) 10) Optilised teleskoobid: Läätseteleskoop e refraktor Mõlemalt poolt kumer klaaslääts e objektiiv Kujutis tekib objektiivi fookuses Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga Peegelteleskoop e reflektor Objektiivi asemel nõguspeegel obj.teleskoobi ees, peegel toru põhjas Kujutis tekib teleskoobitoru sisse (suurtel teleskoopidel tõstuk toru sisse) Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja okulaar Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht Suurendus- ja lahutusvõime Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga 11) Raadiokiirguse allikad
seisukohast kasulikuks osutuda? keskkonnaga kohastumine, ehk siis kui ta õpib ära, et ta saab varjuda vaenlaste eest ainult heledate asjade taha. 2. Paigaldan oma elutuppa peegel-ukse. Miks ma sellest möödudes alguses mitmel korral ehmatan? Kuidas õppimine käitumist muudab? Tegemist on habituatsiooniga- mis seisneb selles, et teatud ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Me harjume mõttega, et peegel ei põhjusta meile kahjulikke tagajärgi ja saame aru, et pole mõtet sellepärast tegevust katkestada või peitu pugeda. 3. Miks ei karda inimesega varem mitte-kohtunud metsloomad inimest? Mis peab juhtuma, et see hirm tekiks? Inimene pole mestloomale ohtu põhjustanud ja seega ei karda loom inimest. Kui inimene peaks metsloomale kahju tekitama, siis teravneb looma tähelepanu inimese suhtes. Tegemist on sensitisatsiooniga. 4
Torm peale vaikust, laps sünnib oma ema käte vahele. Laps on nagu loom, ta ei mõtesta oma tegevust ta on lihtsalt kogemas maailma, kogemas enda võimalusi tunnetada seda maailma, kogemas enda terviklikkust, rahulolu. Laps kasvab, on täiesti holistiline tervik, kaitstud oma kogemise mulliga ja oskab endale anda vaimselt kõike, mida vajab. Lapse kese on temas endas ja ta loob maailma seestpoolt väljapoole. Ema mängib lapsega ja hoiab tal kätest kinni. Teele maandub peegel. Ema ütleb lapsele, et peegelist vaatavad vastu nemad ise. Imelik mõte küll, aga järku on neid mitmuses. Alguses hakkab laps nutma, või naerab sellise maagilise triki üle, kuid peegel ei kavatsegi tema elust lahkuda, sellega tuleb harjuda. Olemine kahes kohas korraga on keeruline mõtte trikk, mis loob nii palju segadust, et noor laps peab sellega kuidagi toime tulema ja lepib vastuoluga. See laps on nüüd piip ( C'est ne pas une pipe- Magritte).
luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. Laserikiirt saab ülimalt koondada ruumis (ülipeeneks m suurusjärgus valgustäpiks) ja ajas (piko- koguni femtosekundi 10 -12 10-15 s suurusjärgus välkeks e impulsiks). 3. Laseri ehitus Joonis 1. 1) Aktiivaine 2) Pump vajalik pöördhõive tekitamiseks (laseri "süütamine") 3) Peegel 4) Poolläbilaskev peegel (3 ja 4 koos resonaator) 5) Laserkiir 4. Laseri tööpõhimõte Laseri tööpõhimõte seisneb selles, et on pump, mis tekitab elektrivälja. Elektriväljas kiirendatud elektronide põrgetel aatomitega (aktiivaine) toimub viimaste üleminek ergastatud seisundisse. Aktiivaineks on Ne ja He. Ergastatud osakesed hakkavad liikuma erinevatele energianivoodele (joonis 2.). Ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents)
Mitmuse osastav 1) -id a) 3-silbilised sõnad (silpe arvestatakse omastavas käändes) nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt
taevajumal, kotkas, jumalate valitsuskepp valitseja 2. Hera Juno Kõrgeim Lehm ja jumalanna, paabulind taevakuning anna, abielu ja abielunaiste kaitsja 3. Aprothit Venus Ilu ja Peegel ja e armastuse lilled jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool, ennustamise lüüria , muusade ja kunstide kaitsja. Valitses ka katku ja näriliste üle. 5. Ares Mars Sõjajumal Relvad, kilp,
ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Kas olete näinud? Kas olete näinud laeva, mis mastita? Kas olete näinud laeva, mis tüürita? Kas olete näinud, mis meestel on südames, kui meri käib keeru ja sadam on silma ees ja sisse ei saa! Oh nõnda oled sa, minu isamaa: laev oled sa mastita, laev oled tüürita. Su masti murdis kauge minevik
Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83- aastane.Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tuntumad teosed Lugu valgest varesest (1931) Tolm ja tuli ( 1936) Mõrane peegel: kuus poeemi (1962) Tähetund (1966) Uued luuletused ja poeemid (1968) Eluhelbed (1971) Tuju (1976) Lendav linn (1979) Korallid Emajões (1986) Üle sõnade serva (2004) Tuulearmuke (1927) Invaliidid (1930)
enam haaras huvi tähelepanu kivi kuju, mis meenutab sünget ning tumedat meeleolu ja samuti ka kivi värvid, mis on üsna neutraalsed ning looduslikud. 3. Minu arvates ei sisalda teos mitte mingisugust lugu. 4. Teos paneb mind mõtlema sellele, et kivid on ikkagi väga tähtis osa meie elust. Antud kivi on omapärase kujuga ning tehtud graniidist, mis teeb selle olemuse veel huvitavamaks, tekib tahtmine seda teost käega katsuda, sest graniidi pind on ilus ja sile nagu peegel. 5. Pealkiri ja teos ei lähe kokku. Pealkirjaks on „MORNID MEHED“ ning teos on tehtud kivist. Antud teose puhul ei leia mina mingisugust seost pealkirja ja teose vahel. 6. Selles teoses ei ole värv oluline. Värvikombinatsioon ei anna vaatajale erksust juurde, sest need on üsna tuimad. 7. Ei ole, sest antud teost saaks esitleda igatmoodi – kasvõi keset loodust. 8. Teose autor on Tõnu Smidt. Sellest, kuidas autor oma teoseid kujundab ei
Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Seitse naist", Scarborough 1988 jne.... Proosad "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan)
jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid. 8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas. 9. Püha ese sintai (,,jumala ihu") selleks on peegel
5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret. Objektiiv 8 projekteerib keerme kujutise okulaari 11, kus asub okulaarvõrk 10 niitristi kujutisega.
liberatsiooni), kuni jäi täielikult pimedaks aastal 1637. 1638 ilmus Hollandis tema teos " Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta". Galilei võitles Aristotelese dogmatiseeritud filosoofia vastu ; ta pidas tunnetuse tähtsaimaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile.Galilei proovis ka valguse kiirust mõõta. Galilei ehitas termomeetri. Ta tegi joonistusi erinevatest leiutistest, nagu näiteks küünal ja peegel valguse peegeldamiseks maja sees. Ta suri 8. jaanuaril aastal 1642.
Osa valgusest läbib poolpeeglit ning väljub laserkiirena. Selleks, et võimendavas keskkonnas püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda. Seda protsessi nimetatake pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule (elektronergastus). Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). See kiirgus ei ole koherentne! Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine
● kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja / ɲ/ ● Hispaania keel kasutab ladina tähestikku, lisades sellele kaashääliku ñ ● Kiri koosneb ladina tähestikust, milles 27 tähte, kirjutatakse vasakult-paremale Kokkuvõte ● Hispaania keel on suuruselt teine keel Ameerika Ühendriikides ● Hispaania keel on üks neljast maailma enim kasutatavast keelest ● Eesti ja hispaania keeles on ka sarnaseid sõnu: peegel – espejo; tall – establo; suhkur – azúcar; kool – escuela, jne. ● Hispaania keelel põhinevad mitmed kreooli keeled: Papiamento (Hollandi Antillid), Palenquero (Kolumbia) ja Chavacano (Filipiinid) Tänan kuulamast!
Jan Schär ME-12 *Elisabet Lepik *23.11.1906 19.06.1989 *Elas jõgeval; Kortermuuseum *Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. *Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. *Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alv...
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon........
ise poole lühem sama fookusekaugusega refraktorist. Omaette probleemiks jäi astromeetria -- tähtede koordinaatide mõõtmine. Tähekaartide koostamisel asendusid otsesed mõõtmised fotograafiaga. Suure vaateväljaga astrokaamerate loomine sai võimalikuks pärast Schmidti süsteemi kasutuselevõttu. Schmidti süsteem - abberatsioonivaba laia vaateväljaga peegelteleskoop. Abberatsiooni puudumise tagab sfääriline peegel ja korrektsioonplaat. Schmidti kaamera tegi vaatlevas astronoomias revolutsiooni ja on kõige tuntum optiline süsteem (vaateväli kuni 6 kaarekraadi), mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadevabu pilte. Viimase poole sajandi märksõnadeks astronoomilise vaatlustehnika alal on kosmose- aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber
Huygens'i tüübiks; esimesel neist on okulaariks nõguslääts ning kujutis teleskoobis on päripidine. Huygens'i teleskoop koosneb kahest kumerläätsest ning pöörab kujutise ümber. Sellele vaatamata kasutatakse tänapäeval vaid viimast skeemi. Põhjuseks on nõgusokulaari väiksem vaateväli. 3 2. Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Vajadus juhtida valgus väljapoole teleskoobi toru on viinud erinevate reflektoritüüpide tekkele. Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja
Jaan Kaplinski Fakte Kaplinskist Sündis 22. Jaanuaril 1941. aastal Tartus Eesti üks tuntum ja tõlgitum kirjanik Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningap...
See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartus asub ka tema mälestusmärk. Teosed Luuleraamatud · Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 · Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 · Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 · Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 · Tähetund, Tallinn 1966 · Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 · Eluhelbed, Tallinn 1971 · Tuju, Tallinn 1976 · Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) · Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 · Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 19311988, Tallinn 1989 · Üle sõnade serva, Tallinn 2004 · Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 (2. trükk samal aastal)
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse...
Noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme, mis tihtipeae saavad alguse varajases nooruses. Öeldakse, et laps on kodu peegel, kuid väga palju on ka välistegureid mis noorukeid mõjutab. Probleemid esinevad sageli kokku puutudes alkoholi, narkootikumide ja vägivallaga. Kuna me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, siis kasvavad ka noored kiiremini juba varajases eas “suureks” . See ei tähenda aga seda, et noorukid oleks vastutus- ja kohusetundlikud, vastupidi. Sellises keerulises eas tahe kiiresti suureks kasvada toobki kaasa endaga palju probleeme. Juba väga noorelt hakatakse käsistsema
kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran ja tunnen, ka surres pole võimalik surra. Kogust “Tolm ja tuli” (1936) Loomeperioodid "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stockholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 "Teosed", 1. kd: "Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 1931–1988", Tallinn 1989
asjasse segada, vaid alguses rääkida kiusajaga. Sest igal kiusamisel on mingi põhjus. Kui aga kohe pöörduda vanemate poole võib see asja hullemaks teha. Alkoholi ja narkootikumide puhul peaks igaüks lihtsalt oma peaga mõtlema ja mitte mõelda sellest, mis teised sinu keeldumuse peale ütlevad. Ja kodused probleemid saab lahendada vist ainult kodus pereringis. Ja loomulikult peaks iga lapsevanem leidma aja, et oma lapsega suhelda. Sest iga laps on kodu peegel ja kui kodus midagi lahti on, tuleb see ka koolis nähtavale. Probleeme on võimalik lahendada, lihtsalt tuleb neile sobiv lahendus leida. Tänan kuulamast.
Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele JOHANNES VERMEER (16321675 astronoom, hollandalane) säilinud 34 maali, looming sündis 12 toas, ise maalil "Kupeldaja", lapsi 11, laual oli taevagloobus camera obscura pimekamber, kus on lääts ja peegel puäntilism segamata värvilaigukeste kasutamine (valguse peegelduse kasutamine) esimesena kujutas varje värvilisena, populaarne motiiv: mõttesse vajunud teadlane http://www.abiks.pri.ee eristuvus fookuses oli pilt selge, teised hägused
Hando Runnel · Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-19...
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab I...
Betti Alver "Tähetund" Laura Rooseileht 11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni ...
7.) Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev mees. Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma.Temas valitseb kaks poolust. Ta ise kutsub end stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt. Hermine, kes oli kurtisaan ehk prostituut. Talle meeldis väga tantsida. Ta oli tark,väga rõõmsameelne, tähelepanelik ja tundus Harryle vahel kui andekas laps. Hermine oli Harry jaoks justkui peegel. Hermine näis teadvat elust rohkem kui kõik targad kokku ning harrastas silmapilgu üürikest elumängu.Samal ajal võis ta olla unistaja ja hüsteerik, kes soovis oma surma, või terane arvestaja, kes tahtis teadlikult ja külmavereliselt Harryt endasse armuma panna.Hermine pani Harryt täitma kõiki tema soove, väites sellega, et nad vajavad üksteist, mis viis Harry Hermine tapmiseni. 8.) Teose sõnumiks on see,et maailma tuleb näha ka läbi teiste silmade , mitte ainult enda omade. 9
Koostaja:Kadi Teidla MTT-p11 Hostel Hosteli ehitis on iseseisev majutushoone, hoonete kompleks või selgelt piiritletud osa hoonest, kus kõik hosteli funktsioneerimiseks vajalikud tehnilised süsteemid on hosteli valduses. Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte. Allika Hostel(Hiiu maakonnas) Hostelis peavad olema: 1) hommikusöögi saamise või köögi kasutamise võimalus; 2) pesemisruum kuni kümne voodikoha kohta; 3) üks meeste ja üks naiste tualettruum kuni kümne voodikoha kohta; 4) puhke- või söögiruum minimaalse pindalaga 12 m 2 kuni kümne voodikoha kohta ja iga lisanduva voodikoha kohta täiendavalt 0,5 m2; 5) personali riietusruum. Hostelis peab olema tagatud: 1) voodipesu ja rätikute olemasolu majutusruumis või 2) voodipesu ja rätikute laenutamise võimalus või 3) pesupesemise võimalus. (3) Hosteli majutusruumis voodipesu ja rätikute olemasolu korral p...
BETTI ALVER ELULUGU Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval Sündis raudteelaste perekonnas Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanuk...
Kirjelda laseri ehitust ja tööpõhimõtet Laseri põhilised osad: optiliseks aktiivne keskkond, peegel, poolpeegel, laserkiir. Pump ergastab aatomeid/molekule. Seejärel toimuvad spontaanne kiirgumine, stimuleeritud kiirgumine ja kiirguse neeldumine. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed tagasi ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui
Arvan, et sellise silla idee on väga omapärane, kuid reaalsuses oleks seda ületada päris keeruline ja see mõjuks ümbritsevas keskkonnas väga tehisliku ja monstrumina. 4) Peeglid on nähtamatud, Peter Skubic Mulle meeldis teos, kus oli klaasi all väikese looma kolju ja peeglite vahel väikese põdra kujuke, mille küljes rippus kelluke. See teos erines teistest, oli minimalistlikum, peegleid oli vähe ja terast polnud kasutatud. Autori arvates tähistab peegel reaalsuse eitust, mina nõustun sellega ja arvan, et peeglites on palju rohkemat, kui kõigest visuaalne pool. 5) NO99 põhuteater, Salto arhitektid, makett Helin Vahter Makett on ilusa esteetikaga, puidust ja mustade detailidega. Silma jäi makett oma kihilisuse, massiivsuse ja lihtsusega. Teatrihoone on üleni süsumust ja põhust/puidust. Oleksin väga tahtnud just seda põhust teatrit Skoone bastionil külastada, enne kui see lammutati. Makett on midagi
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Ekspressionism Ekspressionism ( Prantsuse keeles expression= väljendus) on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses ja muusikas. Espressionism levis 20.saj. alguses peamiselt Saksamaal. Eelkäijateks võib pidada foove, Edvard Munchi ja Vincent von Goghi. Osa ekspressionisme moodustas 1905. a. Dresdenis rühmituse ,, Die Brücke"(,,Sild"). Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi t...
astus ka tehnikumi. Kooli kõrvalt hakkas ta läätsi lihvima. Tema optiku meisterlikkus aina kasvas, 1903. a saadab ta kirja Potsdami observatooriumile, pakkudes neile võimalust, et ta lihvib neile 500 mm peegli või läätse hea valgusjõuga. Observatooriumi direktor võtab pakkumise vastu, kuid peab Schmidti peeglit liiga raskeks, mille peale Schmidt valmistab palju kergema peegli sama aasta augustis. Järgmise aasta märtsis saab ta vastuse, et peegel läbis katsetused edukalt, kuid siiski tahetakse veelgi suurema valgusjõuga peeglit. Augustis teatab Schmidt, et 400 mm paraboolpeegel on valmis ning selle saab Potsdami observatoorium endale 1300 marga eest. Peegliga tehakse proovivaatlused ning jäädakse igati rahule. Kuni Esimese Maailmasõja alguseni elas Schmidt väga hästi, sest optika tellimusi tuli palju. Sageli töötas ta ööd ja päevad läbi. Tal oli ka paar abilist tööle võetud kohalikud lukksepad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
