Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. © 2014. Janek Keskküla 3 Algdokument (RPS § 7) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;
reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi (ülikoolid jt), ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. Investeeringute jaoks avatakse eraldi kulude kontod. Ka eelarveväliste fondide jaoks avatakse eraldi eelarveväline konto. Riigieelarve siseselt moodustatakse valitsuse reservfond fond, kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt. Need ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis
saavad kõik tuua panka kodus oleva peenaraha ning vahetatav summa kantakse kliendi arvele ilma teenustasuta. Kõigil soovijatel on olnud võimalus vahetada kroone eurodeks ametliku Eesti Panga kursiga alates 1.detsembrist. Selliste tingimustega valuutavahetus jätkub kõigis sularahaga tegelevates pangakontorites kuni pool aastat pärast eurole üleminekut ja osades pangakontorites kuni 2011. aasta lõpuni. 1. jaanuarist 2011 ehk - päevast on kõik pangateenused europõhised, kontod, laenud ja muud teenused arvestatakse teenustasuta automaatselt eurodesse. Kõik pangakontodel olevad summad säilitasid oma väärtuse täpselt samasugusena, nagu need olid kroonides. Kroonihoiused muutusid eurohoiusteks ning sularahaautomaadid väljastavad kroonide asemel 5-, 10-, ja 50-euroseid pangatähti. Kauplustes oli võimalik kuni 14.jaanuarini 2011 maksta nii kroonides kui ka eurodes, vaheturaha anti tagasi eurodes. Pärast krooni ja euro
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast ...
" karjub Zaiid ja lööb J nii tugevalt J jalaga kõhtu, et see hingetuks jääb. Zaiid istub ja hakkab nutma. J küsib miks siis, vastust saamata võtab köie ja hakkab ära minema. Zaiid oigab, et ei saa edasi elada. Selgub, et politsei pakkus välja, et kui ta tahab vabaks saada, siis tunnistagu oma isa tehtud tegusid üle ja see et ta ifot annab ei tule välja, aga isa sai teda. Zaiid ütleb, et tal oleks vanglas kergem olnud, sest kodu tal enam pole, isa on kõik kontod sulgenud, tema sõpru ähvardanud, tal pole kuhugi minna sest kõik kardavad, et kui ta sisse lasevad lööb ta isa nad maha. J ütleb, et tulgu kaasa, et siia ta jääda ei saa. J ärkab hommikul vara ja avastab, et Zaiid teeb köögis midagi pannkoogilaadset. J on veidi ärritunud ja küsib mis siis edasi saab kas ta isaga leppida ei saa. Zaiidi pilk on vastuse eest- isa läheb tema pärast eluks ajaks kinni, kui ta kohtunikke ära osta ei suuda. J pakub, et sõitku Hispaanjasse või kuhugi
1 120 000€ 2. jaotusbaasi erinevus: tegelikud otsetöötunnid olid 27 000, eelarvestatud 28 000. Kajastamisvõimalused: 1. kuluarvutluste parandamine tegeliku üldkulumääraga: a. arvutatakse tegelik üldkulumäär aasta lõpus 18 b. kõikide toode üldkulu arvutatakse õige määraga c. suletakse kontod tulemus: kõikidel kontodel on täpsed omahinnad ja laosaldod ning kasumiaruanne on täpne. Kuna antud näites tegelikud üldkulud erinevad arvutlustes kasutatud üldkuludest 135 000 € ehk 12,5%, siis võib kõikide toodete omahinda suurendada, suurendades üldkulusid 12,5 võrra. Toote A1 puhul: 3520x1,125 = 3960, mis ongi tegelik üldkulu maht sellele tootele. Selle meetodi puhul on tulemuseks täpne arvestus ning samas on tagatud ka perioodi keskel informatsiooni ligikaudne olemasolu.
rakendamine,finantsaruandlus, maksualase arvestuse korraldamine. Tulude jamkulude arvestus, õigeaegne deklareerimine, aruandlus ja nende analüüs. Kodumaised ja rahvusvahelised üksused Kuna est on nüüd euroliidus, siis vähenes klassikaliste osakaal sest euroliidus in pankade arveldustegevus üldustatud. Euro arenduste korraldamine ja süsteemi arendamine. Väljaminevate ja sissetulevate ja panga siseste maksekorralduste töötlemine. Korrespontent kontod. Arveldused pangakaartidega.välispankade tsekkide ja reisitsekkide teenindus. Valuuta raha ja kapitaliturgude osakond. Pank vajab sellist üksust mis teenindab ja tegeleb panga varade ja kohustustega, ehk omatehingutega, sellise tegevuse eesmärgiks onvarade ja kohustuste juhtimine. Selliselt et aksepteeritavate riskidega saavutada parim tulemus.nim tegevused võivad olla koondatud ühte üksusesse või ka eraldi. Mõnikord käsitletakse treserit mitte tugiteenusena
laenude limiit. Kõik need küsimused lahendatakse EP presidendi määrusega. · raha emiteerimine traditsiooniline keskpanga funktsioon. · finantsstabiilsuse tagamine täna EP otsesest funktsioonist välja viidud. · maksesüteemide toimimise toetamine ja võimaldamine pankade vahelisel arveldusel, samuti klientide juures panka ning pankadest klientide juurde. Siin kasutatakse põhimõtteliselt kolme süsteemi: 1. korrespondent kontod 2. Clearing House läbi konkreetse maksekeskuse 3. reaalajas maksete teostamine · riigi valuutareservide haldamine · Vabariigi Valitsuse nõustamine jõuame siis, kui käsitleme EP seadust. Iseseisvuse puhul kolmes mõõtmes · Institutsionaalne avalik-õiguslik juriidiline isik, staatus saab alguse PS · Personaalne - saame rõhutada, kuidas EP juhid ametisse nimetatakse
E.Savisaar, Tiit Made ja neljas. Imeprogramm andis võimaluse hakata üle minema oma rahale. 27.märts 1991 moodustati rahareformikomitee. 17.juuni 1992 otsustati alustada rahareformi. Rahareform algas 20.juuni 1992 kell 04.00. Novembris kuulutatakse 11-kümne panga pankrott. 1992. aasta kriis Põhjused 1. Puudus panganduskogemus 2. Puudus piisav kontroll 3. Liigne laenutegevuse aktiivsus 4.Vale korrespondetntpankade valik 18.nov 1992 blokeeriti kõikide 11 pankrotti läinud pankade kontod väljamakseteks. Kõikidele nende pankadele kuulutati välja maratoorium.(Maratoorium – krediidiasutusi üritakse veel päästa, antakse periood, mille jooksul on võimalik oma majanduslike näiteid parandada.) Ükski nendest pankadest ei saanud maratooriumi vältel oma seisu parandada. UBB panga peamiseks pankroti põhjuseks oli vale strateegia. Pank tegutse läbi Moskva Väliskaubanduspanga, vaatamata sellele, et Venemaa suhtus Eestisse halvasti
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
# coding: utf-8 # süsteemsed teegid from google.appengine.ext import webapp from google.appengine.ext.webapp import util import os # andmebaasiteek kirjete salvestamiseks from google.appengine.ext import db # memcache teek andmete puhverdamiseks 52 / 55 Google App Engine Andris Reinman from google.appengine.api import memcache # Google Kontod kasutajate tuvastamiseks from google.appengine.api import users # Django lehemallid from google.appengine.ext.webapp import template # E-posti saatmise teek from google.appengine.api import mail # andmebaasitabeli kirjeldus class Kirje(db.Model): kasutaja = db.UserProperty(auto_current_user_add = True) # kes on kirje autor pealkiri = db.StringProperty() # kirje pealkiri sisu = db.TextProperty() # kirje sisu aeg = db
Nagu nähtub, on Eestile iseloomulik jooksevkonto puudujääk. Samas on seda tasakaalustanud kapitali- ja finantskonto pidev ülejääk. Seega on Eesti oma kulutusi finantseerinud finantsvarade ekspordiga. Tasub veel märkida, et maksebilansi üldbilanss on sellele vaatamata positiivne, st et majandusse on pidevalt rohkem raha sisse tulnud kui välja läinud. Tabel 3. Eesti maksebilanss aastatel 1992-2007 Kontod 1992 1996 2000 2002 2005 2007 Jooksevkonto 0,43 -4,81 -5,09 -11,88 -17,5 -42,2 Kaubad ja teenused -0,58 -6,04 -3,57 -8,32 -11,1 -26,2 Tulu -0,16 0,03 -3,48 -5,42 -7,2 -16,5 Jooksevülekanded 1,17 1,21 1,96 1,86 0,8 0,5
hageja I ja kostja ostetud kaatri suhtes kapitalirendilepingu (kaatrileping). Hageja I rentis pärast kaatrilepingu sõlmimist kaatri müüjale. Tegelikkuses kaatrit ei ole olemas, müüja pettis hageja I. Hageja saatis müüjale ja kostjale kaatrilepingu tühistamise avaldused, kuid kostja jätkas arvete saatmist. Hagejal I tekkis võlgnevus. Kuna hageja I ei maksnud, jäi hageja II võlgadesse.. Kostja ütles tehingud üles. Hagejate kontod debeteeriti kostjate poolt Õiguslik probleem ja RK seisukoht: RK: „Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel“ RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus Asjaolud: Anti Kuuse (hageja) hagi Urmas Arumäe (kostja) vastu võlatunnistusest tuleneva võla
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
