suureneb. Reageerivate ainete segamisest: põrgete arv suureneb, kiirus kasvab. Temperatuurist: Kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem. Kokkupõrked sagenevad, kiirus kasvab. Katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis kiirendab reaktsiooni, hiljem vabaneb esialgses koostises ja koguses. nt plaatina Inhibiitor- negatiivne katalüsaator, vähendab reaktsiooni kiirust, takistades nende kulgemist. Metallide korrosioon Korrosioon- metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemiline korrosioon- metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeerijaga. nt. metalli reageerimine kuivade gaaside (hapnik, kloor) või vedelikega (bensiin, õlid) Intensiivsem kõrgemal temperatuuril nt. metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes. Elektrokeemiline korrosioon- Toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude
Mida enam ta sellele mõtleb, seda rohkem seda ka juhtub. Universumiseadus põhineb külgetõmbejõul, mille kohaselt inimene saadab oma mõtetega universumi mõttesageduse, mis viib jälle selle täitumiseni. Seaduse järgides on vale mõelda sellele, mida me ei taha või kardame, sest siis me anname unisersumi negatiivse soovi, mis ka täitub. Tuleb mõelda positiivselt ja keskenduda sellele, mida me tahame, mitte vastupidi. Näiteks mu venda, vastupidiselt õe mehele ületab alalõpmata kiirust, aga vahele ei jää kunagi. Ta ei mõtle kiirust ületades politseile vaid sellele, kui kiiresti ta auto edasi liigub, seega annab ta universumile positiivse soovi. Universumiseaduse põhimõte ongi see, et ta ei tee vahet positiivsel ega negatiivsel mõttel, ta täidab selle millele kõige enam mõeldakse. Inimesed, kes lasevad minna oma eluarmastusel, on universumiseaduse kohaselt ta enda ellu kutsunud. Mõeldes pidevalt sellele ja lootes leida õnne
(H=U+pV) Entroopia kirjeldab süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidva energia kvaliteedi langust. 2. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. Reaktsiooni kiirus on lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus. Kiirust mõjutavad tegurid: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. v = k * [A] * [B] v = k (Näide: N2 + 3H2 → 2NH3 v = k * [N2] * [H2]3 homogeenne ; CO2 + C (tahke) → 2CO v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne) Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul
Toimub aine ja/või energivahetus väliskeskkonnaga. Kehade inertsus. Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumise liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Inerts- kehade kalduvus oma liikumisolekut säilitada. Liikumisoleku muutmine. Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim. kiirenduseks. Kiirenduse on kiiruse muutumise kiirus. Kiirenduse võrdelisus jõuga. Newtoni II seadus. Mass iseloomustab keha võimet om liikusmisolekut säilitada. Suurus, mille abil saab muuta aine kogust. Newtoni II seadus: Jõud= mass x kiirendus, ehk F= m x a, millest tuleb kiirendus = Jõud : mass ehk a= F : m Keha mass näitab, kui suurt jõudu on vaja, et kehale anda kiirendust. Ühikud
Futuristid püüdsid leida kunstis vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnitseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism on kunstivool, mille liikmed tunnistasid ennast moodsa tsivilisatsiooni vaimustunud pooldajaiks, ülistasid tehnilist progressi, nõudsid kõigi traditsioonide hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult auto killustati tükkideks, mille rütmiline asetamine maali pinnal pidi dünaamilise efekti andma. Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera
inkvisitsiooni valve alla. Oma villas Arcteris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi (avastas 1637 Kuu liberatsiooni), kuni jäi täielikult pimedaks aastal 1637. 1638 ilmus Hollandis tema teos " Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta". Galilei võitles Aristotelese dogmatiseeritud filosoofia vastu ; ta pidas tunnetuse tähtsaimaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile.Galilei proovis ka valguse kiirust mõõta. Galilei ehitas termomeetri. Ta tegi joonistusi erinevatest leiutistest, nagu näiteks küünal ja peegel valguse peegeldamiseks maja sees. Ta suri 8. jaanuaril aastal 1642.
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
19:15 20:00 21:00 Kujundada vorm Visual Basicus, millel on näha mõlemad sõiduplaanid, virtuaalne kell ning järgmiste busside väljumisajad mõlemasse sihtkohta. Virtuaalne aeg programmi alustamisel on 7:00, virtuaalne aeg kulgeb kiirusega 1 reaalne sekund = 1 virtuaalminut ning seda kiirust võib suurendada kuni kümnekordseks. Virtuaalne kell peatub kell kümme õhtul. Vormi näide: Veel 20 punkti (ehk hinde 5 ,,suurepärane") saamiseks tuleb lisada mõlema linna järgmise väljumisaja juurde nupud, mida saab vajutada vaid kord. Nupule vajutades näidatakse antud linna järgmisena väljuva bussi teekonda graafiliselt, võttes arvesse virtuaalse kella liikumiskiirust. Reis Pärnusse kestab keskmiselt kaks, Narva neli tundi.
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.a...
aatomi tuumast. II elektroni lubatud orbiidi raadius on määratud tingimusega, et elektroni impulsmoment võib omada ainult väärtusi täisarv korda Plancki cons. III aatom kiirgab, kui elektron läheb kõrgemalt nivoolt madamale ja neelab energiat madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa
RINGJOONELINE LIIKUMINE Ühtlast ringjoonelist kiirust iseloomustab joonkiirus. Ringjooneline liikumine toimub kellaosuti liikumise suunas. Ühtlane ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Meeldetuletuseks: Ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on kiirendus. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. Valem a=(v-vO)/t Ringjoone pikkuse valem: c=2πr ehk c=πd (sest 2r=d) seega π=c/d (π on ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe)
Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2.
Ära on vaja tunda struktuuri järgi valk, sahhariid, rasv (milline rasv on tahke, milline vedel) Valk-kaksikside C ja O vahel. Sahhariid- H-C-OH Rasvad-rasvade agregaatolek (vedel või tahke) sõltub nende koostises olevate küllastumata rasvhappejääkide hulgast. Mis on ensüüm? Seleta, milline on ensüümi toimemehhanism? Mis iseloomustab biokatalüüsi? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust Glükoosi (substraadi) seostumine heksokinaasi aktiivtsentrisse kutsub esile muudatuse ensüümi molekuli konformatsioonis. Biokatalüüs on orgaaniliste ühendite keemilise muundamise protsess, mis viiakse läbi looduslikke katalüsaatoreid – ensüüme – kasutades Kuidas liigitatakse sahhariide? Too iga liigi kohta näide. Iseloomusta looduses kõige enam esinevat polüsahhariidi (tselluloosi) Monosahhariid-aldoosid, ketoosid Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos
1. Mehhaaniline töö näitab mõjuva jõu tulemuslikkust. Ta näitab kui palju liigub kehab mõjuva jõu toimel. Tööks nimetatakse mõjuva jõu ja tema mõjul läbitud teepikkuse korrutist. 2. Töö ühikuks on dzaul (J). Üks dzaul on töö, mida teeb ühe Njuutoni suurune jõud ühe meetri pikkusel teel. Kasutusel on ka KJ, MJ jne. 3. Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse saamiseks tuleb tehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 4. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Üks vatt on selline võimsus, kui keha teeb ühes sekundis ühe dzauli tööd. 5. Keha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse keha võimet teha mehhaanilist tööd. Energia jaguneb kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Energiat
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, s...
Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adrenaliin reguleerib südame tegevus Neerupealised Kõhunääre Toodab insuliini Soodustab glükoosi tungimist rakkudesse Vähene insuliini tootmine põhjustab suhkrutõve ehk
Liikumine - keha asukoha muutumine taustkeha suhtes. Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon maa külgetõmbejõud Elastsusjõud keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liig...
Looduses nii ideaalselt ühtlaselt muutuvat liikumist nii ei kohtagi. Sellist liikumist saab vaid ette kujtuada ja matemaatika meetoditega kirjeldada. Väljaselgitatud lihtsaid seaduspärasusi saab siiski suurepäraselt sarnaste reaalsete liikumiste uurimisel kasutada 3.Mida nimetatakse kiirenduseks? Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutmist ajaühiku kohta, a=m/s ruudus 4.Mida iseloomustab kiirendus? Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. See näitab, kui kiirest keha kiirus muutub. 5.? Tee joonis ja selgita, mida saab sellest graafikust leida liikumise kohta 6.Too näide, kus muutuva liikumise suund muutub vastupidiskes ja kuidas seda tähistatakse? 7.Mida tähendab, kui kiirus on negatiivne ja mida tähendab, kui kiirendus on negatiivne? Kui kiirus on negatiivne, siis kiirus kahaneb. Kui kiirendus on negatiivne, siis nimetatakse seda aeglustamiseks. 8.Milline on ühtlaselt muutva liikumise nihkegraafik? visanda joonis 9
Millised võimalused on olemas magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks? 18. Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks? 19. Põhjenda paralleelsete, vooluga juhtide vahel tekkivat tõmbumist ja tõukumist rakendades vajalikke reegleid. 20. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? 21. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud? 22. Kuidas "vasaku käe reeglit" kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks? 23. Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust? Mis osakesel muutub Lorentzi jõu mõjul? Elektromagnetiline induktsioon (Tarkpea) 1. Mis põhjustab ainult elektrivälja tekkimise ja millele elektriväli mõjub? 2. Millal tekib ruumi magnetväli ja millele see väli mõjub? 3. Millal tekib ruumi elektromagnetväli tervikuna? 4. Milles seisneb elektromagnitilise induktsiooni nähtus? 5. Kirjelda dünamo ehitust ja töö põhimõtet. 6
PMV mudel võtab arvesse 2 inimesest sõltuvat muutujat(riiete isolatsioon ja ainevahetuse kiirus) ja 4 keskkonnast tulenevat( õhu temp.,relatiivne niiskus, õhuliikumist, temperatuuri kiirgavaid objekte). Rohkelt on tehtud erinevaid katseid erinevate tulemustega uurides inimese erinevate kehaosade ja üldise kehatemperatuuri kasutamise võimalikust. Hiljuti välja tulnud teooriad väidavad, et teoorias peaks olema võimalik kasutada inimese südamerütmi kiirust ainevahetuse olulise mõjutava faktorina taolistes süsteemides. Katse eesmärk saada praktilist teavet antud teooriale. Meetod Inimkatsed viidi läbi välimuselt kahes identses kõrvuti olevas ruumis(Pindala 14,84 m2 ja kõrgus 2.4m). Katsealuseid oli 14tki vanuses 19-34 Koera Shingu Ülikoolist( 7 meest ja 7 naist). Kõik katsealused olid korealased ja aasia päritolu. Kehamassiindeks kõikus 16,7 ja 28,7 vahel ning keskmine oli 22,3 mis on standardite järgi täitsa normaalne
Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP– ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCI–siini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32–bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D–rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP
dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeha kaitsevalk, mis moodustatakse võõrvalkude vastu. Tertsionaalne nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid võtavadprimaarstruktuuri kuju.
1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliiklusele 1837 Samuel Morse Elektriline telegraaf 19. saj. esimene pool Michael Faraday Elektrigeneraator. Võimaldas toota elektrit suurtes
ohutuse suurendamiseks läbi liiklusohutuskampaania ,,Märka kaherattalist!". Algav kampaania on üleskutse autojuhile olla tähelepanelik ja arvestada kevadel ja suve algul liiklusesse lisanduvate paljude jalgratturite, mopeedijuhtide ja mootorratturitega. Linnaruumis jalgratta- ja jalgteede ääres kolmekülgsetel piilaritel nähtav plakat ,,Veendu, et on ohutu!" kohustab aga jalgratturit sõidutee ületamisel olema ettevaatlik, vähendama kiirust ning andma teed sõiduteel liiklevatele juhtidele. Muud videod · Tulemused liiklusohutusest, kui ei jälgita liiklusreegleid. · Liikluskultuur Itaalias (õppefilm) · Liikluskultuur Venemaal (ülikõva) · Lühimultifilm liiklusohutusest Reijo Kasemetsale. Täname kõiki vaatamast ja loodame, et õppisite nendest videodest niimõndagi liiklusohutuse kohta. Norman Marko Jürgen
ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Inimkeeli: Keha liigub täpselt nii palju kui palju talle on rakendatud jõudu, ning keha liigub samas suunas kuhu mõjub jõud. Tahkiste kinemaatika Tahkete kehade liikumisel ei esine muid takistusi kui ainult teine tahke keha. Sirgjoonelise liikumise valem: v= s/t Kõverjoonelise liikumise valem: v= L/t , kus L on võrdne kaare AB pikkusega. Suurust, mis iseloomustab kiiruse muutumise kiirust, nimetatakse kiirenduseks. Valem: a= v/t. Kasutusalad Tahked kehad ümbritsevad meid igal pool. Tahked kehad on näiteks puud, kivid, inimesed, jne. Kasutatud kirjandus http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class%3dfile/action%3dpreview/id%3d3595/Kinem http://et.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCnaamika Väliskeskkonna mõjud tahkistele Tahkis säilitab oma kuju ja vormi ainult kindlates tingimustes; liiga kuuma
Futurism Rainar Paidla 11 A Futurismi ajalugu 1909. aastal Itaalias Futuristide manifesti loojaks on Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti Manifest ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro. Futurism Kunsti- ja kirjandusvool Manifestid Futurismile omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine Väljendab maailma kiirust ja eripalgelisust Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat I manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimese probleemid II manifest Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, nt aktimaal Tuli kujutada motiivi arengut ajas Futuristide liikumine Selle lõhkus ära Esimene maailmasõda
Molekulide mõjuüksteisega ei arvestata. Molekulaari kineetilise põhivõrrand on: Rõhk ideaalses gaasis on võrdeline molekulide kontsurtatsiooniga ja molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ruutkeskmise kiiruseks nim. juurt juure kiiruste ruutude alitmeetrilise kiirusest. Temperatuuril on kaks käsitlust ja esiteks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ainet soojuslikkus aine tasakaalus. Teiseks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab molekulide keskmist kiirust. Soojus läheb kuumemalt kehalt külmemale see protsess toimub siis kui on saabunud soojuslik tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb)
tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et tõhusamalt vastu seista välismaa kaupade konkurentsile 1765- James Watt konstrueeris aurumasina 1807- Robert Fulton leiutas Hudsoni jõel oma esimese reisi auriku 1814- katsetati George Stephensoni veduti, mis arendas kiirust 6,5 km/h 1825- rajati esimene raudteeliin Inglismaal 1837- Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi 1876- Graham Bell leiutas telefoni 1879- 1895- demonstreeriti Pariisis 'elavaid pilte' Robert Fulton- inglane, kes leiutas esimese reisi auriku. Aurik läbis 240 km 32 tunniga George Stephenson- leiutas veduri, mis pani aluse raudteeliiklusele James Watt- konstrueeris universaalse aurumasina. Ta oli selle töökindlamaks muutnud ja
Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema Fourth level kiirenev. Selline hoovõtt, kus Fifth level hüppaja kiirust kartes hakkab enne äratõuget pidurdama, ei võimalda head hüpet. Hüppeks valmistudes ei tohi Click to edit Master text styles viimastel sammudel keha Second level raskuskeset liiga madalale Third level lasta, see pidurdab Fourth level jooksukiirust ja ei võimalda
Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: % %% ÈJ % % Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: Y % % ÈJ langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss-signaalide jälgimine Jooniselt saab leida markerite abiga tõusu ja languse ajad. Nelinurksignaal sagedusega 1 MHz Ttõus = 36,0 ns Tlangus = 39,2 ns 4. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Jälgin kõlari sumbuvat võnkumist: Võnkesagedus: f = 135,14 Hz
· Erinevus väike Tanel Säde 8 Futsali parimad väravalööjad läbi aegade Tanel Säde 9 Teadusartikleid futsali teemal Effect of different types of shoes on balance among soccer players Changes in futsal activity profiles in a multiday tournament Tanel Säde 10 Miks futsal ja mitte jalgpall? Tehnilisem, arendab kiirust Eesti tingimustes tihti mugavam Hea alustala jalgpalliks Tanel Säde 11 Tanel Säde 12 Viimaste aastate parimad Viimaste aastate parimad mängijad: Falcao 2011, 2012 Sergio Lozano 2013 Ricardinho 2014 Tanel Säde 13 Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Futsal_Awards https:// en.wikipedia.org/wiki/FIFA_Futsal_World_Cup#All-time https://emmaste.wordpress.com/futsal/
Raudteetranspordi algus maailmas Esimest korda laotati rauast valatud rööpad maha Inglismaal 1767 ning rakendati söekaevanduse vagunite ja vankrite poolt. 1765. aastal konstrueeris James Watt universaalse auruveduri, mida peagi kasutati postitõldade ja veokite poolt. XIX sajandi varajasteks päevadeks oli vanal Inglismaal üsna elav aurubussi liiklus. Kõige esimene reisijate transportimiseks ja kaupade veoks mõeldud riiklik raudtee hobustega veetavate vagunitega ehitati 1801 Inglismaal Wandswothi ja Croydoni vahel. Mandri-Euroopa sai oma esimese raudtee 1828. aastal, mil valmis liin Budweisi (Ceske Budejovice, Tsehhi Vabariik) ja Linzi (Austria) vahel. Kuigi esimene auruvedur leiutati juba 1770. aastal, ei liikunud see masin rööbastel kuni 1804. aastani. Inglane Richard Trevithicki auruvedur tõi rööbastele raske koorma (25 tonni). Aga rauast valatud rööpad murdusid surve all ja see vedur unustati. 1813. aastal ehitas insener William He...
Erisuunalised jõud liidetakse geomeetriliselt. Kui keha mõjub 2+ jõudu siis liidetakse need jõud järgemööda. 6) Newtoni I seadus: Kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad siis keha kas püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 7) Mis on inerts? – Inerts on keha omadus säilitada paigalolek või kiirus. 8) Miks nimetatakse Newtoni I seadust inertsiseaduseks? – Sest keha püüab säilitada kiirust või paigalolekut. 9) Kiirendus millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=f/m Kiirenduse suuna määrab ära jõu suund.
Odavise Enne oma katset teeb sportlane maha märgi, kust ta jooksu alustab. Sportlane kujutab ette liigutuste seeriat, mida ta Click to edit Master text styles tegema hakkab. Tema Second level viskeõlg ja käsivars on Third level lõdvestatud, rinnalihased Fourth level pingul. Fifth level Viskaja jookseb 10-12 väga kiiret sammu, arendades kiirust kuni umbes 7 meetrit sekundis. Ta koondab oma energia ja vaatab otse ette, püüdes jooksuga hoogu koguda. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikkus 1m l Kiirus 1m/s v Ruumala 1m3 V 8. Mida valem võimaldab arvutada? Valem võimaldab arvutada kiirust, antud on teepikkus ja aeg. 9.Andmed t=2h V=s/t s=160km V=160km/2h V=80km/h V=? Vastus:Auto keskmine kiirus on 80 km/h 10.Andmed v=8m/s v=s/t s=v*t t=20 km s=8m/s*20s=160s s=? S=160 s Vastus: Jooksja läbib 20 sekundiga 160 m.
Pudeli silt on käe peopesa poole, et silt ära ei kaoks Pesta katseklaas alati puhtaks, sest aine mis järgmisena sinna pannakse võib ohtlikult reageerida Katseid tehes kanna prille, et midagi ohtlikku silma ei satuks Kanna kindaid, et nahale ei satuks midagi Järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi, sest omapead katsetamisel võib juhtuda õnnetus 2. Too välja 4 asja, kuidas saab keemilise reaktsiooni kiirust tõsta: Süütamine kuumutamine valgustamine elektrivoolu läbijuhtimine 3. Kas tegemist on keemilise võo füüsikalise omadusega? Füüsikaline- aine jääb samaks, keemiline- tekib teine aine 4. nimeta aine 7 füüsikalist omadust. Iseloomusta lühidalt või too näide 5. Mis on segu? Kas segu koostis on kindel või muutuv? Too näide. Segu on mitme aine segu, koosneb erinevatest ainete osakestest. Segu
Saasteainete levik atmosfääris Q 5 korstnast väljuva gaasisegu maht m3/s Ct 130 saasteainete kontsentratsioon korstna suudmes g/m3 A 160 tegur, mis balti riikides on 160 Kf 1 hõljuvosakeste sadestumise kiirust iseloomustav tegur, mis h H 51 korstna kõrgus dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ? m 1,6875918981 gaaside levikut iseloomustav parameeter mis sõltub ilmastiku Vm 2,0064132367 Ohtlik tuule kiirus
Kolmas tase slaidi teksti laadide redigeerimiseks Neljas tase Viies tase s tase Neljas tase Viies tase CCleaner Puhastab arvuti vahemälu Saab valida millised programmid hakkavad kohe tööle arvuti käivitamisel ja tänu sellele saab muuta arvuti tööle mineku kiirust Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase laidi teksti laadide redigeerimiseks Viies tase tase eljas tase Viies tase Tänan Vaatamast
ka oma eeskujuga neid järgima innustama. Ei ole just harv vaatepilt, kus täiskasvanud ületavad nn. sebra punase fooritulega ning teevad seda suisa laste silme all või lausa, laps käevangus.Selle pisikese rikkumisega antakse lapsele signaal, et kui keegi ei näe, võin rikkuda reegleid.Sellel on nii öelda lumepalliefekt, tahan, lähen punase fooritulega üle tee, homme varastan kellegi aiamaal maasikaid, ülehomme ületan kiirust ning mõne aja pärast teen midagi olulisemalt suuremat ja keelatut.Keelatud vili on magus ning mõnele on see isegi adrenaaliini tekitav, kui saaks midagi keelatut korda saata.Paraku selliste keelatud tegevuste juurdumisel ühiskonnas kasvab meil üles põlvkond inimesi, kelle jaoks turvalise ühiskonna tagamine on vaid valitsuse ülesanne ning adumata oma kodanikuvastutust ohutu keskkonna tagamisel. Selleks, et meil oleks turvaline keskkond nii koolis kui ka avalikes kohtades, peaksid kõik
Järjest enam kajastab meedia lastega juhtunud liiklusõnnetustest. Iga lapsevanema õudusunenägu on see, kui talle helistatakse, et tema võsukesega on juhtunud raske avarii. Kuidas selliseid õnnetusi vältida? Kas süüdi on pisikesed mänguhoos lapsed või hoopis hooletud autojuhid? Põhjuseid, miks just lastega juhtuvad tihedamini liiklusõnnetused, on mitmeid. Olen isegi autoteede äärsel tänaval kõndides märganud, et lapsed ei pane üldse tähelegi, mis nende kõrval toimub kui parasjagu on käimas põnev pallimäng. See ilmselt ongi üks suurimatest põhjustest, mis rasked avariid lastega juhtuvad. Isegi ettevaatlik ning pika sõidustaaziga autojuht ei oska ette aimata, et just selle veoki või maja tagant hüppab ootamatult välja koolieelik. Kuid kindlasti leidub ka alaealisi või äsja juhiload kätte saanud kaake, kes ületavad kiirust ning neid ei huvitagi muu kui adrenaliin ja suured kiirused, kuid sealhulgas jääb neil märkamata see, mis toimub nende...
Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põletamine. Lämmastikuringe Inimtegevuse poolt tugevalt muudetud biogeokeemiline tsükkel. Atmosfääris 78%., ookeanides, mullas, maismaataimedes, mereorganismides. Fossiilsete kütuste põletamisel, sisepõlemismootoriga autod. -- ( fotokeemilise sudu teke, osoon) Lämmastikumolekuli püsivuse lõhkumiseks on vaja palju energiat
(Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole merepinda. Nõgu- Ngetaiivne pinnavorm. (jõgi) Tasandik- Kõrgem, kui madalik. Org- Negatiivne pinnavorm. Küngas- mandrijää tekkeline. Kiltmaa- Kõrge tasandik. (al'a 500m) Voored- On tekkinud mandrijää kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. Maasäär- Tekib siis, kui laietus ei liigu rannajoone suunas otse, vaid nurga all. Luited- Tekib siis, kui liiva kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta kiirust vähendab, mistõttu purunevad takistuse juures liivaterad maha. Noored mäestikud- kõrged, nende kõrged tipud on sageli kaetud lume või jääga, nõlvad on järsud ning mägedevahelised orud kitsad ja sügavad. (esineb tugevaid maavärinaid ning tegutsevad vulkaanid). Vanad mäestikud- madalad, tastaste lagede ja laugete nõlvadega ning laiade orgudega. (ei esine aktiivset vulkanismi).
12. klass Radioaktiivsus · Radioaktiivsus on mõnede aatomituumade iseenesliku lagunemise protsess. Lagunemisel eralduvad -oskesed (heeliumi aatomituumas) ja -osakesed (kiired elektronid) ja algne tuum muutub teise elemendi tuumaks. Radioaktiivne lagunemine on tõenäosusliku iseloomuga, ühe tuuma lagunemist ei ole võimalk ennustada. Radioaktiivne lagunemine · Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustab poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. · Nihkereegel: -lagunemisel muutub laenguarv kahe võrra väiksemaks ja massiarv nelja võrra väiksemaks. Tuum nihkub perioodtabelis kahe koha võrra ettepoole. · -lagunemisel suureneb tuuma laenguarv ühe võrra, massiarv ei muutu ja tuum nihkub perioodtabelis ühe koha võrra tahapoole.
Kiireneva sirgjoonelise liikumise korral on nurk kiirus- ja kiirendusvektori vahel 0 kraadi. Punkt liigub mööda mingit kõverjoonelist trajektoori. Kuidas määrata kiirus- ja kiirendusvektori asendi põhjal, kas on tegemist kiireneva või aeglustuva liikumisega? Kui kiirus ja tangensiaalkiirendusvektor on samasuunalised on tegu kiireneva liikumisega. Kui kiirus- ja tangensiaalkiirendusvektor on vastassuunalised, on tegu aeglustuva liikumisega. Kuidas arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt kiireneva kõverjoonelise liikumise S 0=0 ? korral, kui sealjuures v v0 at t t2 s v0t at 2 Milliste valemitega arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures S 0=0 ? v v0 at t t2 s v0t at 2
Kui markerensüüm ilmub verre, on tegu vastava koe kahjustusega, kust ensüüm pärit on. Tähtsamad markerensüümid on: kreatiini kinaas (CK), laktaadi dehüdrogenaas (LDH), aspartaadi aminotransferaas (AST), alaniini aminotransferaas (ALT), aluseline fosfataas (ALP), happeline fosfataas (ACP), plasma koliini esteraas (PChE). vm - maksimaalne substraadi kontsentratsioon reaktsiooni kiiruses. Km- michaelise konstant (mol/l) G- gibsi vabaenergia Reaktsiooni kiirust saab muuta: substraadi kontsentratsiooniga, ensüümi kontsentratsiooniga, temperatuuriga Allosteeriline ensüüm- Inhibiitorid- ained, mis võimaldavad vähendada reaktsiooni kiirust (pidurdavad reaktsiooni) · Konkureeriv inhibiitor (max kiirus jääb samaks) · Mittekonkureeriv inhibiitor (max kiirus väheneb) Võtmeensüüm- määrab ära reaktsioonide jada (ainevahetusraja) effektiivsuse/ intensiivsuse
1) tekib ensüüm-substraat kompleks [ES] 2) ES kompleks on tasakaalus vaba ensüümiga 3) ES lagunemine produktiks on aeglasem kui ES moodustumine ja ES lagunemine Km , Vmax arvväärtuste määramine Vaata nende mõisteid (seal on valemid) Teisendused (neid valemi teisendusi peaks oskama) Leanweaver-Burk: Hanes Wolff (mis on parem, kuna 1) selles on vähem vigu; 2) tänapäeval levinud arvutiprogrammid kasutavad seda, kus sisestatakse otseselt v versus [S] katseandmed): 4. Kiirust mõjutavad tegurid. (temperatuur, pH, kontsentratsioon, Km ja Vmax väärtused) Ensüümide inhibiitorid, inhibeermise tüübid, nende analüüs. Ensüümide inhibiitorid on vahendid, mis madaldavad reaktsooni kiirust (võimaldades neid paremini kontrollida). Nad moodustavad ensüümiga kovalentse sideme (pöördumatud) või mittekovalentse sideme (pöörduvad). Pöörduva inhibeerimise tüübid: - konkurentne: inhibiitor seondub ainult E, mitte ES kompleksiga ehk I ja S konkureerivad sama
· SI-s on tiheduse ühikuks võetud sellise keha tihedus, mille mass on 1kg ja ruumala 1m3 ja seda ühikut nim üheks kilogrammiks ühe kuupmeetri kohta. · Ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, kusjuures trajektooriks on sirge. · Kiirenduseks nim füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha kiiruse muutmise kiirust ning ta on võrdne kiiruse muudu ja selleks muutumiseks kulunud ajavahemiku suhtega · SI-s on kiirenduse ühikuks võetud sellise ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirendus, mille korral keha kiirus 1 sekundi jooksul muutub 1m/s2 võrra ja selle ühik on 1m/s2. · F= m . a Jõuks nim füüsikalist suurust mis iseloomustab kehade vastastikmõju ja ta on võrdne keha massi ja selle keha poolt omandatud kiirenduse korrutisega.
Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus Pikemalt artiklis Kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur (SI-süsteemis meetrites mõõdetav) vahemaa läbitakse kindla (SI-süsteemis sekundites mõõdetava) ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehhaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. Sirgjoonelise liikumise
Keemia I eksam 1. lähtudes molekuli ehituset, selgita, miks perioodilisussüsteemi 7. rühma elemendid esinevad lahustes ja ioonilistes ühendites anioonidena? 2. energia jäävuse seadus ja aine massijäävuse seadus 3. millised tegurid ja kuidas mõjutavad kristalsete ainete lahustuvust vees? 4. millised tegurid ja kuidas mõjutavad keemiliste reaksioonide kiirust? 5. elektrolüütiline dissotsiatsioon? Näide 6. millised iseloomulikud ioonid tekivad hüdroksiidide ehk aluste dissotsiatsioonil vesilahuses? Milline on sellise lahuse pH 7. millised iseloomulikud ioonid tekivad hapete dissotsiatsioonil vesilahuses? Milline on sellise lahuse pH? 8. katalüsaatorid 9. mis on põlemine? Kuidas toimub tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete põlemine? Millised tingimused on vajalikud, millised produktid tekivad? 10. milliseid aineid nim. isomeerideks
kaldumusest inimese vastu. Mõnedel juhtudel oli tulistajatel militaarne taust. Need olid kõige olulisemad, esmased põhjused, kuid kindlasti on ka põhjuseid, mis ei ole nii kindlalt selle probleemiga seostatavad. 1. Relvade kättesaadavus Relvade omamise kord on üks asi, mis ei tohiks kunagi liberaalseks muutuda. Õnneks on Eestis nõuded relvaloa omanikule on tegelikult päris karmid, relvaloast võib ilma jääda ka kiirust ületades, st. asjaolu, et ületad kiirust näitab inimese ebastabiilsust ning seetõttu ei kvalifitseeru enam. Igal relvaomanikul peaks olema selleks mõjuv põhjus ning psüühikaga kõik korras. Peale kahte Soomes toimunud koolitulistamist karmistati sealgi relvaloa saamise nõudeid. Siiski, relvaluba on üks asi, relvad teised Ameerika statistika järgi ei tapeta inimesi registreeritud relvadest, vaid registreerimata relvadest, vahekorras 10:1, üks inimene registreeritud relvast, 10 registreerimata. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
