VISKI Kristiina Jaagus MT-09A Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust
Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmisemeetod pulbrilisest lähtematerjalidest. Toode valmib vormimise ja paagutamise teel. Pulbermetallurgia on levinud kuna see võimaldab kokku hoida materjali, energia ja tööjõu arvelt ning veel saab valmistada eriomadustega materjale, mida pole võimalik valmistada traditsioonilisel teel, näiteks rasksulavad metallid, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid. Metallipulbreid saadakse mitmel erineval teel. Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse elektrolüüs ja karbonüül lagundamine. Oksiidide taandam...
Temperatuuri 1147C on süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% ja temperatuuril 727C- 0,8%. Toatemperatuuril austeniit süsinikterades ei esine, sest ta laguneb 727 C juures ferriidiks ja tsementiidiks. 5. Grafiiti sisaldava malmi omadused sõltuvad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt.
Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a
Arhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö
Lihv 1 Lihv 5 Lihv 6 C<4.3% C>4.3% C=4.3% Terased Malmid Malmide kirjeldus: Liblegrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad nad on, seda paremad on mehaanilised omadused. Liblejas grafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Saamis viis: Tavalisel kristalliseerumisel on tekkinud grafiit liblejas Kasutusala: Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused:
sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus profiili kõõlust. Kohtumisnurk on õhuvoolu ja profiili kõõlu vaheline nurk . Väikestel kiirustel sõltub takistuskoefitsent Cx keha kujust. Ühes punktis ei saa olla kaks tingimust ehk näiteks kaks temperatuuri . Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad . Turbulentne vool on selline liikumine milles voolujooned pole eristatavad . Tihedus on seotud kiirus. Mida väiksem on toru ristlõike pindala , seda kiiremini õhk liigub . Gaasi voolamise üldistes seaduspärasustes eeldatakse et õhk pole kokkusurutav ja puudub hõõre . s1v1=s2v2 Gaasi liikumise kiirus ja ristlõike pindala muutused on stabiilsed suurused
väljatugevuste vektoriaalse summaga Elektrivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat · Homogeenne elektriväli jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Töö elektriväljas A = q E s ( q laeng, s nihe, E elektrivälja tugevus) · Potentsiaalne väli väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust · Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel Näite ülesanne Taskulambipirni hõõgniit on 6,2mm pikkune ja elektrivälja tugevus on temas 700N/C. Leiame, kui palju tööd teeb elektriväli laengukandjate nihutamisel hõõgniidis 1h jooksul, kui I=0,26A
sarnased. Erandiks on siinkohal vaid üksikud juhtumid, kus kere konstruktsiooni poolest identset toodet müüakse erinevate kaubamärkide all. Veoautodele loovad ja valmistavad nii universaalseid (kõikidele automarkidele samaaegselt sobivat) kui margikeskseid tooteid. Rattakilbid, suruõhupasunad, laternad, allasõidutõkked on reeglina paigaldatavad igale autotüübile. Seevastu esirauad, laternakandurid, summutisüsteemid sõltuvad väga palju auto keredetailide kujust ja olemasolevatest kinnitusvõimalustest, mistõttu on need loodud individuaalselt igale autotüübile. METEC'i toodangut võib leida enamikus Euroopa riikides nii nende oma kaubamärki kandvana kui ka väga tunnustatud autofirmade või hulgimüüjate poolt turustatuna nende endi kaubamärkide all.
Kumerlääts- koondavad valgust Nõguslääts- hajutavad valgust Optiline tugevus- läätse fookuskauguse pöördväärtus D=1/f. Optilises tugevuse mõõtühik on 1 dioptria, siis kui fookuskaugus on 1m. Fookus on punkt optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fk sõltub läätse materjalist a läätse pinna kujust. Fk tähistatakse f. Fk mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata lääts fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkt ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskauguse pöördväärtus on võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuse summaga. 1/f=1/k+1/a
mis oluliselt halvendab helikvaliteeti ja kõlari eluiga. Väikestes kõlarites kasutatakse aina tihedamini tugevaid plastikuid. Metallraam on vajalik ka soojuse ära juhtimiseks. Mähis on tavaliselt tehtud vasktraadist, kuid leidub ka alumiinium- ja hõbetraati. Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka ristkülikukujulisi ja kaheksanurkseid. Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude. Sagedusfilter Sagedusfiltrit kasutatakse mitme-kõlarilistes süsteemides. Sagedusfilter on alamsüsteem, mis jagab sissetuleva signaali erinevateks sagedusvahemikeks sõltuvalt valjuhääldite vajadustest. Sagedusfiltrid võivad olla passiivsed või aktiivsed. Passiivne sagedusfilter on elektrooniline
Prints palus nüüd Pääsukesel lennata linna kohal ja märgata abivajajaid. Pääsuke nägi linnas kerjuseid, kahvatute nägudega lapsi ja palju viletsust. Prints palus Pääsukesel võtta lehthaaval tema küljest kulda ja anda vaestele. Pääsuke tegi seda ja nüüd oli Prints tuhm ja hall. Hoolimata külmast talvest ei lahkunud Pääsuke Printsi juurest ja lõpuks kukkus surnult Printsi jalge ette. Seejärel murdus Printsi seatinast süda kaheks tükiks. Hommikul möödus linnapea kujust ja nägi kui jube Õnnelik Prints välja näeb. Linnapea otsustas, et kuna Prints näeb välja nagu kerjus ja temast pole enam mingit kasu, tuleks ta ära sulatada. Linnapea tegi ettepaneku vormida sulatatud metallist enda kuju. Teised linnanõunikud nõudsid aga enda kuju. See seatina aga ei sulanud ja see visati prügimäele, kus lebas juba ka surnud Pääsuke. Jumal palus inglil tuua linna kaks kõige väärtuslikumat asja. Ingel valis seatinast südame ja surnud linnu
E= ΔI/ΔΦ ΔΦ-magnetvoo muutus (Wb), ΔI-voolutugevuse muutus (A), E-elektromotoorjõud ΔΦ=E*Δt 7. Mis on induktsiivsus? Millest see sõltub? Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis, kui vool temas muutub ühikulise kiirusega. Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. L=ΔΦ/ΔI L-induktiivsus (H), ΔΦ-magnetvoo muutus (Wb), ΔI-voolutugevuse muutus (A) 8. Magnetvälja energia (mis on, millest sõltub) Kui vooluringis on pool, siis kustub lamp viivitusega, see näitab, et poolis on energiat. Selle energia suurus sõltub induktiivsest ja voolutugevusest. Vooluga pooli energiat võib nimetada magnetvälja energiaks. Pooli
Peegeldumine laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Peegeldumisnurk = langemisnurk Lainete murdumine Murdumine laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades (laine pöördub sinna kus on levimiskiirus väiksem) Lainete interferents Interferents nähtus, kus kahe või enam laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju erinev liituvate lainete kujust Samas faasis liituvad lained võimenduvad ja vastand faasis nõrgenevad Tekkimiseks peab olema sama sagedus ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda Lainete difraktsioon Difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha
vaeste ja õnnetute saatust. 8. Mis oli Õnneliku Printsi heategude tulemus? Laste põsed oli punased ja nad tantsisid tänavatel,nad olid õnnelikud,kuna neil oli lõpuks ometi leiba.Tänavad näisid nagu oleks tehtud hõbedast. 9. Kas linnarahvas oli Õnnelikule Printsile tänulik? Milles see avaldus? 10.Miks murdub Õnneliku Printsi süda? Õnneliku Printsi süda murdus,kuna Pääsuke suri. 11.Mis sai Pääsukesest, Õnnelikust Printsist ja tema südamest? Hommikul möödus linnapea kujust ja nägi kui jube Õnnelik Prints välja näeb. Linnapea otsustas, et kuna Prints näeb välja nagu kerjus ja temast pole enam mingit kasu, tuleks ta ära sulatada.Kuid Õnneliku Printsi tinasest süda ära ei sulanud ja see visati prügimäele kus lebas ka pääsuke. Jumal palus inglil tuua maa pealt kaks kõige tähtsamat asja.Ingel viis Pääsukese ja Õnneliku Printsi südame.Jumal soovis ,et Pääsuke laulaks igavesti Tema paradiisiaias ja Õnnelik Prints kiidaks igavesti jumalat. 12
ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 2. Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus Füüsikaliseks pendliks nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal või naela otsa riputatud mutrivõti. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. Füüsikaline pendel Kuna keha kuju ja riputuspunkt võivad olla väga erinevad, pole siinkohal võimalik anda füüsikalise pendli võnkeperioodi üldist valemit. Näiteks ühest otsast üles riputatud ühtlase varda võnkeperiood sõltub varda pikkusest l järgmiselt: Füüsikalise pendli pikkuseks on nn taandatud pikkus, mis kõndijale on kolmandik jala pikkusest
Zeusi kuju Olümpias 8 Üks seitsmest antiikmaailma maailmaimest. Tegu oli Antiik-Kreeka mütoloogiast tuntud peajumal Zeusi 12 meetrit kõrge istuva kujuga Olümpias asuvas templis. Kuju loomisel kasutati krüselephantiintehnikat. Kuju pole säilinud. Kunstniku nägemus Olümpia "Zeus"i kujust. Akropol Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses näiteks kasutatud sõna tsitadell. Tuntuim on Ateena Akropol. Ehkki sõna akropol on Kreeka päritolu ning seostub peamiselt kreeka linnade Ateena, Argose, Teeba ja Korintosega, on seda kasutatud seda ka teiste sarnaste kindluste kohta, näiteks Roomas, Jeruusalemmas, keltide-aegses Bratislavas, paljudes Väike-Aasia
Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). Hoolimata haigusprotsessi raskemast kujust taastuvad laste paranedes tänu kudede headele regeneratsiooni võimetele nii funktsionaalsed kui ka morfoloogilised muutused kiiremini kui täiskasvanul 1. Nimeta kolm lapse hoolduse põhimõtet. 2. Millised on laste sagedamad terviseprobleemid? 3. Miks esineb lastel sagedamini hingamisteede haigusi? 4. Kuidas õpetada lapsele nina nuuskamist? 5. Kui palju vedelikku vajab viieaastane laps, kui kehatemperatuur on tõusnud 39,3 kraadini? 6.
Paine toimub y-telje suhtes 3 Nulljoone asukoht e ligikaudse valemiga ning võrrelda tulemust täpse valemiga saadud väärtusega. Ligikaudne valem annab siin suhteliselt hea tulemuse kuna: 4 Konksu arvutusskeem ja sisejõudude epüürid, konksu ohtlik ristlõige. Varutegur: [S] = 2 Materjal: S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiir on Re = 235 MPa Kuna enamikel kui mitte kõikidel konksu juhtudel on arvutusskeem ja ohtlik rislõige olenemata ristlõike kujust sama, kasutatakse Priit Põdra Tugevusõpetus II materjale olukorra kirjeldamiseks. 5 Ohtliku ristlõike pingete epüürid (jõu F funktsioonidena) ning ristlõike ohtlik(ud) punkt(id). Kõvera varda paindepinge: Paindepinge punktis koordinaadiga z Ohtliku ristlõike paindemoment: Rislõike piirkoordinaadid: Joonis Piirkoordinaadid Paindepinge punktides D Punktis D mõjub tõmbejõud (+) Paindepinge punktides G Punktis G mõjub survepinge (-)
Kodutöö nr. 1 Tehnomaterjalid (Terased ja malmid) 1. Fe-Fe3C Faasdiagramm T, oC 0,4% 1539 1500 L A+L L+T A 1147 1147 F+A A+T 911 727 727 F F+T 0,8 2,14 ...
Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim. deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust, mõõtühik on 1N/m. 8.Impulss, impulsi jäävuse seadus; reaktiivliikumine. Impulss- e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2= m1v1'+m2v2' või p1+p2=p1'+p2' Reaktiivliikumine- liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiskuv kehaosa
Plaatkondensaatori(lihtsama) moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati. Kondensaatori laadimiseks tuleb ühendada tema plaadid(katted) pingeallika klemmidega.Kondensaatori laeng määratkse ühe tema plaadi laengu järgi. Kondensaatori elektrimahtuvus-füüsikaline suurus, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega C=q/U. Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest. C=krE*S/4pii*K*d Kui pinge plaatide vahel on küllalt suur, siis võib tekkda dielektriku läbilöök. Dilektriku liigi järgi nim kondensaaoreid paber-,vilgukivi,polüsürool-,keraamiliseks või õhkkondensaatoriteks. Kondensaatoreid kasuatakse raadioelektroonikas ja elektrotehnikaseadmetes elektrilaengu ja elektrivälja salvestitena.
Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 03.05 Töö esitatud: 03.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades variandile vastavaid keevitusviise. Lähtudes keevitatavast materjalist, tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist tuleb välja valida üks kõige otstarbekam. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist. Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi. Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust . Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid. Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem. Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Toode: I-tala masstootmiseks. Materjal – roostevaba teras Detaili paksus s= 6. Keevitusliidete võrdlus:
+ tähis ja ühik. - Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus. Induktiivsuse tähis on L, ühik on 1H (henri). 17. Loetle induktsiooni nähtuste rakendusi. - Rakendused: 1. Generaator 2. Trafo (süütepool) 3. Induktsioonandurid 18. Mida nimetatakse elektrimahtuvuseks? - Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. 19. Millest sõltub elektrimahtuvus? - See sõltub kehade kujust ja mõõtmetest ning nendevahelise keskkonna dielektrilisest läbitavusest. 20. Millega võrdub kondensaatori energia? - Tema plaatide vahelise ruumi täitva elektrivälja energiaga 21. Kas solenoidi magnetpooluseid saab vahetada muutes voolusuunda solenoidis? - Jah 22. Kas juhtmes indutseerub vool kui juhe seisab paigal, kuid magnetväli liigub? - Jah 23. Kas juhtmes indutseerub vool, kui juhe seisab paigal, kuid magnetväljatugevus muutub? - Jah 24
hakkaks. Nii sündis vaba langemise kiirenduse teooria, mis väitis, et kõikide objektide kiirendus Maa suunas on ühesugune. Vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis ehk õhutühjas ruumis. Vaakumis puudub õhutakistus, mistõttu kehad langevad Maa külgetõmbe toimel õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega. Vaba langemine on ühtlaselt muutuv liikumine ja siin kiirendus ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud tõmbab kõiki kehasid enda poole samatugeva jõuga. Et eristada vaba langemist teistest kiirendustest, siis vaba langemise kiirendust kutsutakse raskuskiirenduseks ja seda tähistatakse tähe a asemel tähega g ning see on suunatud alati alla Maa keskpunkti poole. Raskuskiirendus sõltub taevakeha poolt tekitatud raskusjõust ning keha asukohast taevakeha pinna suhtes. Seega, mida kõrgemal asub keha taevakeha pinnast, seda väiksem on raskuskiirenduse
isepidurduvus Tiguülekande puudused madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu Tigureduktor Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse
juhi elektrimahutavuseks. (täht C) elektrimahutavus iseloomustab juhi võimet salvestada elektrilaengut, mis tähendab sisuliselt seda, kui palju see või teine juht on võimeline mahutama enda sisse või enda pinnale. ??Kondensaator koosneb kahest juhist, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga. Füüsikalist suurust, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega nim. kondensaatori elektrimahutavuseks. Mahutavus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest ja katete vahel oleva dielektriku dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatori mahutavust saab suurendada plaatide pindala S suurendamise ja plaatidevahelise kauguse d vhendamise teel.
terved. Danieli elu muutus, kui ta sai veidi suuremaks ning sai aru oma andest. Vanemad aitasid ta andele kaasa ostes talle erinevaid raamatuid. Tal on oskus näha numberid erinevate ,,iseloomudega". Kõigil arvudel on oma kuju, värv ja suurus. Mõni tundub talle sümpaatne, mõni tekitab hirmu. Kui talle antakse matemaatiline ülesanne, ei lähtu tema arvudest nii nagu meie neid näeme, vaid kahest või mitmest erinevast kujust tekib ta ajus uus kuju, mis ongi vastuseks. Danieli vanemad olid mõlemad väga mõistvad ja toetavad. Kui poeg otsustas minna Leetu, teadsid vanemad, et see on talle kohutavalt raske, kuid siiski lubasid tal minna ja isegi julgustasid teda minekul. Vanemate toetus aitas Danielil mõista, kes ta tegelikult on. Leedus sai Danielist täiskasvanu. Ta arenes inimesena tohutult, sest pidi kõigega ise hakkama saama. See oli ta arengus nähtavasti väga oluline etapp iseseisvumine.
Elektriväli on homogeenne ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses. Homogeenne on elektriväli ka kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. 15. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. 16. Potentsiaalne väli on väli, kus töö ei sõltu trajektoori kujust. 17. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale. F N V E= (ühik = ) q C m Coulomb'i seaduse abil saame punktlaengu Q elektrostaatilise välja tugevuse esitada sellisel kujul Q E=k r2 18. Elektrivälja töö: kui keha on sooritanud selle jõu suunalise nihke s, siis elektriväli on teinud töö A, mis on jõu ja nihke korrutis. (ühik J)
Tema olulisim töö on Roomas asuva väljaku Piazza del Popolo kujundamine. Lisaks Valadier'le olid tuntud Luigi Cagnola (1762-1835) ja Pietro Bianchi (1787-1849). Esimese ehitistest võiks nimetada Rahu võidukaart Milanos ja teise töödest San Francesco di Paola kiriku Napolis. Kuna Inglismaal ei olnud õiget barokiajastut, ilmnes varaklassitsism seal varem kui mandri- Euroopas. Inglaste klassitsistlikud hooned paistavad silma hea ruumijaotuse poolest. Kõik on otstarbekas alates ruumi kujust kuni akende paigutuse ja valgustuseni. See erineb tunduvalt prantslaste ebamäärasusest hoone sisemuses ja uhkeldamisest hoone fassaadiga. Inglaste poolt viljeldud klasitsismisuund mõjub prantsuse klassitsismi mõningase paatoslikkuse ja paraadlikkuse taustal mõõduka, vaoshoitu ja vormitäiuslikuna. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Samuti on alles mõned postijaamad (Jõelähtme, Ruunavere).
mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb. Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistab langemist. · Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. · Gravitatsioon on mõju, mis avaldub iga kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Valem: F = (Gm1 m2)/r2 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsioon http://proovin.wetpaint.com/page/Mehaanika http://et.wikipedia.org/wiki/Mehaaniline_liikumine
Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 03.05.2015 03.05.2015 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Enamikule variantidest on välja pakutud 2 keevitusviisi. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse kõige otstarbekam. Harjutustöös lahedatakse järgmised ülesanded: 1. Määrata keevisliite ja keevisõmbluse tüüp. 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja tuua keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 3
Akna paigaldamisel tuleb lähtuda järgmistest punktidest: 1. Aknaava valmistatakse ette ja puhastatakse 2. Aken asetatakse kandvatele klotsidele, millega fikseeritakse aken horis. tasapinnale 3. Akna kinnitusklambrid asetsevad akna välisnurgast ca 200 mm kaugusel, kusjuures kahe klambri vahe peab olema <-700mm. 4. Kinnitusklambritega fikseeritakse aken vertikaaltasapinnas 5. Akna asetsemisel avas lähtutakse esmalt loodimisest ja järgmisena aknaava mõõtudest ja kujust. 6. Sõltuvalt kasutatavast vahust, soojustusvuugi mõõdust ja akna konstruktsioonist asetada lisatoed vältimaks aknalengi deformeerumist vahu paisumisel. 7. Aknaava ja lengi vahelise vuugi täitmine soojustusvahuga (Soudal, Penoflex, jms.) 8. Esmase konsultatsiooni andmine kliendile: a) akent võib avada 24h peale paigaldust b) kandvaid klotse ei tohi eemaldada Akna kinnitamine toimub spetsiaalsete kronsteinidega või kruvide (tüüblitega).
2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb reeglina peale
– karboksüülrühm –COOH Alkaanide nimetamine: 1) leia pikim süsinikahel; 2) nummerda ahel, et sendusrühame nr oleks võimalikult väike; 3) asendusrühmade kohanr; kohanumber-(arvsõna)-asendusrühma nimi-tüviühend 3. Isomeeria Isomeeria on nähtus, kus sama summaarset valemit omavatel ainetel on erinev struktuur. Erinevast ehitusest tingitult on isomeeridel erinevad omadused. Alkaanide isomeeria on tingitud süsinikuahela erinevast kujust – nn ahelaisomeeria. Isomeeride valemite koostamine 1) hargnemata ahel 2) peaahel 1 võrra lühem 1 kõrvalharu (erinevates kohtades) 3) peaahel 2 võrra lühem a) kõrvalharuks 2 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül 4) peaahel 3 võrra lühem a) kürvalharuks 3 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül ja 1 metüül c) kõrvalharuks propüül ja 1 isopropüül jne 4. Asendatud alkaanid
Otepää linnus Otepääl Linnamäe orus paiknev järsunõlvaline kuni 30 meetri kõrgune mägi oli looduslikult väga sobiv paik linnuse rajamiseks. Paiga head kaitseeeldused võimaldasid siia püstitada ühe võimsama linnuse muinas-Eestis. Omal ajal ulatus Alevijärv ilmselt linnamäe põhjajalamini ja linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn
teemasse sisse ja laeva? Miks muutub laev väiksemaks ja koondan nende mõtted lõpuks kaob? tunniteemaga. Kuulan ära laste vastused ja kirjutan tahvlile tunniteema. Täna räägime Maa kujust. Mida Te selle kohta teate? II Põhiosa 10 minutit Õpilased loevad õpikust (lk 46-49) läbi Saan õpilaste Õpilased viivad end *peab tagama (9:32) teema ,,Maa kuju". Ootan. vastustet teada, kas teemaga kursi ja saavad õpetusliku eesmärgi Palun andke käega märku, kes on nad said teemast oma teadmisi täitumise teksti loetud saanud
Kriitiline mass: · Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Sõltub nt tuumkütuse tihedusest, geomeetrilisest kujust, temperatuurist, puhtusest · Tuumkütuse massi kriitilisust mõõdetakse neutronkordaja (k) abil, kus: · k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline
k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada. 4. TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS. (A) ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, vaid ainult algus- ja lõpp-punkti kauguste vahest mõõdetuna piki jõujoont. Leiame homogeense elektrivälja töö, laengu q liikumise temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont Töö põhivalem A=Fs*cos A=qEs ( punktlaeng *elektriväljatugevus* pikkus) Väli teeb tööd vaid laengu liikumisel E sihis. Kui laeng liigub mööda kõverat punktist 1 punkti 2, siis väli teeb sama suure töö 5. ELEMENTAARLANEG vähim võimalik laengu väärtus (e=1.6 * 10 astmes -19).
et juhtmete vahel mõjub jõud: Siin on I1 voolutugevus ühes ja I 2 voolutugevus teises juhtmes, l on vaatluse all oleva juhtmelõigu pikkus ja a on juhtmete kaugus teineteisest. Kui vool liikus mõlemas juhtmes samas suunas, siis juhtmed tõukusid; kui voolud liikusid eri suundades, siis aga juhtmed tõmbusid. Valemis (1) on suurus K konstant, mille väärtus lõpmatult pikkade paralleelsete juhtmete korral on Konstandi K väärtus sõltub juhtmete pikkusest ja vooluringi kujust, kuid enamasti võib kasutada lõpmatult pikkade juhtmete jaoks kehtivat väärtust. Ka 0 on konstant. Seda nimetatakse magnetiliseks konstandiks: Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru,
Õhuliikumist saab kasutada keha liigutamiseks, asetades õhuvoolu liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse kujust, suurusest ning asendist tuule suhtes(ründenurk), hakkab keha liigutama. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev (laminaarne). Õhuvoolamist uuriv teadus on aerodünaamika.Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega
24. Milline põhimõtteline erinevus on püstoli ja revolvri vahel? Revolver on trumliga ning püstol kelguga. 25. Tulirelva padruni kahenumbriline kood näitab? esimene number näitab kuuli või raua kaliibrit (läbimõõtu) ning teine number vastava padrunikesta pikkust millimeetrites. 26. FH70 mürsu lennukiirus on? 827 m/s 27. Mis on otselask? On lask, mille puhul kuuli lennujoon ei tõuse kõrgemale sihtmärgi kõrgusest ja kuuli lennujoone kujust. 28. Üldnõuded tulirelvaga ümberkäimisel. Punkt 5 ütleb Keelatud on jätta oma relva järelevalveta. 29. Käsklus TULI SEIS antakse järgmistel juhtudel kui keegi tegevväelane annab käsu, kui keegi on laskesektoris, kui keegi saab viga. 30. Kaardil mõõtkavaga 1:50000 vastab 3 cm looduses 1500 meetrile. 31. Direksiooninurk 45 kraadi vastab looduses ilmakaarele Kirre 32. Nimeta kolm joonleppemärki teed, raudteed,kraavid 33
3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 5. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 23 Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? : 1. Grafiidiosakeste suurusest 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste kujust 24 Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? : 1. Grafiidiosakeste tugevusest 2. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 3. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25 Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? : 1. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse 2
omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa mõõtmed sõltuvad magneti kujust. Kaks magnetit mõjutavad alati teineteist. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magneetumata raudesemeid tõmbavad aga magneti mõlemad poolused. Oerstedi katse = teravikule pandud magnetnõela kohale pandi paraleelselt juhe. Juhtmesse lasti vool sisse ning magnetnõel pöördus. Voolu katkestamisel läheb nõel tagasi algsesse asendisse. Kui aga muuta voolu suunda, pöördub ka põhjapoolus teisele poole. Vooluga juhet
Kondensaator Kondensaator koosneb kahest juhist,mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga.Plaatkondensaatori moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati.Kondensaatori laeng määratakse ühe tema plaadi laengu järgi, suujuures mõeldakse laengu absoluutväärtust. Kondensaatori elektrimahtuvus -on füüsikaline suurus, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega.Elektrimahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest ja tema katete vahel oleva dielektriku dielektrilisest läbitavusest.Kui pinge on plaatide vahel liiga suur, võib tekkida dielektriku läbilöök -laeng läheb läbi dielektriku ja +laengu juurde,ja kondensaatori plaadid neutraliseeruvad ja ei ole enam laengute mahutaja. Kondensaatori ehitus ja liigid Kondensaator on tehtud materjali kokkuhoiu huvides õhukestest metallifooliumidest, mille
ruumipunkti vaheline pinge, mille korral elektriväli teeb vabade laetud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi osast teise töö 1J juhul, kui ümberpaigutatavate laetud osakeste laeng on 1C ja seda ühikut nimetatakse üheks vatiks (1V). Pinge määramise mõõteriista nimetatakse vattmeetriks, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati paralleelselt. l R= TAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist, mõõtmetest, kujust ja temperatuurist S ning on homogeense ja ühtlase ristlõikega juhi korral võrdne eritakistuse ja juhi pikkuse korrutise suhtega juhi U ristlõikepindalasse. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I = Elektrivoolu voolutugevus juhi on võrdeline juhi R otspunktidele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline juhi takistusega
mahuks lisada juurde jääd; konjakiklaas on kumer nn aroomiklaas, lühikese jalaga ja kitsa ülaosaga, mis ei lase aroomil kergesti lenduda; kokteiliklaasid on seevastu pealt avatud, laia ülaosaga, alt kitsamad, jalaga klaasid; hea õlleklaas on aga kõrge ja paksu põhjaga, väheke kitsama ülaosaga, et õllevaht püsiks kauem.Tunnustatud on läbipaistvad ja värvita klaasid, mis ei domineeri iseenesest, vaid lasevad jookidel endil esile tulla. Olenevalt klaaside erinevast kujust, hoitakse neid ka erinevalt käes, näiteks konjaki ehk aroomiklaasi peopesal, mis aitab soojendada klaasipõhja ja laseb aroomil meeldivalt klaasist lenduda; veinipokaale ja shampanjaklaase st kõiki, pikkadel jalgadel olevaid klaase, hoitakse kindlasti jalast, mitte klaasiosast. Igasuguste kuumade jookide valmistamisel loputatakse klaas alati kõigepealt kuuma veega; kui seda ei tehta ei saa jooki serveerida küllalt kuumana. Lisaks takistab klaasi
oletame, et seal asuv teine laengu q0 , millele mõjub jõud F. (joonis + valem) Elektrivälja töö. Kui elektriväli tugevusega E nihutab laengut q, pikkuse alfa? or d? Võrra, siis tehtud töö. A=F*s, antud juhul s= alfa? Tehes asenduse saame A=Eqalfa? Elektriväli teeb rohkem tööd, mida suurem on tema tugevus, nihutatav laeng ning mida pikem on laengu nihe piki jõu joont. Kui laeng liigub lõiku s mööda, siis A=F*s cosalfa. Kuna s.. blabla.. Elektrivälja töö ei sõltu trajektoori kujust. Seetõttu on sädemed ja välgud erineva kujuga. Pinge - näitab elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. Tähis ,,U" , ühik 1V(volt) Valem: U=A/q, siit seos, et 1V = 1J/1C Potentsiaal Tähistatakse tähega fii ,,viltune e". Potentsiaal on iga elektrivälja ja laetud keha punktil, s.o maks. töö, mida elektriväli võiks 1C nihutamisel sellest punktist teha. Joonis!-> Töö on maks, kui 1C viiakse lõpmatusse või maa sisse, kus E=O (elektrivälja tugevus).
laemaalide teostamiseks. Ta alustas uskumatu energiaga ja laiendas paavsti antud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist. Sixtuse kabeli laemaalid (1508-12) Aastal 1505 sai Michelangelo oma senise karjääri tähtsaima tellimuse. Paavst Julius II kutsus Michelangelo Rooma ja tellis temalt oma hauamonumendi. See valmis alles aastal 1545, mil paavst ise oli juba surnud, ja koosnes 40 kujust ja arvukatest pronksreljeefidest. Paavst Julius II hauamonument (1505-45) Aastal 1534 kolis Michelangelo jäädavalt Roomasse, kus uus paavst Paulus III võttis ta oma teenistusse. Ligi 60 aastane kunstnik võttis taaskord suuna Sixtuse kabelisse, et maalida seinamaal viimse kohtupäeva teemal. Kabeli seina katab üle 390 figuuri, millest mõned on rohkem, kui kahe meetri kõrgused. Viimne kohtupäev (1536-41)
vektoriaalselt liita. 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. 18. Mis iseloomustab potentsiaalivälju? Potentsiaalses väljas ei sõltu töö liikumistee kujust. 19. Kuidas leida elektrivälja tööd? (valem) A= q E s A- elektrivälja töö, q- laeng, E- elektrivälja tugevus, s- nihe 20. Kuidas leida punktlaengu potentsiaalset energiat elektriväljas? (valem) Wp= q E d q- laeng, E- elektrivälja tugevus, d- vahekaugus 21. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. (valem) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. 22. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
