Raudteetranspordi algus maailmas (0)

Raudteetranspordi algus maailmas
Esimest korda laotati rauast valatud rööpad maha Inglismaal 1767 ning rakendati söekaevanduse vagunite ja vankrite poolt. 1765. aastal konstrueeris James Watt universaalse auruveduri, mida peagi kasutati postitõldade ja veokite poolt. XIX sajandi varajasteks päevadeks oli vanal Inglismaal üsna elav aurubussi liiklus .
Kõige esimene reisijate transportimiseks ja kaupade veoks mõeldud riiklik raudtee hobustega veetavate vagunitega ehitati 1801 Inglismaal Wandswothi ja Croydoni vahel. Mandri-Euroopa sai oma esimese raudtee 1828. aastal, mil valmis liin Budweisi (Ceske Budejovice, Tšehhi Vabariik) ja Linzi (Austria) vahel.
Kuigi esimene auruvedur leiutati juba 1770. aastal, ei liikunud see masin rööbastel kuni 1804. aastani. Inglane Richard Trevithicki auruvedur tõi rööbastele raske koorma (25 tonni). Aga rauast valatud rööpad murdusid surve all ja see vedur unustati. 1813 . aastal ehitas insener William Hedley populaarse veduri Puffing (eesti keeles „nohisev“) Billy .
Tõeliseks raudteetranspordi isaks tuleb aga pidada George Stephensoni (1781-1848), kes ehitas esimese modernse auruveduri, rajas esimese auruvedurite tehase, konstrueeris esimese rongi ja täiustas raudteed . Tema esimesed kolm vedurit ehitati 1814 -1816. 1825. aastal ehitas ta 43,5 km pikkuse raudteeliini Stocktoni ja Darlingtoni vahel Inglismaal, millel rakendati nii hobuveetud kui auruvedureid. 27. septembril 1825 vedas Stephensoni värskelt ehitatud Locomotion (eesti keeles „masinliikuja“) nr 1 sellel liinil sihtkohta rongi, millel oli 34 vagunit ja mis kaalus 90 tonni, arendades kiirust kuni 24 km/h.