Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega.
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna
Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (r...
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka)
VANA KREEKA MÜTOLOOGIA POSEIDON Nikolai Piskunov 11 kl. POSEIDON · Poseidon on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. MAAILMA JAGUNEMINE · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. KUJUTATAKSE · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast
· Anna Perenna- aastaringi jumalus · Apollo- valguse jumal · Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
Nimelt aitas ta naisi sünnitamisel. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Poseidon Tema vastandik roomas oli Neptunus. Poseidon oli merede valitseja ja samas ka Zeusi vend.Kuna kreeklased olid meremehed, siis mängis Poseidon nende jaoks suurt rolli. Poseidonil oli suursugune palee keset merd, kuid enamasti võis teda siiski Olümposelt leida. Teda kutsuti ka maaväristajaks. Tal oli oma kolmhark, millega ta võis väristada ja raputada, mida iganes soovis. Hades Roomas tunti teda kui Plutot. Hades oli allilma ja surnute valitseja. Teda hüüti ka Plutoniks,jõukuse ja maapõue peidetud ,metallide jumalaks
vulkaanid 5) Artemis K J jaht ja loodus 6) Ares K J sõjajumal 7) Hermes K J kaubandus, jumalate käskjalg 8) Vulcanus tuli, vulkaanid 9) Diana jaht, loodus 10) Apollon K J valgus ja päike 11) Jupiter peajumal 12) Venus ilu, armastus 13) Minerva tarkus, mõistus 14) Juno taevakuninganna, peajumala abikaasa 15) Athena K J tarkuse- ja mõistusejumalanna 16) Hera K J taevakuninganna 17) Aphrodite K J ilu ja armastus 18) Neptunus veekogud 19) Mercurius kaubandus, käskjalg 20) Zeus K J - peajumal
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe,...
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tark...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära! Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse
kreeklastelt kultuuri üle võtma. Roomlased õppisid kõik neilt ära, mida tahtsid ja panid selle ladina keelde. Kreeklased austasid jumalaid ja uskusid siiralt neisse. Peale kreeklaste vallutamist, hakkas kreeka kultuur vaikselt roomlaste üle võimu saama. Nende religioon ja usk olid minemas rooma kultuuriloo loomise suunas. Kreekas oli peajumal Jupiter, tema naine Juno, merejumal Poseidon, allmaailma jumal Hades. Roomas olid vastavalt Zeus, Hera, Neptunus, Pluto. See näitab, et kreeklased olid algselt nad loonud. Haridus oli üsna sarnane mõlemal poolel. Nagu Kreekas oli sõjaväekohustus, oli ka roomlastel sama. Kõige rohkem võeti Kreeka kultuurist üle selle, et hakati õpetama vaimselt, see tähendab, et õpetati kirjatarkust ja kõnekunsti. Seda kõike tehti selleks, et noorelt hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil. Kreeka kultuuri õpiti, kuna see oli oluline roomlastele, samuti õpiti rooma kirjandust.
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus
Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süžee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal Veel mõned rooma jumalused Terminus piirivalvur Priapus viljakuse andja Pales kariloomadele jõu andja Sylvanus metsaraidurite abistaja Saturnus külvi ja seemne kaitsja Janus "hea alguse jumal", temale
koori, balletitrupi ning ka koomilisi tegelasi ja stseene orkestri koosseis oli laulumäng ja koomiline majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad
koori, balletitrupi ning ka koomilisi tegelasi ja stseene orkestri koosseis oli laulumäng ja koomiline majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanik...
Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal. Hera abielu- ja kodujumalanna, taeva kuninganna, Zeusi õde ja abikaasa
1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas
Tarkus, käsitöö, Mehine kiiver, oda, Athene Minerva kunst kilp, öökull Ideaalne keha, Aphrodite Venus Armastus, ilu pikkajuukseline, alasti Poseidon Neptunus Veekogud Kolmhark, habe Jumalad
Pärnu Hansagümnaasium Kaksteist olümplast-Taevalik perekond Referaat Koostaja: Silver Naar Juhendaja: Tiiu Sarv Klass: 10.b Pärnu 2008 Sissejuhatus Kreeklastel polnud "Top Kümmet" listi jumalatest, kuid neil oli "Top Kaksteist", Kreeklased ei uskunud, et jumalad l6id maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid, keda keda kutsutakse vanemateks jumalateks,olid lõpmatult kaugetel aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaani...
Kaksteist olümplast taevalik perekond Sisukord Olümpos ..................................................................................lk 3 Zeus (Jupiter) ..................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ..................................................................
koomikavahendite poolest. Fabula palliata mantlikomöödia. Fabula togata toogakomöödia. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik) peajumal, valitses kõiki ja kõike, käsutas välku, pilvi ja vihma. Hera, Juno abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna. Athena, Minerva võidujumalanna, käsitööj, tarkuse ja mõistusej, kaunite kunstide jumal. Apollon, Apollo valguse jumal, ennustus jumal. Poseidon, Neptunus merejumal. Artemis, Diana jahijumalanna, nõidumine. Aphrodite, Venus armastuse ja ilujumalanna. Hephaistos, Vulvanus tule ja sepatööjumal. Demeter, Ceres vilja ja põllujumalanna. Hermes, Mercurius karjajumal, teedejumal, unejumal, varaste kaitsja. Ares, Mars julm sõjajumal. Hestia, Vesta kodukoldejumalanna, valvab kodurahu.
Vana- Kreeka jumalad Zeus Aphrodite Poseidon Apollon Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal. -Sümbolid: Valitsuskepp, piksenool ja kotkas. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg. -Iseloomustus: Õiglane. - Kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Zeusi peast astus ...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Titaanid ja kaksteist olümplast. Titaanid olid kõige vanemad jumalad. Kõige tähtsam neist oli Kronos. Ta valitses titaanide üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma.Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata."Iliases" veab teda Poseidon ninapidi ja seda teeb ka Hera. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse tei...
taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. Poseidon Hades HADES Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Ta polnud teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Ta oli surma jumal, kuid mitte surm ise
ULJAS NOORUK , KES AINUKESENA VÕIS MINNA ALLILMA, SEST KERBEROS LASI TA AINUKESENA LÄBI. HERMES LEIUTAS FLÖÖDI JA LÜÜRA, MITMESUGUSED VÕIDUAJAMISED JA POKSI. HESTIA LAD. VESTA: KOLDETULE- JA KODURAHUJUMALANNA, KES OLI KOLMAS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST. TA OLI TAGASIHOIDLIK , LIHTNE JA VÄHENÕUDLIK. S URELIKUD ARMASTASID TEDA KÕIKIDEST JUMALATEST KÕIGE ROHKEM. IGAL KODUSEL OHVERDAMISEL OHVERDATI HESTIALE ESIMESENA . POSEIDON LAD. NEPTUNUS: MEREJUMAL, ZEUSI VEND, VETE VALITSEJA. PEETAKSE SAGELI TALTSUTAMATUKS JUMALAKS , SEST TEMA ELEMENT ON TORMINE MERI. TA KANDIS VÕIMAST KOLMHARKI, MILLEGA TA SUUTIS TEKITADA HETKEGA OOTAMATU TORMIHOO, SEDA MÖLLAMA PANNES. ZEUS LAD. JUPITER: PEAJUMAL, TAEVA JA TUULTE VALITSEJA. ZEUSI MÜÜT: ZEUS OLI VANAKREEKA MÜTOLOOGIAS TITAANIDE KRONOSE JA RHEA POEG . KRONOS TAHTIS KÕIK OMA VASTSÜNDINUD LAPSED ALLA NEELATA. ZEUSIL ÕNNESTUS PÄÄSEDA SEELÄBI, ET TA EMA RHEA ANDIS KRONOSELE NEELAMISEKS
komöödia tragöödia, näidendid pilkasid kreeklasi 4. Jumalatest teada Zeusi, Poseidonit, Hadest, Apollonit, Aphroditet, Herat. Kelle/mille jumalad? Kuidas on nende Rooma vasted? ZEUZ Taeva-, pea-, ilmajumal JUPITER POSEIDON Merejumal NEPTUNUS HADES allmaailmajumal PLUTO APOLLON Valguse- ja ennustusejumal APOLLO APHRODITE Ilu- ja armastusejumalanna VENUS HERA Abielu- ja sünnitusjumalanna JUNO 5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet.
Kuna Kreeklaste kultuur oli ammu enne seda välja arenenud kui Roomlased olid vallutanud kogu Vahemere ümbruse, võib öelda, et palju võetigi Kreeklastelt üle. Vana – Kreeka kultuuri iseloomustavad hästi nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Suuri avastusi tehti ka matemaatika ja meditsiini valdkondades. Roomlased võtsid agaralt üle kreeklaste jumalad, nimetades neid oma äranägemise järgi. Zeusist sai Jupiter, Poseidonist Neptunus, Aphroditest Venus jne. Kuna roomlased laiendasid järjest oma riigipiire, siis oli nende jaoks üks tähtsamaid jumalaid Mars – sõjajumal. Inimeste ja jumalate vaheliseks suhtluseks olid preestrid, kuid Roomas olid need märksa suurema tähtsusega isikud kui Kreekas kuna Roomas olid preestrid ka riigiametnikud kuid kreeklastel jäi preestrite roll pigem usuvahendamisega seotuks. Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...
KAKSTEIST OLÜMPLAST TAEVALIK PEREKOND Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................3 2. Zeus(Jupiter).................................................................................4 3. Hera(Juno)...................................................................................5 4. Poseidon (Neptunus)......................................................................6 5. Hades(Pluto).................................................................................7 6. Athena (Minewa/Minerva) ...............................................................8 7. Apollon (Apollo).............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)..............................
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad Zeus Jupiter Athena Minerva Aphrodite Venus Ares Mars Hestia Vesta Poseidon Neptunus 8. Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? 5p Colosseum gladiaatorite võitlused toimusd seal. Termid pesemis- ja lõõgastumis ruumid. Circus Maximus kaarikute võiduajamine. Akvedukt On veesildjuht, et suunata vett kuhugi. Cloaca Maxima Ooper toimus seal.