Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil 5. Tähti iseloomustavad parameetrid, tähesuurused, nende tähendus 6. Tähtede spektriklassid, mida näitavad. Tähtede suuruse järgi taotamine 7. Tähtede tekkimine ja evolutsioon. Supernoova, must auk, neutrontäht 8. Hubble`i seadus ja konstant
Isegi kõige pimedamal ööl võib taevas näha ainult paari tuhandet tähte. Kuid teleskoopides on näha, et meie Galaktikasse kuulub rohkem kui sada miljardit tähte, mis on kettana laiali laotatud `' (Mary ja John Gribbin 1997:76). `' Meie kodu maailmaruumis on justkui tähtede saar. See on nii suur, et valgusel kuluks ketta ühest servast teiseni jõudmiseks 100 000 aastat, kui paksust on kettal `'vaid'' 20 000 valgusaastat. Kõik tähed tiirlevad Galaktika keskpunkti ümber `' (Mary ja John Gribbin 1997:76). `' Meie Päike on tavaline täht Galaktikas. Ketta keskelt serva poole liikudes kohtab teda siis, kui umbes kaks kolmandikku teest on läbitud. Päikesel pole Galaktikas mingit erilist positsiooni. Meie Linnutee on samuti üks paljudest saartest kosmoses. Peale Linnutee eksisteerib sadu miljoneid teisi galaktikaid. Ühte neist, mis on väga sarnane meie omaga,
ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena. Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc. Galaktikate kaugusi saab määrata tsefiidide, täheparvede või dünaamilisel meetodil. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc)
......................................................................................................................................6 LISAD.......................................................................................................................................................................7 LISA 1 HUBBEL'I KLASSIFIKATSIOON................................................................................................................ 7 LISA 2 ELLIPTILINE GALAKTIKA........................................................................................................................7 LISA 3 SPIRAALGALAKTIKA ..............................................................................................................................8 LISA 4 VARBSPIRAALNE GALAKTIKA.................................................................................................................8 LISA 5 LÄÄTSJAS EHK S0 GALAKTIKA...........................
SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid. Lähemalt on räägitud ka meie kodugalaktikast Linnuteest . Töö eesmärgiks on õppida tundma paremini galaktikaid ning nende ehitust . 3 MIS ON GALAKTIKAD? Nad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.[1]
Galaktikad 1. Mis on Linnutee? Linnutee on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Riba moodustab tähistaevas 10-20- kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on mõnel pimedamal sügisööl näha. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. · Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). · Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). · Galaktikasse kuulub ketas, mis koosneb spiraalharudest. Teise põlvkonna tähed
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja
Nii mõnigi meist on pimedal selgel õhtupoolikul või öösel juhtunud nägema Linnuteed. Meile paistab see heleda tähevööna mis ulatub silmapiirist silmapiirini. Tegelikult ei ole see päris nii lihtne. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Foto: Nasa
tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk
Linnutee Lily Eelsaar 9.Klass Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kuna hakati uurima Algas alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tavaliselt Päikese ühikutes. Valgusaasta teepikkus, mida valgus läbib ühe aastaga liikudes kiirusega c=300 000 km/s Parsek 1 pc = 3,26 va Päikesele lähim täht Proxima Centauris =1,3 pc =4,3 va Hele täht Vega 8 pc e. 26 va Põhjanael 240 pc e. 780 va Galaktika keskpunkt 8,5 kpc e. 28 000 va Andromeeda galaktika 690 kpc e. 2,2 Mva Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes mida suurem arv, seda väiksem heledus. Vega m = 0, Põhjanael = 2,3 Nõrgemad palja silmaga nähtavad u m = 5,5-6, teleskoobid m = 28 Heledaim täht Siirus m = -1,45 Päike -26,8 Kuu -12,5 Kui kahe tähe tähesuuruste vahe on 1, siis nende tähtede füüsikalised heledused erinevad 2,5 korda. Universum sai alguse 13,7 +- 0,2 miljardit aastat tagasi. Esimesed tähed 20--400 miljonit
Tsefeiitide periood ulatub 10minust kuni mõnekümne ööpäevani. 3. Noovad, supernoovad Noova on pulsseeruv täht, kuid tema heledus kasvab tohutu kiiresti, kahaneb aga aeglaselt. Heleduse kasv on väga suur. Graafik paberil!!!! Väga harva lööb taevas särama väga ere täht heledus kasvab sadu tuhandeid kordi sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik). Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks. LINNUTEE GALAKTIKA Osutub, et tähed enamuses kuuluvad mingitesse tähesüsteemidesse, mida nimetatakse galaktikateks. Päike(meie kuulume Linnutee galaktikasse). Ta on meil paistmas kahe heleda triibuna, mille keskel jookseb tumedam ala ning need triibud on suunatud põhjast lõunasse. Valgusaasta see on teepikkus, mille valgus läbib aastad. Meie Linnutee galaktika on nn spiraalset tüüpi. Meie galaktika läbimõõt on u 100 000 valgusaastat
Linnutee GALATIKA Indrek Tõkke 12. klass Mis on Galaktika? Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat
• Liigitatakse kuju järgi: • Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. • Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. • Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Linnutee galaktika ehk Galaktika • Oletatavalt sisaldab 200–400 miljardit tähte • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat • Meie Galaktika liikumiskiirus 100500000 km/h Linnutee tsenter • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja see on äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvatakse olevat Linnutee keskpunktiks. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et seal asub tegelikult
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini.
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini.
Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid. Saturnil on vähemalt 18 kuud. Ei ole elu võimalik kuna sellel puudub hapnik ja vesi. Veenus on tüüpiline metalltuum,kivise vahevöö ja kooregakivine planeet. Pind on kaetud meteoriidi kraatritega. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, sisaldab mitu kihi väävlitolmu ja väävlihapet. Kaaslasi ei ole, elu ei ole võimalik kuna temp. Kõikumised on liiga suured ja pole eluks vajalike tegureid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem.Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.Päike paikneb Linnutee galaktika
on ~1000K madalam kui keskmine pinna temp. Esinevad alati paarikaupa koos, tekitavad tugeva magnetvälja, on pidevas muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev. 9.Mis on Linnutee? Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega. Taevas paistab Linnutee nõrgalt helenduva,ebaühtlase helendusega ribana(e nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana) . 10.Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika on spiraalne galaktika. Pealt vaadates spiraalharudega, kõrvalt vaadates kausikujuline Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema,
Heeliumist sünteesitakse süsinikku. Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) · Liigid: 1)Spiraalsed galaktikad keskel tuum, kus tähtede kontsentratsioon on suurem ja sellest saavad alguse spiraalharud, mis ka koosnevad tähtedest.
Universum Uku Vernik Universum on lõpmata suure ulatusega ruum. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest.
........ Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mass, mis koosneb vesinikust, heeliumist ja tolmust. Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3 Tähtede teke
kõigile tuntud pauguga vaid toimus plahvatuslik paisumine, mis kestab tänapäevani. Selle algtõukeks oli ülitihe punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur ja seda mõjutas ka kõrge temperatuur, tekkis niinimetatud singulaarsus, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Selle tagajärjel hakkaski universum plahvatuslikult paisuma. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suure Paugu teooria ei hõlma ainult üht paisumist vaid ka selle tagajärgi. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata selle iroonilisust ta ise sellesse ei uskunud ning pani sellise nime mõnitavalt, samuti näitamaks selle unustamatust. Teooria kinnitused Suure Paugu teooria juured ulatuvad antiik- ja keskaegsesse filosoofiasse. Kosmoloogias algasid teaduslikult eriti huvitavad ajad 20. sajandi algul. 1916. aastal
fundamentaalfüüsika arsenali alates relatiivsusteooriast kuni elementaarosakeste füüsikani. Aktiivsed galaktikatuumad Mida teevad astronoomid, kui nad ei suuda mõnd kosmilist nähtust selgitada? Nad ütlevad, et süüdi on tumedad jõud: mustad augud ja tumeaine, viimasel ajal veel tumeenergia. Just nii toimitakse ka kvasarite puhul - suurem osa astronoomidest on jõudnud üksmeelele, et kvasari kiirgusvõimsuse põhjustab ülimassiivne must auk, mis paikneb suure galaktika keskel. Must auk on aga füüsikateoreetikute välja mõeldud konstruktsioon, mille reaalne olemasolu on tõestamata. Kas arusaam kvasaritest rajaneb tõesti vaid hapral matemaatilisel teoorial? Mitte päris - kvasaritaolise nähtuse tekitamiseks vajavad astronoomid lihtsalt väga suurt hulka ainet pakituna üliväiksesse ruumalasse. Praeguse arusaama kohaselt eksisteerib nii tihe aine üksnes musta auguna.
1.Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas.
11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu a. 460 tuhat aastat b. 4,6 miljonit aastat c. 4,6 miljardit aastat d. 460 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged? a. Päikesesüsteem tiirleb ümber Galaktika tuuma b. Galaktikas on umbes 150 tuhat tähte c. Galaktika on kerakujuline d. Taevas nähtav Linnutee on meie Galaktika 14. Kaasagse maailmapildi järgi sai meie Universum alguse Suurest Paugust, mis toimus umbes 150 miljonit /15 miljardit / 15 triljonit aastat tagasi 15. Antroopsusprintsiip väidab: a. Universum on loodud selleks, et seal tekiks elu b
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber
tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. Galaktika - süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) Liigid: Spiraalsed galaktikad, Elliptilised galaktikad, Korrapäratud, Ja veel teisi Kirjelda linnutee galaktikat ja meie asukohta selles gallaktikas? Linnutee galaktika on taevas nähtav nõrgalt helenduv tähtede vöönd, mille läbimõõt on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit tähte. Meie asume kesktasandi läheduses, umbes 34000 valgusaasta kaugusel keskkohast Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Mis on ,,Suur Pauk"?
moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neis tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. meie Linnutee galaktika põhitasandit lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) Taevas võime neid näha palju. Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk
Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neid tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. ● meie Linnutee galaktika põhitasandit ● lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) ● Taevas võime neid näha palju. ● Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. ● läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses ● Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib
Kuidas tekib must auk · Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · PILDIL ON NÄHA KUIDAS MUST AUK TÄHTE SÖÖB Meie galaktika · Meie Galaktika ehk Linnutee keskmes asub must auk (pildil näidatud nooltega). See on 2 miljonit korda raskem kui meie Päike. Linnutee on spiraalne galaktika, mille läbimõõt on umbes 100 tuhat valgusaastat ja paksus 3000 valgusaastat. Siin särab 100 miljardit tähte. Päikesesüsteem asub üsna Linnutee äärel, nii et musta auku langemine ei ähvarda niipea. Kasutatud leheküljed · http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk · http://images.google
3 - 30 Päikese läbimõõt on 1,4 milj. km (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,99x10 kg - F kollakasvalged tähed, T=8000 K - Päikese pinnatemperatuur on 5800 K (keskmes on see 15 milj. K) - G Kollased tähed, T=6000 K - Päike on Galaktika keskmest 25000 va kaugusel, liigub orbiidil kiirusega 230 - K oranzid tähed, T=4000 K km/s ja teeb ühe tiiru ümber Galaktika keskme 200 miljoni aastaga - M punased tähed, T=3000 K - Päike koosneb 90% H ja 9% He (aatomite arvu järgi) ja raskemaid elemente - iga spektriklass jaguneb veel 10 alaliigiks (nummerdatakse 1 10)
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (veel hiljuti planeediks peetud Pluuto kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka). Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, asub Galaktika keskmest 25000 kuni 28000 valgusaasta kaugusel. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega 220 km/s ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi nim Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju ning oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemaid kehad oma orbiidi ümbruses.
Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist
Päike Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päike on üks 100-st miljardist tähest meie galaktikas Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse foto...
väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 29.Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Lk.94 1.Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne
Marylandi Ülikool(USA) - astrofüüsika külalisprofessor American Academy of Arts and Sciences auliige American Association for the Advancement of Science liige Astronomical Society of the Pacific liige Meteoritical Society liige National Academy of Sciences in Washington liige New York Academy of Sciences (USA) liige Royal Irish Academy liige Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Valge kääbus Tähed Tartu ja Harvardi observatooriumite koostöö Andromeeda galaktika Andromeeda tekkimine Öpiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale. Öpik on pälvinud ka astronoomide kõrgeima autasu - Bruce'i medali.
Universumis on sündinud, elab ja siis sureb. Meie planeet Maa näib tähtis ja suur, võrreldes inimesega, kes selle pinnal elab. Kuid Maa on tilluke kübemeke, kui võrrelda seda ülejäänud Universumiga. Maa on üks üheksast planeedist, mis tiirleb Päikeseks kutsutud tähe ümber. Universumis on tähti rohkem kui midagi muud. Päike nagu kõik teised tähed on hõõguv kuum gaasikera. Ta on üsna keskmine ja mõõdukalt kuum kollane täht. Koos miljardite teiste tähtedega, moodustab ta galaktika. See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umbes 30 teise galaktikaga moodustab ta kosmoses galaktikate parve, mida kutsutakse Kohalikuks Rühmaks. Üle kogu Universumi on palju galaktikaparvi, mis on omakorda koondunud superparvedeks. Galaktikad eksisteerivad kõikjal Universumis. Need on määratu suured tähtede kogumid, mida gravitatsioon koos hoiab. Need hiigelkogumid koosnevad tähtedest, gaasidest ja udust.
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi.
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber.
Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km. Galaktikad Meie galaktika on Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98%tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, läbimõõt: 30 00pc, paksus 2500pc, mass 2*1011 M. Mateeria esineb galaktikas kahel kuujul: ainena(tähtede plasma, gaas, kosmiline puskulaarkiirgus, planeetide tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna) ja väljadena(elektromagnet ning gravitatsiooniväli)
energiaga. Sähvatused kajastavad arvatavasti mustade aukude teket kauge tähe plahvatuses või neutroni tähe liitumist. Ennem jägis neid Nasa lennutatud gammateleskoop Compton, kuid praegu hoiab neil silma peal satelliidil Swift asuv sähvatuste vaatlemise jaoks loodud teleskoop. Taevas On Ka Teisi Gammakiirguse Allikaid Gammakiirguse allikateks on näiteks ka a´ktiivsed galaktikate tuumad ja kvasarid. Gammakiirguse allikas on ka näiteks ka galaktika NGC253 ehk Hõbedollari galaktika, mille avastajaks oli Caroline Herschel 1783. aastal Oli näha gaasi ja tolmu joad, mis purskavad galaktika tasandist. Lähedasi gammasähvatusi Linnutees peetakse ohtlikuks maisele elule. Aravatakse, et katastroofid Universumis on kajastunud ka Maal, mil peaaegu kogu elusloodus hävis gammakiirguse mõjul Kasutatud kirjandus Ajakiri Horisont
Linnutee Linnutee Galaktika on tähtede kogum koos sinna juurdekuuluvate planeetide süsteemidega. Meie kodugalaktika on Linnutee. Avastati G. Galilei poolt Linnutee Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt. Magalhãesi Pilved Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu.
hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Kui vastsündinud galaktika keskel moodustub ülitihe täheparv, hakkavad tähed selles kokku põrkama. Põrkunud tähed sulavad kokku üheks uueks täheks. Tekkinud supermassiivne täht põleb kiitesti ära mustaks auguks. Sellesse auku hakkab kukuma üha uusi tähti. Lõpuks moodustub galaktika keskmes must auk, mille mass on miljoneid või isegi miljardeid Päikese masse. Supermassiivne must auk on võimas kiirgusallikas, kuid ainult nii kaua, kuni tema ümbruses jätkub kütust - tähti
Edwin Powell Hubble Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika-välise astronoomia rajaja. 1920ndatel aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused, mis muutsid astronoomide arusaamu Universumist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades
Punane hiid loobub oma paisunud väliskihist ning jääb järele ainult tema helendab südamik. Siis toimub kustumine. Kus väikestel ja rahulikumatel tähtedel tekib see laialipaiskumine rahulikult, kuid massiivsete tähtede puhul tekib supernoova. Laialipaiskunud tähe ained võivad viia uue tähe kolde tekkimiseni. Mida massiivsem on täht, seda tormilisemalt kulgevad tähe eluprotsessid, seda rahutum ja lühem on tähe "rahulik" elu. 7. Kirjelda galaktika tekkimist ja arengut. V: Ellipsilise galaktika tekkimine on sarnane tähe tekkele. Kuigi erinevus tähe ja galaktika tekkimisel on nende suuruste vahe. Seetõttu, et galaktika on tähest ligi miljon korda suurem, suurendabki kokkukukkumise aega. Sellel ajavahemikul võib too gaasipilv jaguneda enne tema tipphetkeni jõudmist tähtedeks. Seepärast ei teki ka galaktikas sisemist rõhku. Kõik muu tekkimine on sarnane tähega- saavutab piisava
Kui sisemine rõhk on piisavalt suur, käivituvad tuumareaktsoonid. Tähtede eluiga sõltub nende massist. Täht võib muutuda punaseks hiiuks ning seejärel tõmbub kokku muutub valgeks kääbuseks (Päike). Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tahed .htm http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_ %28astronoomia%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee
See on silmapete- tegelikult asuvad nad üksteisest kaugel. Me näeme neid koos olevat vaid seepärast, et nad paiknevad kosmoses juhtumisi ühel suunal. Siiski on ka suuri tegelikult koos liikuvaid täherühmi. Suurepärane näide on Plejaadid. Sellesse tähtede hajusparve kuulub mõnisada omavahel nõrgalt seotud noort, kuuma ja heledat tähte. Kõik meile Galaktikas nähtavad hajusparved koosnevad noortest kuumadest tähtedest ja asuvad peamiselt Galaktika tolmustes spiraal harudes. Kerasparved Kõige hämmastavamad täherühmad koosnevad miljonitest tähtedest, mis paiknevad palli- või kerakujuliselt tihedalt koos. Neid nimetatakse kerasparvedeks. Erinevalt hajusparve tähtedest, on nendes parvedes peamiselt vanad tähed. Galaktika harudes ei ole kerasparvi. Nad paiknevad palju kaugemal, Galaktika keskme ümbruses. Varjutusmuutlikud tähed Perseuse tähtkuju täht Algol nõrgeneb iga kahe päeva
Juba enne Päikese ja planeetide teket pidi siin olema varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente. 14. Kuidas võib lõppeda tähe areng ja millest see sõltub? Tähed ei helenda ühtviisi lõputult. Kui tähesüdame vesinik lõppeb, lõppeb ka energia tootmine, mis ei tähenda aga tingimata tähe aeglast kustumist. Mõne tähe elukäik lõpeb metsikus plahvatusmöllus. 15. Galaktikate koostis, liikumine, liigid. Meie Galaktika ehitus, suurus, kuju, koostis. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille
d) Mõnes muus kohas 2. Millises kohas Maal näeb vaatleja V tähe ööpäevast teed taevasfääril nii , nagu see on kujutatud kõrvaloleval joonisel? (paremale suunduv nool) lõunapoolkeral. 3. Neptuun, mille keskmine kaugus Päikesest on 30 a.ü., avastati 1846.a. Mis aastal lõpetab Neptuun ümber Päikese oma esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? 1/T2ruudus=1/30kuubis. (164,3) 4. Spektrijoone punanihke järgi määrati galaktika eemaldumise kiiruseks 250km/s. Kui kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida
kõrgemat järku süsteemi keskme poole. Juba vahetult kosmoloogilisest printsiibist tulenevad mõned tähtsad järeldused Universumi ehituse kohta. Näiteks Universum tervikuna ei tohi pöörelda (sest pöörlemistelg oleks privilegeeritud suund) ning tal ei tohi olla keskpunkti ja ruumilist piiri (muidu oleks rikutud Universumi homogeensuse tingimus). Hubble'i seadus: Kosmoloogilise printsiibiga kooskõlas olev galaktikate liikumise seadus on Hubble'i seadus: iga galaktika kaugenemise kiirus v vaatekiire sihis on võrdeline selle galaktika kaugusega: v=Hr, kus koefitsient H on Hubble'i konstant. Esmapilgul näib, et Hubble'i seadus on kosmoloogilise printsiibiga vastuolus, sest sellest printsiibist näib tulenevat, et just meie asukoht on see kese, millest kõik ülejäänud galaktikad eemalduvad. Tegelikult see nii ei ole. Kui me asuksime mis tahes muus tähesüsteemis, fikseeriksime täpselt samasuguse galaktikate eemaldumise seaduse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
